laupäev, detsember 24, 2005

ei ole veel jõulgi....It´s not even christmas EVE yet...

aga kass on juba üle söönud :-~
but the cat has already overeaten.
ja siis ta pidi veel mu karusnahast jänese ka ära lammutama :-[[
and he had to demolish my toy rabbit made of fur, too
täielik ELLUKAS.
a real ANNIMAL.

reede, detsember 23, 2005

Kas uudiste puudumine on hea uudis? Is the lack of news a good news?

Ma ei tea.
I don´t know.
Igatahes kannatage peale jõulu veel.
Have patience till after Jule Tide.

reede, detsember 09, 2005

mul on igasugu freeformi tükikesi aga ühendusviisi pean mõtlema.... I´ve got freeform pieces I need to merge somehow

selleks et ta oleks kunstipärane.
for it to be artistic.
valgus on vilets, muidu teesin uutest tükkidest pilti ka.
the light is terrible, or I would take pictures of the new pieces i´ve made.
võin öelda et need on täis spiraale, nuppe, lehti ja keerulisemaid motiive.
I can say it´s full of spirals, knots, leafs and more complicated motifs.
teen paar proovitükki - riba, vaatan kas selline ühendusviis sobib. siis ehk tulebki mingitele ribadele ühendada see freeform kokku.
I am going to make a couple of ribbons, to see if this kind of organizing would work with my freeform pieces. Then maybe the whole thing will be built up on ribbons.
töö ei lähe, kuidagi ei tule mul täislaused täna.
the thesis just doesn´t lure me, I have trouble forming full sentences.
see pole sujuv.
it´s not fluid.
peab vist hakkama kirjutama midagi suvalist ja jutu jooksma saama enne, et saaks sinna asuda. muidu kui segase peaga tegema hakkan, rikun faktide mõtte ära.
I guess I´ll have to start writing something random to get the words coming, if I take and start chnging the text with a messy head such as I have now, I probably will ruin the thought.

teisipäev, november 29, 2005

Ma pean leidma mõne konkreetse jorsi kes oleks teaduslikult defineerinud "kodukultuur"i muidu vist ei mängi välja.
I need to find a bloke who would´ve scientifically defined "home culture", or I think It won´t be legitime.

laupäev, november 26, 2005

26.11.2005.Olav Vahelaiu ( Käsitööalbumi koostaja Emmi Vahelaiu lesk) juures.
Lumi lausa niriseb krae vahele, kui seisan kohvikuakende kumast valgustatud tänavanurgal ning helistan uksekella Vene tänava majal number 1 .
-“Jah?”-
“Tuuli Reinsoo on siin.”- “Kas saite sisse? Pange tuli koridoris põlema.”

Ronides vanalinlikult roppjärskudest treppidest imestan, kuidas minu külaskäigu objekt, Olav Vahelaid küll poes käib… unustan korrused lugemata. Üleval on uks juba avatud ja mind tervitab hallipäine vanahärra toasussides. Korter ei paista sugugi suur. Siin siis möllaski kuni 1988. aastani suur ajakirjakoostamine…
-
“Jope võtaksite vahest siiski ehk ära?”
-
“Jah, otse loomulikult.” Ulatan ka kaasavõetud kommikarbi…pärast tuleb välja et komme vanahärra ei armasta. Tervise pärast ka.
-“Mis siis teile kõige rohkem huvi pakub?”
Ma pole sugugi vormis selle vestluse jaoks. Tunnen end kõigi inimestega võrreldes olevat puudulike sotsiaalsete oskustega ja ebaviisakas. Aga püüan vastata oma parimal moel.
_” Olen ise uurinud läbi ajakirjad, rääkinud inimestega, kes kuulusid kolleegiumidesse või tegid kaastööd… Kõik nad rõhutasid tagasiside rohkust, kuid ka seda et suurem osa kirju andis toimetus Emmi Vahelaiu kätte. Tagasiside huvitabki kõige rohkem, sest kui kõik ütlevad, et seda oli palju, siis oleks väga kasulik ka mõnda neist kirjadest näha. “
Olav Vahelaid võtab seinaäärsest tuhkjaspruunist “sekretärist” keskmise paksusega kiirköitja. “Mõned huvitavamad olen alles hoidnud küll. Kõigi 23 numbri järel saadetud kirju ei oleks olnud võimalik hoida. Suur osa sai minema visatud. ….Kirjutasin siia üles ka üht teist. Emmi tegi peale Käsitööalbumi ju ka Leningradi ja Moskva ajakirjadele kaastööd. Eks ikka lisaraha eesmärgil.”
Minu ette kuhjatakse tööproove, sülle ajakirju, kirjastamislepinguid, töövõtete jooniseid ( mida joonistas V. Pihlo ja mis on tõesti oskuslikud, selged ja piltlikud).
-“ma ei teagi, kuidas selles end läbi närida…. Siin on tõesti ju palju erinevat materjali?”
Võtan kirjade kausta.
-“Vene keelt te oskate?”
-“ Piisavalt.”
-“enamik kirju ongi vene keeles.”
Ent kõik pole venelastelt. Läti, Kirgiisia, Mari, Komi, isegi Karjala, ja ka otse Peipsi tagant ja Pihkvast, Moskvast, Kaliningradist, Leningradist… mõned on kindlasti agaratelt käsitöömutikestelt kuskil keskvenemaal, käekiri nagu vanainimesel ikka, mõned on ka ametlikul blanketil , trükimasinaga ( näiteks Mõskvalähedasest kunstikoolist, kus palutakse koostada õppematerjal nende koolile.)
Püüan vaadata kohapeal läbi niipalju kui võimalik, et mitte tervet kollektsiooni häbitult kaasa tassida. Kirjad…
-“Kas võiksin selle kausta kaasa võtta ja hiljem tagasi tuua? Tahaksin mõnest kirjast koopia teha, aga ei raatsi neid siit niimoodi välja kiskuda…”
- “jah, ikka võib.”
Vaatan kõigepealt venekeelseid, Venemaal välja antud ajakirju. Need pole käsitööajakirjad, neis on vaid käsitööle pühendatud rubriik. Paber on oluliselt halvem kui Käsitööalbumil. Peaaegu nagu tualettpaber.
Emmi Vahelaiu koostatud rubriigid on näiteks ajakirjas Selskaja Nov( mida antud välja alates 1966. aastast) 6. ja 7. numrbis 1987. aastal ning juttu on seal kottide ja korvide punumisest (nöörist.) Sama töövõtet ja tehnoloogiat on ta eksponeerinud ka ajakirjas Dlja Umelõh Ruk ( 1986), kus rubriigi pealkirjaks “ Iz Pritjev Ivõ.”
Siis asun vaatama tööproove, millest mõned kohe esmavaatlusel ära tunnen. Näiteks Kristel Hmelnitski (Leedjärve) tööpoovid pitsilistele valgetele kamspunitele albumist 14 ja Amarta Lüüsi ptisiproovid albumist 17…
-“ See on väga väike osa. Eks neid tööproove oli terve kapi täis. Kunstnikud ise tegid neid, aga järele enam ei tulnud. Anu Stranberg võttis omad kaasa.”
Läheb korraks välja, siis teeb lahti kommikarbi. See jääb lauale, undides mind pilku tõstma ja toas ringi vaatama. Voodil on imekena silmkoes kattetekk, mille peal veel erksatooniline põimevaip. Põrandal on räsitud, ent hämmastavalt hästi oma helebeeži värvi säilitanud rüiu. Riiulitel veel linikud, Emmi lahkus ju siit alles pisut enam kui aasta tagasi…Küll võib see vanamees olla üksildane, kui sõbrad parasjagu külas pole.
-“Kas teed või kohvi jooksite?”
-
“Kui ise ka joote.”
-
“aga siis kumba, teed või kohvi?”
Olen absorbeerunud nüüd kirjade lugemisse. “ Teed…”, vastan hajameelselt.
-
“ Kas hiina teed või rohuteed?”
-
“No kui nii siis rohuteed ikka!”
-
“Mul on piparmünti, melissi, kummelit ja saialille. Ma panen tavaliselt kõiki nelja segamini.”
-
“Proovime ära!”
Kirjastuslepingud…. Proovitrükid….siin omapärases kodukollektsioonis on näiteks 10. albumi kaane proovitrükk, kuhu kunstiline toimetaja J. Klõšeiko on (eesti keeles ning sinise ja punase värvipliiatsiga) kirjutanud: “Lp. Retušeerijad! Tundub, et selles õies [ vihjates figuuri tagant paistvale kellukaõiele esikaanel] on musta palju ja punast vähe (vt.orig. ). Originaalil on õis meeldivalt violetne. Teie J. Klõšeiko. 25. III 1975.“
“Punast tugevamaks !” ja “NB! Vt. originaal! ” on Klõšeiko kirjutanud veel mitmele kavandite proovitrükile (1975. aastal)
-
“kes siis tegi neid lõikelehti?”
-
“Ma ju ise tegin esimesed… umbes 10 või ligi 10 aastat. Tüütu ja rutiinne töö, aga kes neid siis ikka tegi…joonistasin neid vaibaskeeme, kampsunilõikeid - muidugi moekunstniku eeskujude põhjal.
-
“ Seda pole albumite peal isegi kirjas.”
-
“ Tõesti?” …. Mõtleb. “ Pärast mind joonistas lõikelehti Pihlo, siis Üksine. Oli ka fotograaf, kes tegi fotosid töövõtetest , ma ei mäleta ta nime…”
-
“Marje Üksine nimetas Boris Murdu.”
-
“ Just Boris Murd oligi.”
-
1951. aastal olime Peter – Leningradis. 1951, 52, 53, 54. Mis aastal see esimene album ilmuski?”
-
“1955. aastal.”
-
“Siis tulimegi Eestisse tagasi. Käsitööalbum ei olnud kohe alguses see põhitegevus. Alguses oli Emmi ikka Eesti Naise palgalisel tööl [märkus: tolleaegne nimi tegelikult Nõukogude Naine, aga olles omaaegse Eesti Naise järeltulija ja praeguse eelkäija, nimetavad inimesed ikka tavavestluses seda Eesti Naiseks.] Peale Käsitööalbumi tegi ta veel sellist mudilaste albumit” – võtab kapi tagant art –decolikult lauakeselt, albumivirnade vahelt paar ajakirja, -“ Dlja Malõšei”, “Mudilastele”.
-
“Mul on seda numbrit kaks, tahate ühte endale? Või pole teil sellega midagi teha?”
Neelatan. – “Ma ei oska õmmelda….muidu teeks sõbranna lapsele küll..,.”
-“ Ah soo. “
Ajakirja on, tagakaane siseküljelt vaadates, antud välja alates 1958. aastast, seda toimetanud on L. Visnap ja L. Märtman, ning kaastööd teinud ka Käsitöö albumist tuttavad selma Remme ja Lygia Habicht. Kummagi Olav vahelaiul olemasoleva numbri tiraaž on olnud 50 000 eksemplari.
Teetasse tuues räägib olav vahelaid edasi: “ Millalgi 1960ndate lõpul tuli ta siis Eesti Naisest [Nõukogude Naisest] ära. Eks see töö hakkas ka üle pea kasvama ja tervisele samuti mõjuma. “
-
“ see võis ikka päris pöörane elu olla, kunstnikud saalimas oma kavanditega, terve laud pabereid täis…?”
-
“ Eks oli muidugi… Mina tegin ikka muud tööd, käisin tööl, mind see kodune segadus ja töötegemine ei häirinud. Selleks ajaks, kui koju jõudsin, oli ikka suurem töö lõppenud ajakirja kallal. Ise joonistasin õhtuti neid lõikelehti. ”
Joon head teed, vaatan veel mõningaid tööproove, albume.
-
“Oleksin pidanud fotoaparaadi kaasa võtma. Aga mul on mälukaart täis…ega vist ei ole mõtet neid tööproove üle pildistada, albumis on need ju nagunii olemas.”
-
“ega teil pole neid mõtet jah topelt üles võtta.”
-
“ ma pole eriti jutukas inimene,” ütleb Olav Vahelaid.
Mõtlen: vahel on ainuüksi mõne inimesega kohtudes juba väga palju selge. Mis ta on alles hoidnud, mida ta hindab…
Vaadates lauakesel seisvaid ajakirjakuhjasid, ütleb Olav Vahelaid:
-“ Siin on mul ikka terviklik kogu olemas. Mõtlesin anda need Tarbekunstimuuseumi, aga pole sellega väga tegelenud…”
Räägin talle et Tarbekunstimuuseum olevat andud oma raamatukogu üle Rahvusraamatukokku.
-
“ ah soo. ma ei teadnudki.” Vaatab uuesti ajakirjakuhja, kenasti nööriga kokku seotut ja sildiga varustatut.
-
“ Võibolla soovib Kunstiakadeemia neid? Seal vist ei olegi…” soovitan. Vanamees naeratab nukralt. “ Ehk , ei tea, eks paistab.”
Luban kirjade mapi niipea, kui sellega põhjalikumalt tutvunud olen, ära tuua, ja asutan end läbi niriseva lume trammipeatusse rühkima.
-“ Lüliti on vasakul.”
Ongi. “ Head aega, nägemist!” astun alla mööda mõrvarlikult kitsaid astmeid. Äkki käib poeg tal poes, või naaber. Kuidas ta posti kätte saab?
-
“Nägemiseni.”Vanalinnas, sellesama maja lähedal saalivad turistid ja ostavad totaka näoga päkapikke ja kahe meetri pikkuseid mütse. Vene tänava majas aga on killuke eesti käsitöö kullafondist….paljude teadmata.

