teisipäev, detsember 30, 2008

Why I LOVE depression. Ehk miks on hea, kui hambad plagisevad.

Kujuta ette, et sul on ahjuküttega korter. Võibolla et ongi, seda parem. Kui sul on ahjus tuli, siis on toas hea soe, ja saad selja toetada vastu ja on siuke mõnusalt kõrvetav, peaaegu valus hakkab, aga ei taha eemale ka tõmbuda.
Imagine that you have a furnace- heated apartment. Perhaps you do have it, even better. When there is a fire in the hearth then the room is warm, even hot, and when you lean against the chimney you feel this slightly burning, stingy heat, but you dont want to pull away from it.
Aga kui kogu aeg on ahjus tuli, siis see tähendab, et sul peab kogu aeg olema piisavalt puid ja sa pead iga natukese aja tagant mõne halu jälle ahju pistma, ja siis on juba selline tunne, et kui sa uuesti ahju ukse avad siis see leekide kuumus teeb su uimaseks ja sa ei viitsi enam.
But if there is a fire in the hearth ALL THE TIME it means you need to have enough firewood and you must keep close and stay at home to throw a log in the ovenevery once in a while, and then soon you will feel that opening that oven door is tiring and makes you a little dizzy and sleepy and blurs your head.
Aga kui siis pikemaks kodust ära minna, minna nii kauaks, et ahi ikka täitsa maha jahtub ja toas juba väheke niiskeks läheb, nii et kui sa tagasi tuled siis on tuba päris külm ja sa oled esialgu jopega, onju.... siis on hoopis teine tunne ahju tuld teha. See on siis kohe eriline nauding. Sa tunned et teed midagi olulist. Ja siis läheb tasapisi soojemaks nii et saab märjad sokid üles riputada ja isegi kampsuni varsti seljast ära võtta.
But let´s say you leave the house for a longer period of time, long enough for the hearth to cool down completely, and for the room to go cold and even a little damp, so that when you come back you wont immediately take off your coat.....then making a fire has a completely different meaning. It is a real pleasure to start making a fire, there is this expectation and hope.... You´ll feel you are doing something really, really important.Then it satrts getting warmer and warmer little by little, in about an hour you can already hang out your wet woolen socks to dry upon the oven and even take off your sweater.
Depressiooniga on sama lugu. See pole ju iseenesest midagi muud kui ülim mitterahulolu. Justnagu tuba oleks külm ja niiske ja ahjus pole pikalt tuld olnud ja lõõrid üldse ei tõmba. Aga see on vajalik, sest see paneb asju tahtma. See tekitab tunde, et tuleb midagi ette võtta, midagi muuta, tuleb nüüd minna puid lõhkuma ja teha tuli üles, tuleb liigutada ennast.
It is the same thing with feeling down, depressed, unmotivated. It is nothing more than an ultimate dissatisfaction with the situation that you are in at that particular moment. Just like when there is really cold inyour room and the chimney is stuck and you can´t seem to get the fire starting. That is such a necessety cause it makes you want things, makes you yearn for a change, makes you go outside, chop wood, make a fire, get a move on.
Sellepärast ei pea väikese masenduse ja deprekaga üldse mitte võitlema. Las olla. Las läheb kohe täitsa külmaks. Las olla kohe tunda, kuidas seest juba torgib ja kisub ja et ikka on külm ükskõik kui palju kampsuneid sa ka selga ei topi. Rutiin on palju hullem. Isegi rutiin positiivses mõttes, et kogu aeg on normaalne ja midagi pole nagu otseselt ebameeldivat, ja ei ole erilist põhjust midagi muuta.
That is why when you are feeling depressed you don´t need to feel alarmed and seek help against it. Just let it be, just bare with it. Let yourself feel really cold. Let yourself feel all stingy and uncomfortable and so cold that no matter how many sweaters you put on it wont help the least bit. It is worse staying in routine, even if it is routine in a positive sense - feeling rather ok and normal all the time and not sensing anything concretely unpleasent and no particular reason to change something.

neljapäev, detsember 25, 2008

Redfoxi jõulukook (nüüd kui on selge et see süüa kõlbab

Võtsin Fazeri piparkoogitaina, pudistasin kaussi. Segasin poole paki hapukoorega, puulusikaga muljudes tegin segu vedelaks. Vahustasin kolm muna tugevaks vahuks ja segasin taignaga. lisasin juurde pool tassi nisujahu segatuna 2 tl küpsetuspulbriga. Küpsetasin tund aega keskmise kuumusega suures koogivormis. kui välja võtsin oli väike "muhk" peal, selle lõikasin maha ja purustasin kaussi. sulatasin kausis ühe tahvli tumedat šokolaadi mille hulka panin 5 spl suhkrut, 1, 5 spl kakaopulbrit, 50 g võid ja veerand klaasi piima. purustasin ühe mango, pool hurmaad väikesteks kuubikuteks ja segasin veerandi toru Pagari kohupiima ning 1 tl meega. laotasin kohupiima-mango-hurmaasegu koogi peale. tõstsin teise koogipoole sinna peale. segasin koogipudi šokolaadiga ja panin kõige peale. siis jätsin koogi külmkappi tahenema umbes 2 tunniks. Oleks ehk veel tahtnud, aga ma alustasin hilja sest ma magasin sisse. Vanaema ja Paps söövad ja kiidavad igatahes.

pühapäev, detsember 21, 2008

Vildipallimandala. Felted egg mandala.

Teate mis mul pähe tuli? Ma tegin siuksi "üllatusmune" koolis oma õppetooli inimestele, rullisin vildikuule ja siis tekkis assotsiatsioon nende budistlike mandalate ja mantratega. Ma panen erinevad värvid kokku ja lõikan sümmeetriliselt kahtpidi pooleks. Õielehed vaatavad nelja kaarde, seespool on rohkem liigendusi. Aga just see tegemine ise on nagu mantra. Muudkui kordad, muudkui lisad, muudkui rullid ja jälle otsast peale. kõik mõtted ja soovid rullid sisse. Pole midagi imestada, et sellise palli viltimine alati kõik rüblikud maha rahustab....ja siis kõigepealt lood ja hiljem hävitad, teed ideaalselt ümmarguse palli ja siis tsahh! lähed kääridega kallale, et värvid seest välja paistaks. Minimandalad peopesas.

esmaspäev, detsember 15, 2008

Redfoxi mula. Gibberish.

Ma ei oska seda millegi alla liigitada. "Lühiuudised" need pole, sest see pole eriti oluline. Aga tahaks midagi kirjutada.
I don´t know what to label this as. It is not "Redfox´s newslflah" cause it is not that important. But I just wanna write about random things.
Kõigepealt. Jõulukaardid tulevad see aasta talvepiltidega, mis me vanadega tuisupäeval tegime. Kui lisada fotodele veidi hõbedasädelust ja puid kuldtintekaga välja joonistada, on Stromka ja Lõime tänav JUBE ILUSAD. Aga seda lund tahaks tagasi, sunnik.
Ma pean saatma kaks Washingtoni, ühe Hamburgi, ühe Espoosse, ühe Amsterdami (kui õnnestub aadress välja peilida) ja siis päris mitu Eesti piires ka. Perega kokku saadame midagi 78 ringis. See on ikka JÕLE summa mis läheb jõulukaartidele.
My christmas cards this year have me and my old folks on photos we made on a snow storm day outside on our street and on our beach. The street and the beach look incredibly elegant when adorned with some silvery flakes and golden pen. But I want that snow back, dammit! It is all gone by now. Black Christmas again?
I need to send two to Washington, one to Hamburg, one to Espoo, one to Amsterdam and a lot of them in closer range. It is a sickening sum of money that will go on christmas cards. I wanna faint...