esmaspäev, november 21, 2005

Õngitsedes vanu saapaid. Fishing for old boots.

Info kogumine otse inimestelt, kes käsitöö- ja koduajakirju tegid, on nagu õngitsemine.
Gathering Information from people who were involved with house - and crafts magazines during Soviet time, is like fishing.
Teate ju, kuidas multikates tihti ei jää konksu otsa mitte kala, vaid vana saabas.
Y´know, how sometimes, especially in cartoons it´s not the fish you´ll get when you pull out the hook, but an old boot.
Mitte et ma võrdleks oma intervjueeritavaid vana saapaga.
not that I had a slightest intention of comparing my subjects to old boots.
Hoopis minu otsitava info iseloom on selline, et ma justkui püüangi vanu saapaid.
"Old Boot" is the general characteristics of the information I seek.
aga erinevalt multikatest on tegelikus elus isegi üheainukse vana saapa konksu otsa jäämise tõenäosus mikroskoopiline. Rääkimata paarist....
But unlike in cartoons, it is a very thin possibility to catch even a single old boot in real life, not to mention a pair.
Nii jääb mulle kord infoõnge otsa Kommunaari pata, teinekord tšehhi tennis ja vahel jälle Adibas.
So I sometimes get a boot and sometimes a sneaker, and sometimes Adibas.
neid on parima tahtmise juureski raske paariks sobitada.
Those are hard enough to match together as it is...
Aga mina pean terve sajajalgse ära rõivastama....
But I have to dress up a 100 - legged caterpillar....
Muud teadaanded: kass varastas jälle küpsist.
In other news: the cat stole another cookie.
Purustas selle tuhandeks tükiks ja kleepis oma tatiga laua külge.
In short. Lots of crumbs. Glued by means of snot to the table.

neljapäev, november 17, 2005

Ei tea kas on võimalik teha testamenti kassi nimele. I wander if a will can be made on behalf of a cat.

Siis ehk ta pärandab meile meie elamise tagasi kui kunagi sussid püsti viskab.
Then he´s likely to leave our place to us after he´s dropped dead.
Praegu pole siin kohta mis ei kuuluks nii - öelda kassile. Ta on lihtsalt igal pool.
Right now you can´t find a spot not belonging to the so called cat. He´s just absolutely everywhere.
Rääkimata karvadest...
Not to mention the hair....
Nime pole talle ikka suutnud leida. Ta ei reageeri lihtsalt absoluutselt millelegi.
Still haven´t managed to detect any name that would at least make him move his ears.
Mis muud uudist? Ajan oma sõpru hulluks jutuga Tim Burtoni uuest filmist. Mis siiski, 30. detsembril, hakkab kinus jooksma.
What else is new? I am driving my freinds crazy with talks of Tim Burton etc. The rotting bride is engaged to run in Estonian cinemas after all !

teisipäev, november 15, 2005

See post on uue ajastu "käsitöölise" auks.
This post is in honour of the craftsman of new era.
Tim Burtoni "Laibast Pruut" ehk Corpse Bride linastub Eestis Pimedate Ööde Filmifestivali raames.
Tim Burton´s Corpse Bride will be screened in Estonia during the Dark Nights Film Festival.
Ma arvan et see ongi ümbermõtestatud ja tänapäevane tähendus käsitööle.
I think it really truly is the new meaning of crafts.
Mitte niivõrd osavate näppude töö tähenduses kuivõrd väärtushinnangute seisukohalt. Mitte minna kergema vastupanu teed.
Not so much in sense of handicraft skills, as it is in sense of values and appriciation towards somthing that´s hard to get.
Ehkki Tim ei ole ju tegelikult see kes küürutas päev otsa nende poolemeetriste nukkude juures, seda tegid animaatorid. Aga siiski. Tal oleks nii lihtne käsutada inimesi tegema midagi hoopis muud.
Although Tim in fact is not the one who crouched on the set among foot - long figurettes, the animators did that. But even so. It would be so easy for him to command them do something quite opposite.
Selle asemel kasutas ta uusimat filmimise tehnoloogiat, digi -still kaamera või kuidas nad kutsuvad seda. raam - raamilt üles võetud nagu nukufilm ikka, aga enam ei pea filmilt arvutisse kopeerima, filmilõike edasi - tagasi mööda stuudioid saatma ja nässuläinud kaader on kergemini korvatav.
Instead they used latest filming technology - digital still -cameras or what was it, they still shoot it frame - by - frame like puppet films in general, but now they won´t need to copy the shots from film to computer which formerly took up ages, and a non - good shot can be replaced and redone mush more easily.
Ka olid neil nukud teisiti ehitatud, mehaaniliste liigestega, ja ka nende näod olid liigutatavad mingi sisemise automaatse süsteemi abil.
Also the puppets were built differently, with mechanical limbs and their face movements were achieved thanks to an in - built system.
Kiviajal sai ainult mõelda savinukule hinge sisse. Nukufilm loob illusiooni et need ongi elustunud. Tim Burton ja tema meeskond suudavad aga jutustada selliseid lugusid et nukud justkui jäävadki elama.... see tähendab, kui pooled neist poleks nagunii surnute riigist.
In stone age people imagined a soul into a clay figurine. Stop - motion animation creates an illusion they are alive, but only on screen. Tim & Co can tell such imaginative tales the puppets might stay and live among us....that is if half of them weren´t from the land of dead.

laupäev, november 12, 2005

Käsitöö on nii mõnusalt konstruktiivne. võibolla seda peaks koolides sellepärast rohkem olema, et harjutada konstruktiivset mõtteviisi. praegune aeg aga on destruktiivne.
Crafts are so pleasently constructive. Maybe craft lessons could deminish the destructiveness in youth and society if they were increased in school programs....

teisipäev, november 08, 2005

Vanaema Vastuhakk kolmas jagu. Granny´s resistance Part 3

On veel üks asi, millega tuleb arvestada, kui rääkida käsitöötegemise valudest Nõukogude ajal. There is one more thing we must consider when discussing the difficulties of home crafts in the Soviet Estonia.
Suhtlus väliseestlastega.
Connections with the estonians abroad.
Minu vanaemal oli selleks sidemeks Kanada. Seal elas ta vend oma perega.
My granny had a brother living in Canada.
1975. aastal käis ta neil külas. tagasi tulles oli tal omaaegsete jaoks enneolematuid asju.
In 1975 she visited them, bringing outrageous things home .
Käsitöökomplektid mitme kümne eri lõngatooni, VÄRVILISTE mustrite ja uhkete välismaiste piltidega, mitte nagu meie mustrid tol ajal, kui trükikvaliteet sõi ära suurema osa värvidest ja mustvalged pildidki olid vaevuloetavad.
Crafts kits with tens of colours of yarns, patterns in vivid coulours not like ours were at that time, half gray if not barely black - and white.
Kahjuks olid need kõik prantsuse keeles, sest tol ajal toodeti Kanadas selliseid käsitöökomplekte peamiselt Quebeq´is.
Sadly they were in french, because at that time the place where most craft kits were produced was Quebeq.
Aga skeem oli ikka skeem, polnud vahet, mis keeles. Vanaema tegi mõned aastaaegu kujutavad pildid ja paar narmasvaipa kohe valmis. Osad lõngad muidugi võeti tollis ära, nii et paar lapikest tuli ise kuidagi juurde nokerdada.
But a working pattern needs no translation, thus grans finished some wall hangings and pictures pretty soon. some of the fancy yarns of course were taken away at the customs, so she had to invent something when she ran out.
Hiljem saadeti selliseid komplekte talle postiga ka. aga enne kui neid Eestis müüma hakati, läks veel 20 aastat.
later they were sent to her by mail. But another 20 years passed before those kits were sold in Estonia.
Kitš oli ju küll, kuid professionaalselt esitatud ja teostatud.
It was a kitchy design, yes, but professionally presented and made.
naljakas on see et kui vanaema vaiba valmis sai, riputas ta selle kõrvale üles ka tolle ilusa värvilise mustri.
funny thing is that when Grans finsihed the wallhanging, she hung the nice coulourful pattern next to the real thing on the wall.

laupäev, november 05, 2005

Tiiger, Tiiger !

leidsin siukse eluka ja kuna teda kiusati lasin oma kottu varju.
found this creature and since youth gangs were teasing him I brought him home.
isane.
male.
kastreeritud.
you know.
ilmselt old nii tubane et kui teised kassid vihmaga lähvad varju auto alla, siis tema jõllitab taevasse et mis pagan see siis on nüüd.
so homey that when other street cats search a shelter when it rains, this guy looks up at the sky as if trying to ask " Wtf??? WTF is that?"
tundub et ise siia tulnud, ei ole ju põhjust miks tervet ja toredat looma välja visata? aga mine tea...
seems to have come here by himself.
kui keegi tahab tiigrit omaks tunnistada siis andke märku kommiga


Vanaema vastuhakk jätkub....Granny´s resistance continues....

.....1970ndatel. on the 1970- es. Niisiis, ilmub meil tol ajal mitugi ajakirja, aga jõulumustreid netu.
So, several magazines are published, no christmas patterns.

äärmisel juhul mõne papist lumehelvekse lõige.
in best case a pattern for a cardboard Snegurotška.
aga mu vana on selline, ettal on vaja mingit stiimulit. muidu ta lihtsalt ISTUKS. diivani peal. hoomikusöögist magamaminekuni. hea muster tikkida on stiimul.

But my grans is like that , she needs to be stimulated by something to get up
and be active. and a good pattern to embroider is a stimulant fot her.

Kuid Kalamajas elas palju vahvaid tädimusketäre, eks seda sja nii ei jätnud, vaid hankisid teatud tutvusi otsisid, vaatasid, kust nad said, ja lükkasid Soome ajakirju ukse alt sisse.
But in Kalamaja there were these pattern - rangers who searched every corner and got to know " the right people" and sometimes the result was a foreign ( actually finnish) home and garden or crafts magazine.
Niisiis kogunes kuskile terve hord tädikesi, kes mustreid sellest ühest ajakirjast maha joonistades krabistasid nii valjult kalkadega, et hiired põranda all toppisid vatti kõrva, ja vares vaga linnuke lendas ümber terve maja et vaadata kas ta onupoeg Jaak kusagil sisse ei põle.
So there they were, an army of grannies, making such noise with the copying paper the mosue underneath the floor stuffed cotton in his ears and a crow flew all around the house to see if his nephew Jack was somhow in threat of burning in.
ja palju mustreid saadi ka juba kord maha joonistatute pealt..... mistõttu nii mõnigi päkapikk ja ingel on oluliselt transformeerunud. Kõigepealt kaob neil nine, siis kõrvad, siis osa habemekarvu....
many patterns were copied from already once copied pitures. so the elfes and angels became sort of ... zombi.
aga enamik kõlbas sügiseseks diivaniidülliks küll.
but most of them were valid enough for a late autumn entertainment on the couch.
vabandan sügavalt kui kedagi häirib varajane jõulu - teema, ma ise neid üldse ei fänna tegelt.
I appologize for an early christmas subject, it´s not meant as propaganda, because I am resolutely anti - holiday person. especially this holiday.
Ent ma arvan et ligi 200 jõulumustriga liniku tikkimine sõpradele - sugulastele ja endale oli 1977. aastal vanaema poolt ikka tõsine vastuhakk.
But embroidering nearly 200 christmas pattern in 1977 was a seriously rebellious deed from Grans at that time.
Inglid aastast 1982
Angels of 1982