Kadunud nõelte juhtum (ei, ei ole Rex Stout, on Redfox seekord). Käsitööklassi nõelad onvilkad kaduma, kui neid kappi luku taha ei pane. Teist perioodi alustasin range nõudmisega et ükski nõel ei tohi kaduda kuni jõuludeni ja umbes 4 nädalat suutsime vastu pidada ainult 1 nõelaga miinusesse jäädes. Siis aga... õhtul alles hommikul läind. Mõned suudan ikka tuvastada ka laudade ja sahtlite vahelt, poolikute tööde seest ja nii edasi, ent need olid ilmselt juba esimese perioodi nõelad. Aga kus siis....? Kadunud nõelte juhtumi lahendas detektiivi abi Sirje. Ükspäev teatas ta, et need nõelad, mis ta mu pükstest enne pesumasina töölepanemist välja korjas, on riiuli peal hallis karbis..... ahsoo....ohoh. OOO? Nii jõudsimegi nõelahaihtumistriki saladuse jälile. Nimelt on mul tekkinud halb komme mulle klassis käigu pealt tagasi antud, maha poetatud või kohe vaja minevaid nõelu pükste sisse torgata. Kellelt see küll külge jäi....Triin, kas sina tead sellest midagi ??? Hmmm. Ja nõnda ma nad ise koju tassingi. hea veel et ma lastega ülemäära praganud ei ole. Ainult siis kui nõel kaob konkreetses tunnis.
...
The case of lost needles. No, it is not a Nero Wolfe story, it is a real life story about Redfox´s crusade to preserve needles in the crafting class.
The needles are so damn swift to disappear, the bigger they are the easier they vanish ( cause we use the big ones more often). So At the start of the second period I called a mission to preserve all existing needles till christmas. ....As if! For about four weeks we did manage to escape with just one lost needle. Then they ALL disappeared. I sometimes found a few in between the tables, inside half-finished works or stuck behind drawers. But those were already they during the first period, most likely. So ...one day, mom says: "you know those needles I picked out of your TROUSERS, they are in the grey box on the shelf. " Ok...all ...right? Trousers?....ohhhhhh yeaaaaah. " Namely, I have formed a very bad habit of sticking the needles that someone gives me when I run back and forth in the classroom, or needles about to come handy any moment, inside my trousers´ pocket. and there you go.... It was me all along who brought them home. I am glad I did not vainly accuse the children, I was only stern when the needle went lost right there during the lesson.
Teejuttu. Ma joon üha rohkem teed. Ma joon seda põhimõtteliselt palja vee asemel. Suppi ei jõua nagunii keeta. Teised lakkugu oma eviaani kui tahvad. Kõige rohkem kulub sencha-teed ja matet ning maitsestatud musta teed, seejärel rohelist pakiteed ja kõige vähem marjateed. Praegu võtsin ette taimeteede kapi revideerimise...tavaliselt tuleb kevadel suur osa kasutamata teesodi ära visata, aga kui teadlikult neid tarbida siis kuluvad täitsa marjaks. Käesoleval hetkel joon astelpajulehe teed kuivatatud õuna ja ingveriga. Väga mekk on. Taimeteed ära tee kannu, joo tassist luristajaga ( noh, see.... bombilla?) Maitse on värskem. Eile tegin pärnaõie-apelsinikoore teed. Super! Kaneeliga - aga seda peab hääää-ästi vähe panema sisse. Ma vaatasin, et väga palju on nõmmliiva, melissi, natuke nõgest, kummelit, saialille, muidugi piparmünti ja põldmünti, ülejäänu on papsi podagrateed, igasugu mõrud osjad ja hiireherned võimaitiamis.
Kohvi kulub tunduvalt vähem kui varem. Kui mul on ennegi nii juhtunud et näiteks pärast pikemat köha või mandlipõletikku kaob maitsemeel ära ja pole mõtet kohvi juua (õigust öelda, see muutub lihtsalt vastikuks), siis nüüd ma peaaegu ei taha üldse kohvi. Piirdun ühe tassiga koolis, ja isegi seal asendan selle mõnikord musta teega.
Tea talk. I drink more and more tea. Others may tow along their evian barrels but I cant stand to drink bare water all day long. Usually I drink sencha tea or mate but now I made a decision to use the herbal tea storage in our kitchen cupboard cause usually we would throw away all that we did not use each spring. And that can be a lot. But it is such a waste even when they have become too old. So yesterday I made linden and orange peel tea, today I made dried apple- ginger- buckthorn leaf tea which tastes really good. I checked, we have a lot of Creeping thyme, Balm, peppermint, camomile, marigold, the rest is mostly dads nerve-teas and creepy bitter mixtures of god knows what.
...
Ärge öelge kellelegi, aga ma ostsin piparkoogitainast lihtsalt pinstlisse keeramiseks. Shhh! Ei klatši! Mu söögiisu on nüüd kihvas ja õhtusöök jääb taas kord nigelaks, ma luban, viimane kord sel nädalal.
Don´t you tell ANYBODY, but I bought some gingerbread dough just for eating. You MUSTN´T tell! My appetite is ruined now, of course, and I wont eat a proper supper, but it is the last time this week. Cross my heart.
...
Nõks: kui teil on vanad head malmradikad siis te saate väikestes (salati- või kodujuustu või puuviljakarpides) seal peal õunalõike kuivatada. Meil on juba mitu suurt purgitäit niiviisi kuivatatud, need saavad palju mahlasemad kui ahjus või potikaanel kuivatades (kui juhtub puupliit olema).
If you have the old type of heaters you can use the central heating to dry apples very easily. Why waste all the warmth. And the apple slices dry into very tasty and juicy ones not the dry, crispy charred ones...

reede, detsember 12, 2008

blizard day. Tuisupäev.


mah folks
need mu vanad seal kivi taga. ise tõid. raske oli.


mah street yo
Lõime tn. , päris keskpaik


mah beach
Stromka



mah
mina Lõime lumes




mah street again yo
Veelkord Lõime

mah yard
hoov ja sotsiaalmaja sääl taga


mah....no, just swans.
no näete ise ka ju.


Stromka nurk Bekkeri sadama suunas ( kirjutatakse nii või? ei mina tia)

Lõime ots
the end of mah street

more beach
veel randa
jeerum milline tigu ma olen. aga ma ei viitsi blogida eriti. Maijaksa.
I am soooo slow. two weeks too slow. But I have no steam left in the evening to blog.










Lõime tänav, Stromka ja hoov.










My street, my beach, my yard during the snowiest day this year so far. I think it was december 2?

laupäev, november 29, 2008

Roosad Käärid. Pink Scissors.

Õnnelik 7. Roosade Kääride etendus ja noorte moedisainerite võistlus Rocca Al Mare Koolis, 28. novembril 2008.
Event: young fashion designers competition, Pink Scissors, show with a lucky number 7 on 28th of november in RAM School, Tallinn, Estonia.