neljapäev, november 03, 2005

Niimoodi.
So.
"Vanaema vastuhakk".
" Grandma´s resistance."
Minu vanaema, Selma Reinsoo, kes on pärit Saaremaalt Kihelkonna kihelkonnast Liiva külast kohe Viidumäe kõrval, teeb hästi palju käsitööd.
My Granny, Selma Reinsoo, born in Kihelkonna County, Saaremaa, in Liiva village next to national protection area of Viidumäe where wild orchids grow.
Peamiselt ta tikib.
Mainly she embroiders.
Ühed asjad, mis ta on teinud, on sellised seina - ja käterätid - linased, joonega tikitud ja kujutavad tavaliselt mingeid päkapikke, linde, lapsi, ja igasugu muid pudulojuseid.
Some things she has done are linen towels embroidered with line, depicting dwarfs and elves and children and trees and birds and all creatures wise and wonderful.
nagu näiteks see seal kõrval, mis kujutab päkapikke köögis askeldamas ja mis "vanal heal eesti ajal" naelutati tavaliselt pliidi kohale ( vähemalt pea igas Saaremaa ja ka Hiiumaa kodus.)
Like the one on the left, which in "the good ol´times " was nailed upon the stove in almost every home in Saaremaa ( Ösel) and Hiiumaa (Dagö).
Sellepärast ongi see "vastuhakk" et need olid ikka väga, väga, väga eestiaegsed ja "kodanlikud" asjad. Inglismaalt saadud mustrite põhjal tehtud.
That´s why it IS resistance - they are very very estonian things, but she used them in the Soviet time.
Või siis too, mis paremale jääb, ja mis, kui päris aus olla, rippus vanaema Kalamaja -kodus koridori kemmergus.
Or the one on the right, which, to be honest, my granny decided to decorate her toilet with in her previous home in Kalamaja, Tallinn.
Mina ei tea, mis irooniahoog tal peale tuli, et selle sinna riputas. ühiskemmerg veel pealegi. " Värske Vesi" on sinna kirjutatud muide.
I have no idea what kind of twist of irony she had to put it there, it says " Fresh Water" btw.
Ning veel üks tore pildike Värskest veest.
And one more lovely picture of Fresh Water.
Jajah.
yup.
Jõulasjadest praegu ei jõua.
christmas stuff... is delayed.
Ja, netikratid, paluks neid pilte mitte kasutada, eelkõige seeõttu, et muidu saate võibolla peksa. ´kei?
And do try NOT to use the pictures for your own purpose mainly because you might get hurt. `key?
THIS IS AUTHORIZED MATERIAL.
Ma mõtlen veel seda et.... kui mina oleks elanud aastal 1959 ja lugenud et papagoid on nõukogudevastased, siis ma oleks tikkinud, tikkinud ja tikkinud vähemalt 57 papagoipilti ja riputanud need kõik maja välisseinale. Üks papagoi on ehk kitš, aga palju papagoisid on juba ....noh, kas naivistlik meistritöö või siis külahullu tunnus. Ausalt siis ei saaks ju aru kas ma maja papagoidega kattes mõtlen solvata võimu või olen lihtsalt peast soe.



kolmapäev, november 02, 2005

Kuidas nad ütlesidki seal Käsitööalbumis nr. II 1959. aastast...?
Kodanlikud koerad, kassid ja papagoid.
ahaa: vot, tsitaat:
"Selle väikekodanliku iganenud halva maitse avalduste hulka kuuluvad ka arvukad tikkimismustrid mis kujutavad ristpistes kasse koeri, papagoisid, sirelikimpe ja roose. "
ja seejärel: " Neid ei tohi olla! Astume otsustavasse võitlusse!" tohhoo pele. Ja "igasugune sotsialismieelne kodukujundus on MEILE võõras." Meile? Kellele?
Justkui see tüüptekst, kus tavaliselt on mingid muud sõnad, nagu natsionalist, kulak ja käsilane, on siis järsku kuskilt leitud, et ka papagoi võib olla nõukogudevastane. copy - paste, ja asendame sõnad hetkel vajaminevatega. huvitav aeg oli see, tõepoolest.

ma mõtlesin selle põhjal ideaalse pealkirja mõnele võimalikule artiklile.
"Vanaema vastuhakk."
Mille all plaanin kirjutada, kuidas jõulutikandite mustreid ENSVs levitati. Minu vana sai neid Heidi Tamme tädi Taimi käest, kes elas Kalamajas kunagi. Kõik ümbruskonna tanted käisid neid kopeerimas salaja saadetud Soome ajakirjadest. Tammetädi vihtus ju kogu aeg kahe riigi vahet ja tema sumadanis nii tihti ei sobratud.
Üldse, 1958. ja 1959. aasta KA retoorika, nagu ka Kunst ja Kodu´s , on "peab", "nii tehakse", " Tehke nii, mitte mingil juhul naa" , tulgu, olgu jne. Ilmselt vist mingi tagantjärgi toimetamine kuskil punases toimetuses, ei usu mina, et Helene Kuma ja teised siukest plära oleks pannud. Või oli? Kuidas suhtusid kunstnikud, kas nad tundsid esteetilist üleolekut ühiskonnast? Aga täitsa võimatu kontrollida. ent kui keegi sellele ei mõtle, siis ... kui ma sellest ei mõtle, siis jääb meie ajalukku tõik, nagu me 50 aastat olekski lihtsalt pingil istunud ja oodanud. ja kui me juhuslikult midagi tegime, siis see tuleb nüüd unustada.olgu ta räim tomatis või mitte, aga ikkagi on see vaimne pärand. neelake alla see pill. Ka selle on oma väärtus. kasvõi nüüd lugeda ja imestada... oli ikka räim tomatis küll...
Sirelid... sellest võib aru saada. Sirelid olid talude ümber aias. Aga papagoid? Mis pagana värk oli nõukogude võimul nende papagoidega? Vot mina aru ei saa. Kas nad kahtlustasid mingid salaliitu sierraleoonlastega?
veel üks asi: " on kujutatud RISTPISTES kasse." hehee.
Ma ei tõlgi seda juttu, nagunii mingi muu rahvas ei jaga matsu, millest ma räägin.

kolmapäev, oktoober 26, 2005

no oli see ka eriline "rahvakunst" tänases Pealtnägija.
Now THAT was a "folk art" in Pealtnägija today.
värvida üle muinsusväärtusi! aga samas.... kuidas nad meie ajani säilisid? ja kas nad peavad üldse säilima? asjad ise?
To cover heritage with contemporary chemical paint. but then... each time has new measures and new equipment. do the things have to be preserved as they are?
ma ikka kaldun arvama et oskuste säilitamine on olulisem ja asjade mitte niivõrd.
I still think preserving skills and vitality of culture is more important than preserving stuff.
sest me ju ei tea pikas plaanis, kas tulevikuühiskond muuseume üldse vajab. muuseume, asju täis.
we don´t know for sure the society of the future even needs museums.... who are dependent on stuff rather than skills.
muuseum muutub pigem ühiskonna suhtekorraldajaks, kus olulised on tegevused ja kommunikatsioon, mitte aga niivõrd kogu.
museum is becoming a PR establishment for the society where the thing that matters most is activities and communication and not collection.
okei seal saates oli tegu tõesti sellega et inimene tegutses ja tegi võibolla muinsusvaradele kahju.
okei in that TV show Pealtnägija there was a real person who didn´t ask before she acted. and somewhat damaged a heritage item.
aga mis siis saab? kulub lihtsalt ükskord kogu värv maha ja restaureeritakse? mille poolest see ehedam on, mille poolest see "muinsust" rohkem säilitab?
but then what? we let it wear off, until it is the last possible moment , let all the colours vanish completely? where is the identity of heritage preserved then? the item has lost it´s very being....
seletus tollelt kirikutegelinskilt muidugi oli tobe.
aga mis meie elitaarne ühiskond saab selle vastu, kuidas inimesed soovivad olla? tõesti, inimene ei saa ju elada ühiskonnas kus KÕIK on muuseum...
but what can our elite society do to prevent people from being and living their lives as they consider right? Really now, people CAN´t live in an environment where EVERYTHING is a museum.

neljapäev, oktoober 20, 2005

Natuke freeform heegeldust. Some freeform crochet.

Niisiis on mulgi see maania pääl.
I have a freeform - mania.

Mina kutsusin seda hoomamatult friistailiks.
I instinctivly called it freestyle crochet for a while.
Siis hakkasin mõtlema et see kõlab rohkem lumelauasõidu moodi.
Then started thinking it might sound a bit too much like a snowboarding term.
Aga siin mõned "junnid" mis ma olen suutnud pusserdada.
Some lumps of misery I have managed to form into shape...
Ma arvan et sellest tuleb seinakaunistus.
I think it´s forming a shape of a wall - hanging.




Kui väga niru välja kukub siis ilmselt peldikuseina.
If it turns out worse than expected, then for a toilet wall.


teisipäev, oktoober 18, 2005


Bussis teel Viljandisse ja tagasi Tallinna ning väiksematel otstel Heimtalisse ja tagasi Viljandi tegin 4 päeva jooksul mingi heegeldise.



In a bus on the road to Viljandi and back to Tallinn and on smaller tracks to Heimtali and back to Viljandi I made a crochety - thingy in 4 days.




see siis minu variant foorumist õpitud Freeform ehk vabavormis heegeldusest. tõeliselt loominguline tegevus. Ei mingeid mustreid, ei mingeid piiranguid.
My version of the freeform crochet then. ultimate creativity - no pattern, no limits.

reede, oktoober 14, 2005

Mind närib roheline kadeduse uss.
I am consumed by a Green Worm of Envy.
Umbes nagu see väike vingerdis Maggot filmist Corpse Bride
Like this little bloke Maggot from Tim Burton´s best movie.
Põhjuseid nimetamata.
Not naming reasons.
Aga see saab varsti korda.
But the situation will soon get a solution.


neljapäev, oktoober 13, 2005

Magistritöö. Master Thesis.