Kohale pressis palju fotograafe, mina pressisin ennast pressile reserveeritud astmele istuma ja I. pressis end lavale kampsunikuues astuma, modellid asusid moeisu tekitama ja publik niisama toolide peal kükitama.
A considerable number of photographers and considerably interesting numbers on stage, with us, teachers, having our own moment of stardom when the gym teacher squeezed himself on the tiny catwalk with a kind of huge-ish "royal cloak" made of old school uniform sweaters.
Üht võin selle kooli kohta nüüd kindlalt öelda. Sealsele majavaimule ei meeldi mikrofonid. Ma ise nägin, kuidas ta juhet näris, püüdes seda illegaalset akti kohmakalt muffiniga varjata. Seejärel salvestas ta oma musatoosiga rea turtsatusi, röögatusi, kriginaid, röhatusi, ruigeid, kähinaid ja klähvatusi, seades nende taasesituse ajaks "Tähtsad hetked.".
I can at least confirm one thing about this school. The poltergeist that they have detests microphones. I was an eyewitness to him viciously chewing a chord, clumsily hiding the act with a Peanut- marzipan muffin. After having finished the chewing he recorded a row of roars, blurts, hisses, creaks, shouts, and barks, setting the time of their replay on "Crucial Moments."
Käsi südamel, noh. (???)
Cross my heart, y´know?
Õhtu esimeses pooles tuiskas meie eest läbi priske hulk saledaid modelle seitsmes vaatuses, ühe rihma otsas ja kahe roosa puhvvarrukaga, sebraga, sõbraga, triiksärgi ning tiigriga, augustatud koti ja kodustatud anarhistidega, retrokanga ja neoon-hoiatus-seelikutega ja mille kõigega veel.
During the first part of the evening we witnessed a fast forward film of slender models in seven thick rounds, on one leash and in two pink puffed sleeves, zebra-friendly vampresses and white- collared tigers, with a bag of holes and whole- in-one bachelor bunch, retro frabric and neon warning skirts and whatnot.
Õhtu teine osa oli










































pikk paus.
During the second part of the evening we had a break and sat in the chair of fine arts admiring the soon-to-go-on-stage sweater cloak and a red hot Dolce&Gabbana-clocks-and-palm-computers-covered turban.
Õhtu kolmandas osas nägime ja olime osa külaliskollektsioone ja -esinejaid, kuulutasime välja võitjad ja.... ei, seda tegi vist siiski keegi teine. Vist see tüüp, kes nägi välja nagu kondor Kuuno ja Plekkmäe.... ei, Eesmaa-Liisi.
In the third part of the evening we saw and were the guest collections and - performers and announced the winners....no, I think someone else did that. That guy who looked like a bald eagle and the young much praised fashion designer.
Võitjaks tuli seitse venda. Või õigemini õhtu ainus meesdisainer oma modellidega.
The winner was the only male designer in the competition with his models.
Ega ma rohkem midagi huvitavat ei räägigi. ........................ Mis teie siis ootasite?
......Hey, thats it. What else did you think I was gonna say? The end. Now get out. Shoot! Go, go!

laupäev, november 22, 2008

W h@d joy W h@d f4n, ja kus teie ülejäänud siis olite?

Ma tahtsin juba palju varem, kohe pärast kojujõudmist pildid nõndanimetet klassi....noh, klassi...kaas...osaliste.... hängimisest Kastellaanimaja ülakorrusel siia üles saada, aga see internetiühendus, mille E***ni põrssad mulle paigaldasid, on üks vana kühvel.
Meid niipalju kui oli, mis sinna ikka teha. Aga vaat, kui inimesi on palju koos, siis räägitakse tühjast tähjast ja ei saada üksteise kohta ikka palju rohkem teada.
Kes ei tulnud, need juba teavad isegi, millest ilma jäid. Villalilledest, vilditud seebist, muffinitest ja käsitsi maalitud tapeetidest. Käisime Vildel ka külas. Ta on, muide, surnud, teate jah? Nagu Karl XII.....
I wanted to upload pictures of my so-called or more or less non-existant class get-together (with 5 people) a lot earlier, right after getting home, but this internet connection is one slow tart. Although there werent too many of us, I liked this day, beause sometimes, with a lot of people, you dont really learn anything about anybody. You may not feel that linked.
We made some felted flowers, and felted soap and felted bookmarks, and, well, stuff that is felted. And we ate some muffins and drank some tea and coffee and paid our respect to Mr Vilde downstairs. He is dead.
Mis ma peaks ütlema.... kindlasti seda, et Hannes peaks arhitektuuriõpingud lõpule viima. Esiteks selle pärast, et kaua võib mingeid aknahingi ja ukseraame pildistada, teiseks seetõttu, et kui üks inimene mõtleb ja räägib vahetpidamatult ainult arhitektuurist, siis on selge, et see ala on ta juba ümber sõrme keeranud. ja kolmandaks sellepärast, et kui kulutada rohkem aega laua taga joonestamisele, ei ole tal nii palju võimalust autoga sõites kahel poole teed paiknevatele majadele viidates roolist alatasa lahti lasta.....
what do you think- should a person, who constantly talks about architecture and can hardly keep his mind off the difference between old and new windows or flooring, lets go the driving wheel when pointing on different buildings on each side of the road and takes a million pictures of window hinges, just abaondon the thought of finishing the architectural studies? I think not....I think he should continue. It is obvious the bug has dug deep.
Teatavatest illegaalsetest ja loovisikutele laastavalt mõjuvast toimingust kokkusaamise alguses ma parem ei iitsata. Ütleme lihtsalt, et tegelikkuses pole võimalik rippida "Folgilt ostetud CD-d", on ainult võimalik samadest lauludest teise täiesti ilma oma loota tooriku peale koopiad teha. Seega me ju ei paljunda ega levita tegelikult originaali? Isegi kui tellida e-poest või osta takkajärgi sama album, see poleks niimoodi arutledes ikkagi seesama, nii et mis vahet seal lõpuks on?
I can not possibly mention a certain act that is illegal and highly unfair towards people on a certain field of arts.... The word rip has a funny sound. I have never done that. But it is exactly how the word sounds itself - ripping off the artist. cannot say I like it, but...but if one really really really likes something? If there is no chance of getting your hands on the real thing ? I mean, one can order a CD from internet or buy it. But it wont be the "CD I bought from a kickass festival with a theme based on my favorite instrument". It can never be the same thing anyway. It cant have a story like that. So what difference does it make? even a legal copy will still be a replica in that sense. It may be wrong to share music, but is it worn to share a musical taste.....

Tegelikult on pildidl 25 inimest. Te ei näe või?
It is actually 25 people instead of the 4 your see. The others just sent their etherial bodies.

Aiäm ö bisibisi bisnessvomään. Nõutaim fojuu, kooling piipul ooldetaim. See - aikool. Aikiip kooling. Stillkooling. Kooling evribaadi.
Does she not look like a curator of the gallery or something? Or "that one from our class who isnt a life failure"?

Harjutamine teeb Hanneseks.
Practice is the father of Santa Claus.

Pimeda mehe kompamismeele harjutused?
Blind man refining his sense of materials?

Kuidagi nagu näeks topelt peaaegu.
Somehow I almost feel like seeing double....

Kloonimine ei õnnestu alati 100%-selt
Cloning doesnt always result in perfect success.