See laagerdub ja tasandub.
It is smoothing and brewing.
Mille tulemuseks on, et juba kolmel ööl järjest kõnnin unes ja teen märkmeid.
The result of which is me walking in my sleep taking notes.
Üleeile öösel kirjutasin ukse peale " Donna Karan välja, maailmamood sisse."( mis sobiks ülihästi kirjutada mõne plakati peale) ja täna öösel WBP = Maailmabonk Väljaanded ( ma ei mõelnud ikka ilmselt Warner Brothers Pictures´i)
Night before yesterday I wrote on the door "Donna Karan out, world fashion in."( which would fit some poster excellently) and night before today I wrote WBP = World Bonk Publications ( and NOT Warner Brothers Pictures).
"Bonk", see on lihtsalt uneskõndimise eripära.
" Bonk", that´s a special language of sleepwalkers.
Tundsin end nagu need kaks lolli Kariibi Mere Piraatides: Kuld kutsub meid! Ainult minu puhul siis magistritöö kutsub mind läbi une.
I felt like the two idiots in Pirates of The Caribbean: The gold calls to us! Except in my case it was the Master Thesis.
Niimoodi parandan mina siis vigu. Kui ma 25 korda olen vastu kummutit põrganud ehk siis saan kõik vead parandatud.
Thus I correct the mistakes. I hope I get all mistakes fixed by the time I have bumped into the drawer 25 times...

teisipäev, oktoober 11, 2005

märkus: see esitatud test ju sakib sajaga. nimetuste järgi tundub ok aga kirjeldusi lugedes ei klapi.
the referred personality disorder test sucks by miles. by the names of the disorders it seems to make sense but reading the discriptions is off the wall.

niisiis.

DisorderRating
Paranoid Personality Disorder:Low
Schizoid Personality Disorder:Moderate
Schizotypal Personality Disorder:High
Antisocial Personality Disorder:Moderate
Borderline Personality Disorder:Low
Histrionic Personality Disorder:High
Narcissistic Personality Disorder:Moderate
Avoidant Personality Disorder:Low
Dependent Personality Disorder:Low
Obsessive-Compulsive Disorder:Moderate

-- Take the Personality Disorder Test --
-- Personality Disorder Info --

esmaspäev, oktoober 03, 2005

diivanvoodi "Lösu"?

Käisin täna Mööblimajas potsatamas.
I went to a big furniture shop today to flop .
See tähendab väikese , keskmise või tugeva potsatusega diivanitele istumist kuni leiad sellise mis on nii pehme, mugav, piisavalt lai, piisavalt kõrge kui piisavalt... njah, hinnast ei räägi.
In this case it means crashing on couches of different sizes with a flop of small, medium or huge magnitude until you find one that´s just as comfortable, soft, high, wide and enough to... eee... hmm.
Potsatasin umbes 60nele diivanile, siis nägin ühte eriti laia ja mõtlesin et see on nüüd üks paras lebotamise diivan.
Flopped on about 60 couches, and then I saw one extra wide and thought " This must be one for sprawling.
ja kujutad sa ette, diivani nimi oligi "Lebo" !
And can you imagine, the name of that couch WAS Sprawl !
Hah.
Hah.
Leiaks nüüd veel lösutamise diivani, mille nimi oleks "Lösu"!
If I could now find one for hanging with a name "Hang"!
Seekord ikka väga õnnestunud nimevalik minu meelest.

reede, september 30, 2005

OOoo! ma olen nii vapper! Oh! I am so brave! I am Braveheart !

Minu majas ähvardas üks mees ennast õhku lasta.
A man threatened to blow himself up in my house.
See oli vist mingi esimese korruse korter.
It was some apartement on the first floor.
Mina ei kuulnud mitte kui midagi.
I was totally clueless.
üks majanaaber helistas ja küsis, kas nüüd juba lastakse majja.
a woman living in the same house called to inquire if people are allowed back in.
Siis vaatasin välja, eriüksus ja politsei ja tuletõrje jooksid ringi, aga läksin tagasi sisse :-() keegi ei koputanud varem mu uksele ja ei pöörand ka mu ukseavasse ilmunud ninale tähelepanu.
The I looked out, special unit and police and fire squad ran about, but I went back in, because nobody had knoked on my door before and they didn´t pay attention to my curious nose between the outer door.
nüüd saan vähemalt öelda et ma olen oma magistritööle nii kohutavalt pühendunud, et isegi pommiähvardus ei aja mind arvuti tagant minema.
Now at least I can say I am so dedicated to my master thesis even a bomb threat doesn´t make me leave the computer.
see mees viidi hullumajja ja uudistes nimetati teda suitsiiditerroristiks.
The guy was taken to the psych and they called him a suicide terrorist in the news.
tore maa meil.
Nice country :-))

kolmapäev, september 28, 2005

Kõigile t...nahkadele kes jätavad kahtalste linkidega kommentaare!
To all fuckerheads who leave comments with suspicious links!
Ma leian teie arvuti, hävitan teie kõvaketta ja lasen teie koduloomad ära varastada kui te veel nii teete.
I AM going to find your computewr, destroy the hard drive and steale your pets if you do that again.
Kõigile ülejäänutele ikka edasi tere tulemast.
To the rest - welcome.
Päeva mõte : kalade iseloom. Miks nähakse säga alati kui keskea kriisi läbi teinud ekstsentrikust 50 -aastast vana peeru? kas ainult sellepärast, et tal on vuntsid? ja miks mõni inimene räägib nagu kirjutusmasin?
Thought of the day: the character of fish. Why is wels always seen as a 50 -year -or- more -old eccentric old fart who´s been through midlife crisis? Only because it has moustache? And why do some people talk like typewriters?

pühapäev, september 25, 2005

Kultuur on tühjus.
Culture is emptyness.
Mõelge sellele.
Think about it.
- ma mõtlesin, mis nüüd?
- did that, now what?
väga diip.
deep.

reede, september 23, 2005

Njah.
umbes täpselt ligikaudu 196.
Approximately about 196, precicely.
Või midagi siukest.
Or something.

kolmapäev, september 21, 2005

Hundu loeb ikka veel oma käsitöövärke üle...
still counting my craft items....
Hundu läheb homme esimesse klassi. Oh kooliaeg oh kooliaeg. Hundu arvutada mitte oskama 185 ja 245. suur vahe.SUUR.
Hundu goes to pre school. oh the dear old school - time. Can count Hundu not. 185 and 245 BIG difference. Big.
ärge enam oodake seda numbrit. kui tõesti teada tahate tulge lugege ise üle ja öelge mulle ka. 1, 2 , 3 , 25, 111.
don´t wait for me to announce the number. come and calculate. and tell me aussi, won´t ya`? one, two, twelve, 25, one - eleven. Äbrrrr.

teisipäev, september 20, 2005

pärast seda jubedat nädalavahetust taas argiste asjade juurde.
Back to Earth after all the horrible things of this weekend.
Laupäeval peab juba enam - vähem struktureeritud töö ette näitama.
On saturday a more - or - less structured writings has to be ready to be shown.
Õnneks selgus et pikkus ei ole siiski selline tere ja eadaega nagu esialgu öeldi, võin isegi juurde kirjutada. sest nüüd nagu alles head mõtted tulevad, kui oma kollektsiooni uuesti üle vaatasin.
Luckily enough the lenght of the thesis isn´t the kind of hello -and-to -go like they first announced, I can even write some more. For now that I´ve reviewed my collection the good thoughts keep popping up.
Mul on kokku ca. 350 eset ( tegelt läks lugemine sassi....)
I have more than 350 things ( I lost count...)
Öelge nüüd siis.
So come on.
Ossaaa.....
Wow....
aga kui numbreid ei tunne ei saa vist oma muuseumi hästi luua? ei, ok, ma loen uuesti ( ehk saan rohkem?!)
But without knowing how to count I guess establishing my own museum once is out of the question? All righty then, I´ll start over ( maybe I get more ?!)
Eks ma annan teada...
I´ll let you know...

pühapäev, september 18, 2005

reede, september 16, 2005

Mis imelik Ilm!

what a weird weather!

kaks mintsa tagasi sadas oavarrest, külm, tuul ulus. läksin kööki teed tegema, hambad plagisesid. nüüd päike jõllitab aknast sisse nagu poleks midagi olnud eks ole.
two minutes ago it was pouring rain, cold, wuthering wind. I went to the kitchen to make some tea, teeth shaking. now the Sun stares at me like there never was any rain.

Tegelikult ma ei tahtnud rääkida ilmast vaid hoopis Ilmasilmajast.
Truthfully I didn´t want to chit - chat about the weather, but instead about Ilmasilmaja. it can hardly be translated... hmm... Eye - Around - The - World? No....
Ilm tähendab eesti keeles ju nii maailma kui elu ümberringi kui õhku ja taevast kui ka ilma kui nähtust... ja veel üht - teist. Ilmaelu on imelik.
"Ilm" in estonian is not just The World ( maailm , maa=Earth & ilm=air) but also life around us, air and sky, and the weather... and all sorts of things. Way of the world is strange.
Ilm on maailm ja silm ... silm on see millest terve maailm peegeldub. Ilm on silmas
"Ilm" is the world in all it´s glory and the eye is what reflects the world. world is in the eye ( Ilm - silm.)
Ilmasilmamine tuli mul meelde seoses lugupidamisega. Lugude pidamisega, ja asjade lugude meelespidamisega.
Eye -On -The- World came to mind in connection with respect. " Lugupidamine" - in estonian "lugu" is story and " Pidama" is " to keep". Keeping the stories. Keeping in mind and remembering the stories of things.
Kui asjast lugu ei peeta, siis kaob ta lugu ära.
If you don´t respect something, it´s story will get lost.
Öeldakse ka, kui miski pole tähtis, et " sest pole lugu."
People say, when something is unimportant " there´s nothing to it, " or there is no story to it.
Mikk Sarv, tegelik Ilmasilmaja, kes vastavat mõlgutust kirjutab Ilm.ee´s, kellest mina väga lugu pean ( tegelikult see ongi osalt tema lugu mis ma siin edasi annan), räägib, et lugude meeles pidamisega me tähistame - sündmusi, iseendid, asju. Mida tähistatakse, see on tähtis.
Mikk Sarv, the real Eye - On - The - World, who writes a column Ilmasilmaja in www.ilm.ee and whome I respect ( the story I am telling you is partly his ) says that keeping the stories we celebrate the World, ourselves and things. "tähistama" in estonian is " to celebrate, to mark", and what is celebrated, is important - we say " tähtis" .
Mul on kodus asju, mille lugu enne minu juurde jõudmist ma ei tea, võin ainult aimata. aga ma pean neist sellegipoolest lugu. Mis lugu siis? Ma ei oska öelda... see et nad olid ja ma neid silmasin. Silmata, mis ilmas imelist, sellest algabki lugupidamine.
At home I have things which stories are hidden from me. I still respect them. What kind of story have they got that I must keep? Can´t say... that they were and I layd my eye on them. To have and eye on everything, that is special in the world, there comes the respect.
Pagan see on midagi mida lihtsalt ei ole võimalik muul moel kui eesti keeles selgitada. kuskil ei ole need väljendid nii tabavad.
This is something that is very hard to explain in any other language than estonian.

las see ilm siis olla imelik.
so let the weather be weird.

P.S. sajab taas, panid tähele?
P.S. now it´s raining again, did you notice?

teisipäev, september 13, 2005

Nõid Fatamorgana: " See siin on nähtamatu võlujuuksenõel. Näete?!"
Fatamorgana The Witch: " This is an invisible magic hair pin. See?!"
Pantalone, tobuke: " see on Torino juuksenõel!"
Pantalone, fool: "It´s a Torino hair pin!"
Nõid Fatamorgana: " Mul ükskõik kelle oma ta on, peaasi et ta tuvikeseks muudab."
Fatamorgana The Witch: "I don´t care whose it is, as long as it turns people into a dove!"
( "Armastus Kolma Apelsini Vastu, Ugala, 1994 )
( Love Towards Three Oranges, Ugala theatre, 1994)

See tuli mulle meelde kui keegi küsis ühel netiküljel monofilament niidi ehk siis nähtamatu õmblusniidi kohta.
This is what a conversation about monophilament thread or the invisible sewing thread on a crafts net page reminded me of.
Jummel, juba mõte nähtamatust niidist paneb ometi vägisi fantaseerima. Aga mingi ratsionalist kohe haukus mu peale, et teravmeelisteda võin ajalehekommentaarides. On ikka tõsine tädi. Kuri Nõelaema.
Gosh, even the thought about an invisible thread just MAKES you fantasize, doesn´t it? But some strickt rationalist bitch said right away I should keep my jokes in newspaper comments. What a serious Evil Needlemother.
Käsitöömaailma on ometi alati saatnud legendid. Kuiv loogika ja Au Tööle valitses ühel teisel ajastul....
The world of crafts has always been surrounded by legends and curious beliefs. Dry logic and Honor To Work was a different era not long ago...
Minu meelest on nii super, et praegusel ajal on tõesti võimalik välja mõelda asju, mis ennemuiste ainult muinasjuttudes eksisteerisid.
In my opinion it is swell that we can today see and touch things that Once Upon A Time only existed in fairy tales.
Mina tahan selles suhtes olla pigem Pantalone kui Fatamorgana.
In that matter I want to be a Pantalone rather than a Fatamorgana.

" See on nähtamatu Milano õmblusniit. Näete? "
" This is an invisible Milano sewing thread. See?!"
" Noo, jah, nüüd juba natukene nagu näen..."
" Well, O.K., I sort of see it now a little bit..."
"Te ei saa seda näha, see on nähtamatu!"
" You CAN`T see it, it´s INVISIBLE!!!"
( Parafraseering kolmest apelsinist Hundu esituses.)
( Paraphrase of The Three Oranges a la Hundu.)


laupäev, september 10, 2005

Uus blog? Või mitte?

Ma juurdlen, kas ma peaks looma Heimtali Muuseumile ja Rahvakunsti Õppebaasile oma blogi. Või mitte.
I am pondering upon the matter of whether I should create a separate blog already for the matters concerning the Museum and The Folk Art Study Base. Or not.
Kindlasti peaks ju teiste asjaosalistega nõu pidama? Või mitte ? kuna nad nagunii ei jaga internetiasjandusest tuhkagi. Või teavad?
I must cunsult others that are involved, no question. Or not? regarding their lacking knowledge of the internet world. Or do they?
jessas ma juba meenutan piimamees Tevjet...
Gosh, I start resembling Tevje the Milkman...
Nad võivad ükspäev ju ise parema, kallima ja " lõikamata" kusagilt tellida ziljoni -miljoni eest.
They can, if they desire so, order a Bigger, Better and " Uncut " website from some place for a few zillions.
Mina teeks lihtsalt kroonika. Kui see kaubamärk pole just kinni.
I would make a mare chronicle. If that trade mark isn´t taken.

reede, september 09, 2005

muudetud foto. modified photo.


Image hosted by Photobucket.com
kuivõrd edukalt ikka saab blogis luua ka asjadele lugusid!
How successfully the stories can be created for things in blogs!
võtame näiteks silmuskudumisblogid.
Lets take knitting blogs for example.
Kes võiks jääda ükskõikseks kudumismeistri kirjeldusele oma tööprotsessist: valis hoolega lõngu, värvis neid, hakkas kuduma, avastas vea, harutas, kudus edasi, leidis kiftima mustri, harutas taas, lõpuks sai kampsun valmis... kõik imetlesid... siis pandi kampsun pessu ja kõik värvid läksid laiali.
Who can be indifferent towards a knitter´s description of how she worked: picked the yarns with care, dyed them, started to knit, discovered a mistake, disentangled , knitted on, found a better pattern and started over, then finished. everyone marveled it, then she put the sweater in water to wash it... and the colours all mixed into a blur.
Aga see eristab asjaarmastajat ja meistrit: meister on valmis riskima, katsema, ka hävitama oma tööd, et jõuda täiuslikkuseni. Ilma selleta sünnivad niisugused esemed mida keegi ei taha , soss -sepa -tööd. ülilaiad ja ülilühikesed kampsunid näiteks.
But that´s where the line can be drawn between a Master and a hobby -craftsman. The Master is prepared to risk, experiment, even destroy his work to get a better , perfect result. Without taking a chance of failing, by ignoring their lacking skills and the mistakes made, people create things that end up unwanted . For example, very short and wide sweaters....
Ent ka nässuläinud ja hävitatud tööl on oma lugu.Anghiari lahiong näiteks ( Da Vinci).
But even a messed up and destroyed work has it´s story. for example the battle of Anghiari by Leonardo Da Vinci.
blogides jäävad meelde just sellised kirjeldused, kus töö on lõpuks nässu läinud. need on lihtsalt värvikamad.
In weblogs the stories that stick to your mind are the ones about messed - up creations. those stories are more colourful.

neljapäev, september 08, 2005

Tulin just Rahvakunsti Õppetooli koosolekult. Seal oli üheks oluliseks küsimuseks akrediteerimiskomisjoni nõutav nimemuutus erialal. enne oli ta Rahvakunst Ja Kultuurantropoloogia. Soovitati Kunsti ja Kultuuriõpingud. Ma ei arva et see oleks väga hea, samas tekivad eesti ja inglise mõistete ümberpanemisel nii tõlke - kui tõlgendusprobleemid.
I just came from a meeting of the Chair of Folk Arts ( Estonian Academy of Arts ). There was a question of changing the name ( suggested by international acrediting committee). It is for now The Chair of Folk Art and Cultural Anthropology. They suggested Arts and Culture studies. I don´t think it is very good yet searching for different solutions and the right words both in estonian and in english creates a lot of problems both in translation and interpretation.
nagu näiteks Käsitöö. seda ei saa tõlkida ainult " crafts" või "handicraft" või " applied art" või "rural Craft" või misasi see on? kas etnograafiline kunst ennemuiste või nüüd ja siin? kas maakäsitöö või linlik? Omamaine või ka imporditud?
Does the word "rahvakunst" mean crafts in general, heriatge crafts ethnographic art ( from the past or from the present?) or crafts from the countryside? Or from the city? Native or imported?
Minu meelest sõna " crafts " tõlgendused on inglise keeles palju rohkem läbi mõeldud. sa mitte ei müüa lihtsalt seda eset mida sa oma käte osavuse abil teed, vaid just põhiline on OSKUS seda teha ja siis ese.
In english language the word " craft" and its interpretations have been more thouroughly discussed and cleared from malinformation. It is not the thing you make with the skills of your hand, but the art of mastering a technique.

veel mõtteid: kuidas balansseerida oskuste säilitamise ja nende omamise mõttekuse vahel? Kõik ei mahu ju midagi tootma ja müüma.
And more thoughts it arouses: how to balance between conservation of skills and the need for them? not all taht master some craft can make money from it. the market will be full some day.
kas turg reguleerib end sedavõrd ise, et tugevamad esile tõuseks, aga nõnda et turule mitte mahtujad oskustest siiski kinni peaks, kasvõi harrastajatena?
does the market regulate itself enough so, that the stronger masters stand out but people with skills who don´t find a niche on the market won´t completely give up their craft, even as a hobby or passtime?