Täielik kammaijaa, vaata, mis kell on. Igavene vana saag see internet.
Damn that internet As slow as an environmentalist in
the US....

pühapäev, november 16, 2008

Svjata Vatra ja Haydamaky Pärimusmuusika Aidas, 15. novembril 2008

Oh issand...kas ma kunagi õpin korralikku märkmikku kaasas kandma? Püüan dešifreerida pimedas ja salaja kontserdi ajal, koti varjus sirgeldatud varesejalgu vanal kinkekaardiümbrikul ja tšekitagusel. Märksõnad...."turbulents"? ei, "tasakaal". "kurgisalat"? Ei see on..."kindlustunne". 5 elevanti? Ei, ei ei - 5 ELEMENTI!!! ... jah, nüüd tuleb meelde. kui ma vaatasin neid kõiki ( ma mõtlen Ruslani, Silverit, Kulnot, Jussi ja Kallet) seal laval, siis ma tabasin, et neist igaüks vastab tõesti omajagu ühele 5 müstilisest elemendist - maa, puu, õhk, vesi, tuli. Mõnikord nimetatakse ka metalli...noh, aga see on ju tromboon! Ja 7. element on publik
Mida need teised märksõnad tähendavad....Mauno? mis kuradi Mauno? Ahh, see on see, kes kinkekaardi kinkis. Kõik on segi, kõik on täitsa segamini! Ja veel olen ma vahele kirjutanud et "torus on voolik".... sel ei tundu küll kontserdiga midagi pistmist olevat. Äkki on need majapidamismärkmed? Ei, oota, see voolik oli tõesti torupilli torus! Ma ei tea miks, ma ei küsinud. Ilmselt selleks, et rohkem tuult ja õhku lasta suuremalt.
Jeerum, ma pole kunagi nii närvis olnud, ma vist nägin välja nagu narkomaan - seisin lava juures ja mudisin sõrmi ja toksisin kinganinaga põrandat ja nuuskasin nina, kuigi mul polnud nohu. Aga võibolla olin närvis hoopis seetõttu, et mööda aita luusis mingi vanamehenässist pervert, kes kommenteeris kõikide naisisikute tisse. Seda veel ka siia vaja....
Ja siis lõpuks..... Svjata Vatra. Nii kummaline on mõelda erinevatele kontsertidele läbi aastate ja siis neid käesolnuga võrrelda. Just nüüd on kõige selgemini võimalik mitte ainult muutusi tajuda, vaid neid ka sõnastada. On toimunud mingi kasvamine, küpsemine, tasakaalu leidmine; on olemas sisemine kindlustunne, miks ja mis tundega muusikat teha, miks koos mängida, mis on asja mõte.. tromboonilt peegeldub punane tuluke. Kas see oli siis vale mõte? Tromboon Vikerkaar, vaata et sa nüüd oma peremeest hästi teenid. Sind jälgib investorite nõukogu. Aga ma arvan, et Ruslani aktsiad tõuseks igal juhul, mis pilli ta ka ei mängiks.

Ma vaatasin igat laval seisjat ja püüdsin mõistada, mis võiks olla nende element Püha Tule universumis.

Ruslan on raudselt tuli - ehkki teda ei suuda keegi kontrollida, on see tuli pisut taltsutatud, põleb heledalt ja jõuliselt, vahel siiski pillub sädemeid ka ja tal tuleb ilmselt silma peal hoida nagu tulel ikka.
Kalle on puu, aga mitte tavaline puu, vaid selline ilmapuu, mis kunagi rääkida oskas, ning nüüd kõikudes ja ragisedes, raksudes ja oksi loopides kõnevõimet tagasi püüab saada. Vaadata Kallet trumme mängimas on nagu vaadata saarepuud tormi käes - ükskõik mis möll ka ümberringi ei toimuks, kui palju puu ka tuules ei ragiseks ja oksad tuules ei tantsiks, puu peab kõigele vastu. Ja pärast iga tormi on ikka endine. Ei räägi ta, aga tal on oma kõne, ja see on väga jõuline.


Juhan on muidugi õhk. Aga mitte tühipaljas õhk, vail tuulekeeris. Võibolla ta on see Eiseni juttude nõid-tuulispask? Siuke, mis võtab kaasa kitsi, toobreid ja vanaeitesid ja siis viskab nad mõisnikule pähe. Või on ta Pikker, kelle torupilli motoks on "üks napilt pikselöögist pääsenud lehm korraga!" Näe, endal tuul pealaegi lagedaks puhunud.
Kulno on maa. Aga mitte mingi suvaline põllapealne, vaid liikuv laam. Lükka, lükka lõõtsa, lõõtsa vahel mäed ja orud. Lükkab lõõtsa ja Viljandi sõidab Tapalt Türile. Teate, see mees lükkab ükskord veel lõõtsaga Lossimäed järve. Pange pulgad ette!


Silver....on muidugi vesi. Ei, ma ei ütle seda sellepärast et ta muiste voodilinadega mööda pastoraali pursskaevu ronis. Igal pool on elemente, mis ei püsi paigal. Vesi voolab. Oota....vesi, kuhu sa tahad nüüd voolata? Miks sa ära voolad? ....... miks?
Kui vesi voolab ära, kas teised elemendid jäävad siis kuivale?. Aga seda ma ei usu, sest too sisemine kindlus ja tasakaal, mis seda punti keerlemas hoiab, on tõenäoliselt saanud nii tugevaks et seda on võimatu kõigutada. Nagu saarepuud.

5 elemendi vahel toimub reaktsioon ja see paneb midagi kasvama ja arenema...ja ümberringi pudisevad väiksed viljaterad. Ja väiksed viljaterad kasvavad juba ise laval edasi ja otsivad oma elementi. Ja reaktsioonil eraldub soojus... sellepärast on Svjata Vatra kontserdil alati nii mõnus olla. See on müstiline elementide keemia.

Kui Svjata Vatra vabastas hinge kehast, siis Haydamaky võtab selle kesta, paneb talle nöörid külge ja väänab ning loobib seda oma tahtmise järgi. Ma võin siin pisut vinguda ja viriseda, öelda, et sel muusikal pole taolist tähendust ja sügavust nagu hing ihkaks, et kui asi kisub lavaserval poseerimiseks, siis kaob ära algne mõte, miks ja mis tundega muusikat teha. Aga või see rumal keha kuulab. Sa liigud. Sa lihtsalt liigud, ja su käed-jalad ei kuula enam sugugi sõna. Kuid Haydamaky möllab nii teises dimensioonis, et ma ei leia ust, kust sinna sisse saab. Nad on veel kiiremad. Nad on veel valjemad. Nad on veel teravamad. Minu aeglane eestlase-olemine jääb sellisest tormamisest väga, väga pika puuga maha. Vaadates enda kõrval vintsklevaid sültjaid kehasid, tundub et ka nende jõu, energia ja rütmikiirenduste limiit on ammu ületatud. Minu vaim vahib aida lae alt, kuidas ma abitult Haydamaky käes marionettnukuks muteerun ja püüab asjata mõistust koju tuua. Vaim teeb kehale oimukohal kruvimise žesti. Keha tõmbleb edasi. See on üks peatamatu ja stiihiline möll, ent Haydamaky tormab tulevikku ja jätab eestlased maha. Me ei jõua järgi!

Aga kui Ruslan trombooniga juurde astub, tekib sild. Kui meil läheb juba raskeks, siis on meie hulgas üks, kes suudab sammu pidada. Ning kui üks erk säde hüppab juba pisut madalamalt põlevasse lõkkesse tagasi, läheb kohe tunduvalt kuumemaks.

Imelik on see värk, eksju? Et kui keegi läheb, siis ta ühtaegu ka tuleb. Las siis vesi voolab. Sest kui kusagilt ei läheks midagi ära, siis ei tuleks mujale juurde....ühest lõkkest hüppab säde välja, ja siis tekib selline asi nagu Svjata Vatra....Vesi voolab mujale ja seal tekivad uued lood, mida ootama jääda, ja edasi jutustada. Kõik algas Haydamakyst...ei, kõik algas Folgist, siis tuli Haydamaky, ja siis tuli Ruslan (ja sõbrad), ja Svjata Vatra, ja siis need 5 elementi mis on praegu Svjata Vatra. Ja siis tuli see publik kes laulab Revolutsiooni peast kasvõi 100 korda ja hingab kogu aeg kaasa.

Kõnnin pühaba homku linnas, kotis poolik toores lõhe ja turuhoonest pätsatud kontserdiplakat (nad oleks ta ju nagunii ära visanud? ) Käin mööda pooleliolevat Arkaadia aeda ja pistan teepeal tasku ühe poolpõlenud lobudiku. Maramaa juures peatun ja vaatan ka koerale otsa. Mida linnapea näeb? Mida koer näeb? See on nii: linnapea jalutab mööda puiesteid ja näeb üht üksikut koera. Ta peatub ja muigab. "Tore kutsa!" Koer ei julge pilku veel tõsta, sest ta on segaduses. "Kes? Mina? Tõesti mina? Äkki ta ikka ei räägi minuga...ega ta saanud ju mõelda .... mind?" Need sõbralikud silmad ja julgustav naeratus musta ülikonna otsas on väga ligitõmbavad. Vaikselt kasvab rõõmus imestus ja ärevus. Varsti ilmselt ajaks koer end püsti ja nuhutaks arglikult Maramaa küünarnukki ja selle alt väljavaatavat jalutuskeppi, aga siis hakkavad kirikukellad lööma, linnapea raputab end fantaasiamaailmast välja ja asub reipal sammul minekule. Sündsalt pöörab ta pilgu kõrvale muuseumi naiste aluspesu näituse plakatilt. Mina jään nüüd täitsa omapäi koerale otsa vaatama. Aga koera ei huvita minusugune tühine tegelane, tema on jäänud Maramaale järgi vaatama. Noh, kuhu see tore sell siis kadus? Mis edasi? Mis edasi? Niimoodi see Viljandi voolab, ja nüüd on siis jälle hakanud vihma sadama. Ilgelt vastik novembriilm. Aga sees on jälle nii hea ja soe tunne. Nende inimestega on nii tore koos olla, seal aidas, pimedas saalis, vaadata, naerda, rütmi lüüa, laulda ja lasta kõik endast läbi.
Kuramuse Haydamaky. Ma panin nende Kobzari kodus mängijasse ja enne kui aru sain või midagi mõelda ja arvata jõudsin, olin kolmveerand tundi tantsinud ja higi voolas nina otsas. Kas nii tehaksegi zombisid? Aga plaat on mõnus. Ta pole nii agressiivne nagu oli kontsert. Ta on huvitav ja mitmekesine. Seal on palju aeglasi lugusid ka. Aga ikkagi...kui Haydamaky on praegusel ajal väga hästi produtseeritud bänd, siis Svjata Vatra on justkui...meie kõigi endi loodud selliseks.
Et, Svjata Vatra....seesamune et...nagu.... ma tahtsin seda öelda, et.... kalli-kalli ja nägemist.

reede, november 14, 2008

Tibi-talk

Trollis. 3 neiut või midagi selletaolist. Tibi 1: Nagu täiega onju ma ei või vabsee et lähen nagu sinna siis ja nagu TÄIEGA kõik vahivad t***, et ma nagu "kammoon vabsee" ja siis see rong on nagu TÄIEGA täis ilgelt tüübid nagu istuvad ja onju" Tibi 2: Ja siis kui nagu kohal olid? Tibi 1: No siis oli küll nagu et täitsa pu***** ma ju nagu jätsin pool mingi igast värki nagu TÄIEGA MAHA et siis ma mõtlesin v**** küll ja aga kui ma mingi sinna onju sünnale läksin siis seal oli see mingi tüüp onju, et nagu vaatab vabsee nii et ma ütlen mida sa jõllitad t***, ja siis see umbes nagu mingi pisarad tulevad nagu silma umbes et kammoon ma pean sind teadma või, a mul nagu TÄIEGA ei tule pilt ette a siis see tšikk mul ütleb et kuule nagu et see on mingi see, ja ma mõtlen nagu et täitsa p****** on jaa ja .... Tibi 3: No TÄIEGA sakib ju dõh. Tibi 1: no ja mingi siis et ma mõtlen nagu et asjad on ikka täitsa pellaris. [keegi helistab] Tibi 1: Saamesfoumieskokuoeimaeistasuetasi!sau (tõlge: Saame siis Foorumi ees kokku? Okei, ma helistan sulle tagasi. Tšau!)

see on umbmäärane üleskirjutus aga nii see tekst kõlas.

siis veel räägiti kuidas vene keeles TÄIEGA spikerdatakse vabsee ja ja õps on siuke t*** et mine m****
Ausõna, ma ei suuda kuulata sellist teksti. Rääkigu siis juba parem inglise keeles.

pühapäev, november 02, 2008

Eestlased vallutavad internetti

või....üks eestlane.... njah...mis siin rääkida, nagu äraeksinud metsloom .... TBC uus rahvusvaheline sektsioon ootab eestikeelseid mõtteavaldusi Tim Burtoni elust ja loomingust. PALUN öelge sõna sekka. See on ÄÄRMISELT OLULINE ( as if.) Ei, no tõsiselt. Suurim Tim Burtoni fännikogukond, seda ei juhtu iga päev, et nii polulaarsetel lehekülgedel eesti keeles lobiseda saab.

reede, oktoober 24, 2008

Vaheaeg!!!!!! Recess!!!!

Go gonzo!!!!!

Ralph Steadman joonistas....
Drawing by Ralph Steadman

neljapäev, oktoober 23, 2008

Meedia liigtarbimine äratab meis perverssuse geenid.