Kolmandaks: kuidas teha selgeks vana kooli meistritele, et teadmiste ja oskuste vahetamise ja omandamise kanalid on muutunud? ( vt. lõik infoökoloogia) Vana kooli omad kardavad nt. interneti matrix - lahendust. noored ja uued õppijad elavad osalt digitaevas, osalt on lihtsalt segaduses.
Third thought: how to explain to old school craftsmen that the process of exchangeing of knowledge and skills has changed ( see informational ecology ) the old masters are afraid that internet will soon go into the matrix - phase, the young live with the idea of digital heaven or total confusion.
aga igapäevase mitte raha teenimiseks mõeldud harrastusena saavad käsitööoskused püsida vaid siis kui info on väga kiiresti ja lihtsalt kättesaadav. ja seda on ta internetis....
but the crafts skills remain a non- profitable every - day - hobby only if the teachings, the knowledge can be found and used quickly and easily. and in internet it is....

Veel käsin ma vaatamas Charlie ja Sokolaadivabriku filmi. Ka Willy Wonka on seal omamoodi .... öelda, meister.
Also, yesterday I went to see Charlie And The Chokolate Factory. Willy Wonka there is also , say , a master, craftsman.
Ja ka temal on probleem . Temalt varastati nippe ja kasutati tema erakordseid oskusi luua imetabaseid maiustusi ära võõraste poolt. Ja ta saatis kõik Võõrad minema ning sulgus endasse.
And he has a very familiar problem: some strangers stole his ideas, his recipes - that is, his unique skills to create miraculous sweets. And he sent everyone away , shut himself from the world.
Kui lapsed ja nende vanemad vabrikusse tulid ei mõistnud nad, mis on nii mõnegi Willy leiutise taga. MIKS on see vajalik? Ainult Charlie teadis: maiustuste maailm ei pea olema mõistuspärane.
When children and their parent came to the factory, some of them didn´t understand, WHY? what is behind his inventions? what is it for? Only Charlie knew: the world of chocolate doesn´t have to have any reasonable explanation.
Võibolla käib see kõigi imeliste oskuste kohta: ei ole vaja küsida, miks? Lihtsalt on nii imeline kui keegi suudab midagi säärast teha.
Maybe the same goes about every wonderful skill/ craft. You don´t need to ask, why? It´s just so wonderful someone CAN.
aga Willy mure oli ka: kes jätkab? kes läheb sama teed? kes suudaks ja oskaks siit edasi minna. Meister, kes vajab õpilast. erinevalt filmimeistri Tim Burtoni pisut sarnase probleemiga Edward Kääräest, siin filmis see õpilane leiti.
But Willy´s trouble was also: who will go on? Who is capable and willing to continue what he has been doing? The master needed a student. Unlike in Edward Scissorhands, where the Inventor died and couldn´t finish his work, Willy finds this student .
Ent ta osutub ka ise õpilaseks, sest ta on... noh, pisut ajast maha jäänud. Endassesulgumine on jätnud ta ilma nii infost, kontaktidest kui suhtlemisoskusest.
But Willy turns out to be a student himself, for he is... welll.... a bit behind in lessons. Closing into his world has left him without a lot of information, contacts and communication skills.
Veelkord tõestab see, et sa ei saa sõita hobusega üle mere. sa pead käima ajaga kaasas, isegi kui toetud oma põhitegevuses traditsioonidele. Willy sai Charlielt tiivad. ta avas end.
It proves again you can´t think you´ll ride over the sea with a horse. You´ve got to be up to date. Willy got wings from Charlie. He opened up to the new world.
perekonna teema on hoopis teine...see kuulub teistesse päevikutesse.
The family subject is a matter of other diaries.

pühapäev, september 04, 2005


Nüüd siis on möödas üks rahvuslikus laadis pulm, mida ma korraldada aitasin.
So now a national - style wedding has taken place which I, too, helped to arrange.
Abiellujaiks mu peaaegu juba meie endi peresse adopteeritud sõbranna Diana ja tema peigmees Andres.
The couple was my almost - adopted- in- my- family friend Diana and her fiance Andres.
Nad kandsid rahvariideid, järgisid hoolega igasugu rahvuslikke traditsioone, hilejm toimus pidu muuseumis, kus laudki kaetud rahvuslike toitudega nagu silgurullid, sõir, kohupiimakook, karask, hernepasteet, täidetud tomatid, keedumunad, kartulisalat ja koduõlu.
They wore folk costumes, followed all sorts of folk traditions, later on at the party in Heimtali Museum there were national dishes on the table: anchovis rolls, cottage cheese, cheese cake, boiled eggs, filled tomatoes, potatoe salad, pea mousse, barley bread and home - made beer.
Täitsa tore ja õigesse aknasse oli see pidu.
Really nice party in it´s right spot.
Ülalolev pilt on puu lõhkumisest.
the pictureabove is from chopping a log.

esmaspäev, august 29, 2005

P.S. ma hakkan siit alates arvutihiirt hoopis arvutitintsiljaks kutsuma, nii on palju lahedam.
P.S. I´m gonna call my computer - mouse a computer- tsintsilja from now on, it´s tons cooler.
mina söötsin täna oma lõunaks tööle kaasa võetud võileivad hobestele.
i fed my sandwitches to horses today.
hea et ma kiluga ei teind nagu algselt kavatsesin...
it´s good I didn´t make them with anchovis.
ja kõik seetõtu et sõitsin õidgest peatusest mööda ning jalutasin peatusevahe tagasi, mööda hobusekasvandusest.
and all because I missed my stop and had to walk back past the horse farm.
kas võis olla et juhus tõi mind sinna just siis kui hobused olid täitsa tee ääres...
can it be that the coincidecnce brought me there on the very day when horses were right at the side of the road?
või on hobused koga aeg, aga mind pole varem kohal old?
or are the horses there constantly and it is I that has been missing ALL the time?
täna ma ei puudunud.
today I wasn´t absent.

pühapäev, august 28, 2005

Autori üksindus ja looming

Arutlesin mõttes natuke Edward Scissorhandsi üle ja see viis mind taoliste ideedeni:
I was debating with myself about Edward Scissorhands and that brought me to the following thought:
Mis saab loomingust, teosest siis, kui autor, looja on üksi?
What becomes of the creation, the masterwork, when the creator, author is alone?
Ilma nõuandjate, ärakuulajate, abiliste ja mõttekaaslasteta, kes teaks tagamaid ja loomislugusid?
Lacking advisors, listeners, helpers and ideological comrades, who know the background and stories?
Mis siis, kui meister oma teose maha jätab, selgitamata mida ta sellega mõtles?
What if the creator leaves the creation on it´s own, without explaning what he meant with it?
Millised võimalused on üldse siis selle loodu õigestitõlgendamiseks? Kas ei ole siis paratamatu, et seda mõistetakse valesti ja kasutatakse ära?
What are the chances at all to avoid misinterpretation and misconceptions and abuse of the creation?
Mulle hakkab tunduma, et too film vähemasti ei olnud üldsegi peamiselt Edwardist.
I am starting to feel that the particular movie wasn´t preliminarly about Edward at all.
See oli meistrist, loojast.
It was about the Master, Creator.
Ja kaudsemalt üldse sellest, kuidas inimene end ühiskonnas tunneb - mingil hetkel tajub ju enamik, nagu nad oleks elus jäetud üksikule saarele, et nad hulbivad selles mahajäetuna, poolikuna, oma kohta leidmata.
And indirectly about how the poeple feel in a society - at some point of their life feeling stranded, like on a deserted island, floating in an alien substance, unfinished, without a task or purpose.
Kui palju meistreid ja kunstnikke on üksinda- oma ideede ja püüdlustega, nokitsedes millegi kallal, suutmata seda lõpule viia. jaksu pole. aeg lõpeb otsa. Kasvõi Mozart!
How many masters have been alone with their ideas and works, dedicating themselves to their creation, when the time runs out... or strength... Take Mozart for example.
Edward Scissorhands oli Reekviem. Aga selline mis elas ja hingas omaette, kandmata isegi looja nime, ilma et keegi oleks teda tõeliselt ära tundnud.
Edward was a Requiem. but of the breathing and living kind, who lived on it´s own, without wearing the creators signature, without being fully recognized.

laupäev, august 27, 2005


SEE olen mina. Kõigile kes ekslikult arvavad et ma olen mingi seelikukergitaja.