Over-usage of mass media awakens the genes of perversion in a human being.
See oli lühitutvustus ühe kahest täna Sõpruse kinos linastunud nukufilmist, autoriks Rao Heidmets. Film rääkis reality-showde väärastunud maailmapildist ja inimeste endi reaalsustaju täielikust degenereerumisest.
That was one of the two puppet films that were presented today in cinema theater Sõprus, basically showing how reality shows create a twisted image of life and how peoples sense of reality degenerates through watching those things.
mul tekkis küsimus: kas ekraanivägivald nukkude vastu on PÄRIS vägivald? Või kas ekraaninukkude vägivald mängu-pärisinimeste vastu on päris vägivald, või mänguvägivald? Kas inimesed teleriekraanil on nukud (noh tegelt ka olid mängu-elutoas nukkudena koheldavad pärisinimesed ja mängu-ekraanil päris-televisiooni imiteerivad nukud) ja kui inimesed on nukud, kas nendega võib siis kõike teha? Ainult inimene oskab mängida, ja kui inimene mängib, et keegi saab surma või mõne muu karistuse (väljalangemine mängust), siis pole vahet kas ta mängib nuku või inimesega.... Selleks ajaks, kui kuul-õhu-mänguaukudega Marika Korolev Viru keskuse eest mängult läbi jalutas nagu mingi Sims, oli see heidmetsa mängult mulle juba väga päriselt. Aga on mis on, kui palju kuule ka nukkude pihta ei vihiseks, päris "Päris-TV" on ikka kohati rõvedam. Hoolimata sellest, et nad neegreid ei tapa ja ka ainult siis kui ilusa nuku asemel mõni kole mats paljaks kistakse.
I have a question: is violence against puppets a real violence? Is the violence towards make-believe real people committed by screen puppets a real or pretended violence? What is pretended, if we can see it? Are people turned into puppets by the blue screen?And if people are puppets, can we do anything we like with them? But only a human being can play games like that, and then it doesnt matter if the object of violence is a human or a puppet. It is our own violence aimed at something. By the time an actress filled with imaginary bullet holes was walking along the main street smiling like a dummy, this make-believe violence had become very real to me. But see it as you like, reailty shows are still grosser even if they dont shoot negros.
Aga kui ühes nukufilmis mängult üht eriti rõvedat Päris-TV´d näidatakse siis paneb see inimesi küsima neid küsimusi, mis talle klaaskasti jõllitamise ajal pähe ei torka. Nagu et, millega me veel oleme valmis leppima, ja kui ma vaatangi sellist kraami olen ma siis enam inimene? Või ongi see just inimlik, äkki ongi see meil geenides...Kui me neid küsimusi ei esita, siis olemegi nukud....
But if a puppet film shows an especially gross make-believe reality show we ask questions that this blue screen is trying hard to prevent us from asking. If we dont ask such questions, we really are turned into the TV´s puppets.
Ühes foorumis, nimesid nimetamata, diskuteeriti selle üle, kas snuff-filmid on päriselt või on see lihtsalt turundustrikk. Ja kumb variant oleks hullem, kas see, kui mõni psühhopaat väntab tapmisfilme või see, kui leitakse olevat jube geniaalne oma filmi müüa vassitud väitega et "kõik mida te näete on päriselt!" Kas on normaalne eksponeerida seda kui midagi ihaldusväärset ja samas igaühele kättesaadavat, teha vägivallast lihtsalt üks võimalik viis midagi reklaamida - sama tavapärane kui poster prügikastil.
On a forum, naming no names, there was a discussion about snuff films, and whether they are real or not. And which would be worse - some psychopath making killing-videos or someone presenting ordinary films as "everything you see is real!" Is is normal to use peoples thirst of sensation and turn violence into just another way to advertise anything - to equal it to a poster on a garbage pin?
Teises filmis lebas surnud sõdur või nukk just nagu päris surnud inimene pommiaugus ja ma ei saanudki lõpuks aru kas see oli nukk kes hoidis lihtsalt silmi kinni või inimene kes ...või see tähendab, nukk, või inimene kes hoidis silmi kinni, jah, niipidi. Ja Siis olid seal rotid, kes mängult käitusid nagu inimesed. Imelikult kombel olid rottide inimlikud tunded mitmeplaanilisemad kui teise filmi inimeste omad.
in the other film there was a dead puppet, no, I mean, a dead actor. Or a soldier played by a living puppet...heck, it was so real that couldnt tell day from night. The rats in the film showed a greater variety of human emotions than the real fake humans in the other film.
Pikselleeritud reas laskus kinotäis rahvast treppidest alla, diskuteerimata ja kuulekalt nagu nukud. Ja siis ma tulen koju ja kuulen kultuuriuudistest, et kultuuriministeerium mängib jälle inime stega nagu nukkudega ja kasutab kultuuriinimesi, neidsamu režissööre, heliloojaid, kunstnikke katsejänestena. Eesti elu ja valitsemispoliitika on muutumas eriti rõvedaks reality showks. Ei tea, kas kunstnik, kes näitust tahab teha, peaks minema tõe hetke oma maksa ja soolikaid müüma ?
A pixellated row of people came down from the stairs of the cinema theater, without igniting discussion, obediently like dummies....but, naturally, these questions take a longer time to digest.
And then I come home and hear the government plays us like puppets, cutting down the financing for cultural field by half. Are we some lab rats? Those same directors, composers, artists and actors belong on that same cultural field, you know, missis Test Bunny? The life is becoming a gross reality show. I wonder if the next time someone wants to make an exhibition they have to go get their cash by selling their guts and liver on live broadcast auction?

kolmapäev, oktoober 15, 2008

....ma ei tea absull miks ma seda teen. I havent got a clue why I am doing what I am doing.

Seda uutmoodi vilti nimelt. Lõikan erivärvilistest vildijääkidest (kinnastest üle jäänud) lilli ja lehti ning õmblen tüllile muhu vaiba mustri järgi. Iga värvi tükikest ilustavad veel teist värvi tükikesed. Kavatsen selle siis põhjavärviga kokku viltida ja siis veel üle tikkida ja pärlite ning litritega kaunistada ja siis teha...maitea. Võibolla suure koti teha või jätta seinavaibaks.
Aga MIKS ma seda teen.....ma ei tea. No huvitav miks

It doesnt feel rational making this new sort of felt - cutting little mitten-leftover pieces into even smaller pieces, again decorated with rather miniature pieces, and sewing them together on a net creating a flowery ethnographic blanket pattern. I intend to felt it on top of a background color and on top of it all embroider over the felted pattern and garn it with beads and stitches. and make...something.Perhaps a huge bag, or a wall hanging. But why am I going through this insanity for that, why?

Juba neli kuradi päeva. Ei, see ikka lööb täitsa pildi klaariks selles suhtes, et mis tunne on üritada täistööaja kõrvalt kuntsi teha.
Four son-of-a-days. So this is how it feels trying to make real art by stealing minutes from a full time job.

teisipäev, oktoober 14, 2008

Svjata Vatra vajab abi. Operation Trombone replacement (hope they dont mind me forwarding this message)

Dear Friends,I turn to You with the plea of help. Namely, I went two
weekends ago with my band to Germany to the festival and due to the reckless
hands of airport employees an unfoertunat tragedy for me has ocurred – In my
baggage my trombone was broken. It is unfortunate, that in this particular time
we had no insurance made for ourselves. A trombone is my means of work, my
source of income.We start now dealing with airway company, but it might take
some considerable time for a positive income to arrive for us, maybe for months
on end, and the positive outcome of it all is not so assured. But the trombone
is needed practically TOMORROW! There are presentation concerts ahead for the
new album in different towns in Estonia with my former band Haydamaky, also a
lot of other concerts, including ones abroad. Since in Estonia there is no such
trombone to be found, that would suit me and the task, so, the closest place to
find it, is germany. I have to go to Germany this or next week and buy the new
trombone out. After that – send the documents to german airway company
Germanwings and wait for 2 months till the material is handled, and the answer
given. I ask for Your help to buy out the trombone, alltogether 32000-50000
Estonian kroons ( 2-3,2 thousand Euros). In the attachment of the e-mail there
are instruments shown, that I will choose from. I am VERY grateful for ebery
help! My account number is nr.10010426361015 TROCHYNSKYI RUSLAN SEB
IBAN:EE621010010426361015 BIC:EEUHEE2X Next month, in connection with album
presentation tour, there should be dome articles in press, also some radio- and
TV interviews. I will surely mention this unfortunate case and thank all the
people, who have helped.If the proceedings with airways company will end
positively, I will organize a big party! And if there is anyone, who would like
and is able to help me out in full amount of money, I will give a private
concert! Looking forward and hoping for Your help, Gratefully, Ruslan
Trochynskyi

06. 11 Genialistide club Tartu Svjata
Vatra14. 11 Ait Viljandi Svjata Vatra+Haydamaky15. 11. Amigo Tallinn Svjata
Vatra+Haydamaky28. 11 Pärnu Svjata Vatrap. s.Do you know music shop in
Spain(Madrid or Sevilla) where can I buy this trombon bach 36B?I will be in
Madrid 29. 10 and Sivilja Womex-03. 11...or Berlin -easyjet...or
Finland...thanks for the support :-)Ruslan Trochynskyi

@ Ruslan> ma luban, kui koju jõuan tagasi saadan ka midagi sutike. mul põle koode praega kaasas. palun ärge ainult kontserte ära jätke!!!

laupäev, oktoober 11, 2008

SDC Autoriõhtu "Kuidas portreteerida inimest " - meelte tsirkus. Authors night "How to portray a human being" - Circus of the mind.

Toimumiskoht - Rocca Al Mare Kool. Korraldajad - 12. klassid.
Location: a school. Exec. Producers - class 12
MEELETU töö, mis need noored ära tegid! Mul polnud aimugi, mida see SDC endast kujutab, arvasin, et mingi Drama Club ja et tegu tuleb etüüdide või miski taolisega. Hoo! Kool oli muudetud tõeliseks sündmuspaigaks. Nagu ühelt väljapandud fotopannooltki lugeda võis, inimese tegelik väärtus peegeldub selles, kui palju tähelepanu ta pöörab detailidele. Ja detailidele olid ka selle ürituse korraldajad tähelepanu pööranud. jestas, nag on isegi Nukufilmi rekvisiidid ära kaaperdanud!!! Kõik oli kaunistatud värviliste kangastega, küünaldega ja peeni punaseid viire heitvate valgus....noh, valgussiilidega, parema sõna puudusel. Fuajees ja treppide kõrval ning saali juures olid väljas kunstinäitused-projektid, mis kõik portreteerisid inimest ühel või teisel moel. Eriti avaldas mulle muljet gobeläänmees, töö, mis võiks vabalt ETL aastanäitusel esindatud olla. Maskid kogu klassi õpilastest olid ka väga vinged (meenutas ainult pisut Vabariigi Kodanike saadet). Kohvik ja kempski olid ürituse vaimus ära dekoreeritud, saali laest külgedeni veetud kangad markeerisid tsirkusetelki. kahel alumise korra klassis olid omamoodi installatsioonid ja üks audikas oli ajutiselt Indrek Pertelsonile pühendatud ning etenduste vaheajal nägi seal judopoiste demonstratsioonesinemist.

mis see SDC siis oli? Meile näidati filme. Väikseid filmijupikesi peamiselt oma klassivendadest-õdedest. Veel nägime täitsa esmaklassilisi tantsunumbreid, mille loojate südameasjaks olid olnud inimtunded ja inimestevahelised suhted. ja kõige lõppu lasti musa, palju musa, pikalt musa, lasti kohe tulla nagu torust, muudkui tuli ja tuli seda didgeridoo heli meenutavat elektroonilist jorinat, nii et sabakuues uksehoidja läks poistele õlale koputama nagu Ristumises peateega: pidu läbi, andke miljonid tagasi. Konferansjee võttis selle suhtumise üle ja teatas ka publikule üsna otseselt: tõuske nüüd püsti ja hakake astuma. Nojah, hea küll, juba lähen, rahu ainult rahu. Tuli aeg tänamiseks...oot oot, ma kuulsin enda nime? A mis ma tegin üldse, ah? Maitiagi. Ainult lubasin klassi kasutada.....sellest oligi saanud omamoodi staap.

Mulje õhtust? rabavalt jõuline kontseptsioon, äärmiselt loominguline, visuaalselt efektne esitus, professionaalidele kandadele astuv kunstilise väljapaneku tase, veidi kesisem filmipool ja natuke ette valmistumata konferansjee. Mõningaid miinusi ju kukuks...aga kõigesse oli pandud nii palju hinge, iga mõte endas läbi valutatud ja südamest tulnud, et gild annaks neile noortele vastuhäälteta meistripaberid.

Minu enda hajameelsus aga maksis mulle kätte, sest võrreldes kogu ülejäänud publikuga olin riides väga argiselt ja vähepidulikult. tundsin ennast nagu valge vares, mõneti ka lihtsalt seetõttu, et seltskondlikud koosviibimised pole üleüldiselt minu keskkond. Naljakas, et ma tõesti ei tulnud selle pealegi kohe, et peaks pidulikult riidesse panema. huvitav, kuidas teistel inimestel see mõtlemine nii loomulikuna tundub... oleks meelde tulnud, poleks aga tõenäoliselt ikka "korralikke" riideid selga pannud, oelks hoopis midagi pöörast ja ekstravagantset leiutanud.

Kuidas portreteerida inimest, kes kannab ainult iseenda maski? äkki võiks joonistada liivale.

Muide Stroomi rand teispool lahte oma valgustatud teedega paistab säältpoolt tõeliselt uhke.

Kolm. Three.


Punane ja hall pidid olema kuum teema
Red and gray are supposed to be hot

Mitte päris narmad
Not exactly fringe



Siin põle ästi näha aga ma kasutasin eri värvi kunstsiidi, panin ruudukujulised tükid vaheldumisi musta ja oranzi-punasekirjusse raami.
I used smaller squares of rayon, placing them in black and red-orange frames.

Muide, sügis on käes nagu näete

It is autumn as you can see.

teisipäev, september 30, 2008

ma olen nii pagana lapsik

I am so childish.
ja mõtlematu.
and rash.
ja üldse täielik kägu.
and totally clueless.

esmaspäev, september 29, 2008

Lambad terved, ainult nohu; hundid läksid üldse sohu.

St. Michaels day, the day when sheep were slayed in the old days. But the sheep that give me wool, I hope they are alive and well and in good health, and wish them everlasting happiness.
Mina juba nahka üle kõrvade ei tõmba kellelgi.
Muide, kas te Arts and Lights in Tallinn festivali üritusi külastasite? Mina jõudsin ainult sinna Ööõue ( ootasin nagu POOLTEIST TUNDI et üritus peale hakkaks, noh, see brasiilia valgusmood; ja lõpuks siis tulid mingid baroksed kostüümid, mis olid tulukestega ehitud nagu jõulupuud. ootsasin midagi veidi ebatavalisemat. Aga rongkäik oli päris tore, ja kahtlemata vajalik, et juhtida rahvas laboratooriumi tänavale, kus neid ootasid transvestiidid ja valged polsterdatud tunnelid.... täielik hullumaja. Oot, vaatame, kas ma pilta ka leian kuskilt:
Oinas Mihkel ütleb: NÄÄÄÄÄÄÄ.........
ehheh ma olen ise ka ühe pial roosas jopis. Seljaga.
I paid a short visit to Arts and Lights Festival, mainly just the Night Yard or whatever it is called in english, waiting for an entire hour and a half for the event to start ( they announced it in the newspaper that it would start at 19.15, but it was unprecise, it did start then but not in the palce most people were waiting....even the photographers left, but the organizer did not seem too bothered. The event mentioned, brasilian fashion of lights was just braoque dresses with some christmas tree lights, but the parades´ main purpose was to take the audience to the old town street with installations and design exhibits. You can see pictures of the parade from the link posted above, and if you know where to look you can find the back of my pink jacket on one of the photos (with a medieval town hall on the background).