THIS is me.

Valgus on muidugi vale, ja statiivigi pole, nii et tuleb mis tuleb.
the lighting is, of course, terrible, but it is so difficult taking a picture of yourself, especially since the tripod is still in my other home.
Viimased tudengid sel aastal läinud ja praegu puhkepäev.
The last of the students have left, now I have a holiday.
Mul on ikka natuke segadus mida ma võin muuseumis pildistada, mida mitte.
I still face the dilemma of what I can or cannot photograph at the museum.
Kuni ma otseselt kollektsiooni asju internetti ei pane, vist ikka võin...aga kui ma olen rumal ja tahan nt. fotokaladele näidata, mis mu pildi juures heasti - halvasti on?
If I don´t upload pictures of the collection straight into the Net, I think I CAn take pictures of almost everything.... but what if I am a stupid, unexperienced lass, and want to show my pictures to old photography blokes to know what is good or bad about them?
Sest kui hakata kunagi kogusid digitaliseerima ( jestas, kas ma üldse nii korralikult idlistada suudan?) siis pean ma olema kindel, et teen kõik õieti.
Because if it ever gets to the phase of digitalizing the collections ( gosh, will I ever be good enough for THAT???) I need to know I do everything right.

reede, august 26, 2005

vabandust, neid pilte rohkem te ei näe!
Sorry the pictures that were here cant be seen anymore!



teisipäev, august 23, 2005














Ja see - külas mõisaproual. poni taga Anu. ülejäänud on praktikandid.
And this - visiting the local mansion. behind the pony - Anu. The others are students.

Post Scriptum: miks Timburtoncollective jälle näole ei anna?
Why doesn´t the Tim Burton Collective show up once again?

noh, kvaliteet pole just suurem asi, aga ma alles õpin . eriti just failide väiksemaks tegemist.
O.K. the quality isn´t much of a deal but I am still an apprentice in photography.
see on tänahommikune udu Viljandis Endla tänaval.
The fog this morning on Endla street in Viljandi.

esmaspäev, august 22, 2005

Hundu mängis täna Saabastega Kassi.
Hundu embodied the Puss in Boots today.
Viisin Anule omalt poolt sokolaadi, aga ütlesin, et see on mu sõbranna poolt - selle, kes pulmapidu tahtis teha
Gave Anu a chocolate , saying it was from my friend. The one who wanted to have a wedding party in the museum.
Nagu Saabastega Kass, kes viis kuningale faasaneid ja jäneseid.
Like the Puss in Boots who took fasans and rabbits to the king.
kohutav õunauputus. mõtlen et ehk viin Folgile mõne ämbritäie.
awful apple - flood. I plan to take a bucketful to Folk festival guys.
varavalges piilus natuke päikest aga nüüd kadunud nagu tina tuhka.
At early dawn a glimpse of sun could be seen but now it has vanishd like into thin air.
Loodan et ma ei unusta Anult küsida, kuidas rahvariidedid õigesti kanda - ja üldse, kas kiriklikul laulatusel üldse tohib? mina pean olema see tark, sest Diana ise ju üldse ei tea sellest midagi.
I hope I won´t forget to ask from Anu, how and when to wear the folk costume the correct way, and is a bride allowed to wear them at all for a church wedding. I have to be the smart one about that, the bride - Diana - doesn´ tknow the first thing about folk costumes.
Ja siis veel muusika ja toit. emaga kavandame siin mõdu, räimerullide, peedisalati ja igasugu muude rahvuslike hõrgutiste pakkumist. et ikka sobiks ka muuseumiga ja üldse Viljandimaaga.
toit hakkab kujunema oluliseks osaks rahvusliku peo " disainist."
And then food and music. Mother and I, we are sceeming a plot about anchovis rolls and honey beer, to fit the environment of the museum and Viljandimaa over - all. Food has started to become a vital part of the " party design."

pühapäev, august 21, 2005

Kummaline ja ebatavaline. Strange and unusual.

Niisiis.
So.
Korraldan sõbrannale mulgi pulmad Viljandis ja loodetavasti H. muuseumis. Kui Anu lubab....
I am arranging a traditional estonian wedding for my best friend, in Viljandi and hopefully in H.museum if Anu Raud lets me.
Sõbranna saab selga Halliste rahvariided, sõbaseeliku, mantli, rätiku, pastlad; peigmees saab "kaltsad" - traditsioonilised mulgi lõikega püksid. Sõbranna ei suutnud täna oma sõrmi oma kallima tagumikust eemale hoida - aina näpistas teda läbi püksivoltide.
My girl friend will wear Halliste folk costume with overlapping skirt, coat, headlinen and pastlad; her fianceè will get traditional "mulgi kaltsad" ( trousers, which have a very funny backside...) SHE couldn´t get her fingers off his ass today, kept pinching him through those funny trousers, and laughing.
Ja siis ma käisin veel vaatamas tolle noormehe ristimist ja leeri ja tegin oma uue fotokaga pilte.
and then I went to see and take pictures of this young man getting babtised and freed from sins... or something like that.
Kirikus oli jube.
It was awful for me, in the church.
kaks vanamutti, seepeale et ma mitte püsti ei tõust´ ega laulnud, kogu aeg õiendasid avalikult tagareas. no ma ju ainult tegin sõbrannale teene. ta ei tahtnud olla oma peigmehe ainus õnnitleja.
Two cranky old ladies, seeing I don´t give a shit about that religion thing, were publicly making remarks at me. well, I WAS just doing my best friend a favor - she didn´t want to be the only one to congratulate her fianceé .
Mutikesed - kaksikud sealjuures, turtsusid, lõpetades teineteise lauseid nagu kaksikud ikka: " Miks ta siia..." - " tuleb!" - " Kas..." - " häbi ei ole?" - " Mingu ...." - " minema!"
The old witches in the back row, twins, as it were, were spitting out angry lines , ending each other´s sentences, like twins often do: " Why..." - " Does she come
here!" - " Is she not..." - " Ashamed!"- " Get the..." - "Hell out!"
Sellepärast mulle usklikud ei istu. Kuulavad kirikuõpetaja juttu sallivusest ja ligimesearmastusest, erinevuste aktsepteerimisest. Siis aga ütlevad ja teevad mis pähe tuleb, pärast, nagu ka need vanad nõiad, lähevad armulauale ( minu arust ebahügieeniline ikkagi) ja saavad kõik patud andeks.
That´s why religious people are not too trustworthy for me. They listen to the preast talk about accepting the differences, loving thy neighbour, and then they do and say whatever they want, and after that go to get that bread and wine thing ( very un - hygienic, me thinks) and are forgiven on the spot.
Pärast armulauda õiendasid nad minu kallal edasi, sest õpetaja oli öelnud et ka järgmine teenistus on koos armulauaga.
.... After the ceremony they still picked on me, because the preast had said the next service will also have redemption.
Ja üldse, jutt oli ka siuke, et ainult kristlased on võimelised olema head inimesed, teised pole midagi väärt. mul ajas pisut karva turri.
The talk was also like" only christians are good people others aren´t worth my socks. " Made me growl a bit.
aga sõbranna õnneks mõistis. tema lihtsalt tahab kiriklikku laulatust. Ta peidme´kohta ma ei tea, kui usklik too on. ühtegi laulu ta õigest kohast küll üles ei leidnud....
But fortunately my friend understood my feelings. I don ´t know about her beaw.. if he is very religious or anything. But he didn´t find any of they songs from the right spot in the songbook...
Mis veel. Paps tuli Rootsist tagasi, ja mina näitasin talle oma lemmikfilmi, mille reede õhtul lindistasin... igatahes tundsin ma end täna hommikul seal padukristlaste hulgas samamoodi nagu tundis end kivistunud põhimõtetega ühiskonnas tolle filmi peategelane... Edward Käärkäsi.
What else... my Dad came back from Sweden, and I showed him the movie I recorded friday night ( from Finnish TV ). anyway this morn´in da church I felt just like the main character in this my favourite of movies, Edward Scissorhands, in a society with pertifacted principles.

Ja reisusihiks oli meile Rotermann

My felted thingies on a freaky fashion show

Bubbles, Ethical Estonian Souvenir/Design Gallery Tallinn

Personality test ( the color test)

ColorQuiz.com Redfox took the free ColorQuiz.com personality test!

""Feels that nothing can upset her or phase her and..."

Click here to read the rest of the results.

Blog.tr.ee
blog.tr.ee