Njah, niisiis.... asjad muudkui juhtuvad ( positiivses mõttes), ja ei suuda ma neid takistada kuigi kohati tahaks KOTTA tagasi pugeda. Liiga palju susimist ja sehkendamist ei tule ka elus kasuks. miski kumuleerub ja siis juhtub veel rohkem. Elu läheb natuke liiga huvitavaks, see on seltskondlikumate inimeste jaoks. Aga äkki ma olen ka tegelt seltskondlik, ma pole lihtsalt seda veel adunud?...
Life is getting a tad bit too busy and a little bit too interesting. Too much of everything at the same time....I want to go back in my safe hole and stare at the little spot of light at the entrance of the shell. But perhaps I just havent discovered what a sociable and outgoing person I am?

Muide mu hääl TULI tagasi, aga niiguma iga õhta ja omik ei kurista proopolisega siis hakkavad mandlid jälle punni minema. Vanad tõhud siuksed.
My voice came back, but if I should skip my propolis-wash routine my tonsils would start swelling up immediately. They are really truly toast. Wheelchair and lots of board games....

kolmapäev, september 24, 2008

no pe***se küll!

üks tore inime jälle ära surd. Ikka vahel kohtasin teda pärast Akadeemiat ka tasuta filmiüritustel, Kinumajas ja Rahvusraamatukogus ja vahel Tallinna Ülikoolis, ajasime ikke juttu maast ja ilmast ja no kuradi kurat oleks ikke võind veel elada. Nii palju oleks teha... Ta pani mul nii toredasti selle tuvi muusika järgi tantsima õigesse kohta videos, kui ma oma videokursuse tööd monteerisin Kullos. No täitsa pe***se küll, vahel ikka on mõni päev siuke tõsiselt õel. Lõigake see asi vahelt välja ja las film läheb veel edasi?
vabandan ropendamise pärast aga teate ma kohe ei saa muud öelda.
austage ja imetlege lapsi loomi ja vanu inimesi. see silt on siiamaani meeles tollest ruumist Kullos.

reede, september 19, 2008

scary toys for girls and boys.

Juba mitu nädalt olen Lille peatuses nr 33 bussilt maha tulnuna ja nr 7 trolli oodates jõllitanud sealse kioski laste mänguasjade valikut. Juba esimesel pilgul tundusid need asjad kuidagi imelikud. Veidi järgi mõeldes sain aru, et neid lelusid sidus üks omadus: nad oleks suurepäraselt sobinud mõne õudus-ulmefilmi või thrilleri peategelasteks. Sest no vaata - kõigepealt oli seal paar nukke mis kujutasid arsti ja õde. Tavalised, plastmassist. Valged kitlid seljas. Aga neil nukkudel pold ripsmeid ega kulme joonistatud, nad olid nagu androidid. ja juures oli tohutu suur süstal. Kohe näha, et ehtsad salalabori kurjamid. Nii. Siis oli kaks nukku kes olid justkui kaksikud, poiss ja tüdruk. sellised väiksed vihase näoga kääbused. Siis oli mingi hõbedases kostüümis tulnuknaine ja siuke Rambo moodi eriüksuslane. Umbes nagu need Beslani omad, õudsed tümakad.
Tekitab mõtte, et küll ikka tehakse ebaloomuliku välimusega lelusid tänapäeval aga samas eks nukud ole ajast aega teatud mõttes olnud seotud igasugu hirmulugude ja veidrate ettekujutustega.
Aga need putkaasjandused, kaasa arvatud neoonrohelised radioaktiivjänesed, panevad küll fantaasia selles suunas tööle. Muide oma bussipeatuse putkas nägin täna ülipaksu roti-plushiet!

kolmapäev, september 17, 2008

Nää, Tim....Look- It´s Tim....


Põle viitsind varem fotot teha. see oli koolis.
It was on the board at school, in my class. so I haven´t had the chance to take a picture before.

see oli mõeldud näidiseks, et kuidas teha inimese portreed kangale.
It was meant as an example of how to transfer the portrait on canvas, but naturally it was also a chance for me to show my..khmmm...well, interests.

Jumala pärast ärge mind ära lintšige aga.... For dogs sakes dont kill me now, but...

teatud loogikale toetudes mind ei häiriks väga kakskeelsus.
by some logic I am not too disturbed by bilingual state.
Tead ma vaatasin täna trammis neid postreid ja teadaandeid, need on nagu tänavasildid vene ajal, ikka eesti ja vene keeles. Ja justkui mõtlesin et ma ei vaata neid nagu oma keeleruumi kitsenemise seisukohast, vaid nagu neid tõlgitud tooteinfoga kleepekaid šampoonipudelil.
I was looking at the posters and infomercials in the tram today, you know, take care of your pet, buy a ticket, learn to ride a tram in 6 months etc, and they did not look like an interference of my language space but rather like the little product information stickies on shampoo bottles. Mingis mõttes, kui tekitada ametlik kakskeelsus, annaks see eesti inimesele ehk rohkem peremehetunnet, teadmist, et MEIE oleme need kes lubavad ja teevad ning teised võtavad vastu. Kui MEIE tahame, siis tekitame kakskeelsuse, kui ei taha ei tekita. Saate aru mis ma mõtlen?
In some way it would give US more sense of ... you know, being the one who decides, acts, shares, gives; and others are the ones who receive. That we are the ones in charge.
aga Kui asja sellise loogikaga seletada siis ma arvan et venelane pigem solvub. Sest eks ta pisut õel loogika on. Aga mingis mõttes oleks täitsa huvitav näha, mis juhtub.
I guess this logic is a little mean towards russians here. But in some way I am just curious to see what would actually happen.
Aga inglise keel häirib mind tänaval endiselt.
But english on our streets and company names still disturbs me. As well as bank names shanging into swedish... although I am not even a client.
Ja häirivad ka rootsi ja igasugu muud taolised nimed siin. Sest ma ei tea enam mis üldse meie oma on.
Kuigi näiteks ise lähen ju iga päev trolli pealt maha peatuses "Zoo...."
Although I myself get of the bus in a stop named "Zoo".

pühapäev, september 14, 2008

Jaama turur leiud. Flea market discoveries.




kokku: 38 krooni
the whole cost for the above: 38 EEK (about 3,8 USD)
Ühes putkas müüakse hästi vingeid pärleid, 2 krooni pakk, selliseid ei ole Kangas ja Nööbis ega mitte kusagil. Samas on litreid ka....12 krooni pakk.
Ja "kaltsuosakonnas" on lõngu ja käsitööesemeid. Leidsin paar lahedat heegeldist. Paavli kaltsukas on käsitööleidude osas oma aja ära elanud, sinna sellist kraami enam ei teki.
Nice pearls and some yarn and a few crochet things

Uued sallid, lähen nendega galeriisse nüüd.








New scarves, going straight to the gallery.
Mida enam proovida uusi nippe seda enam tekib mõtteid mida veel võiks katsetada. Seda teavad isegi neljandikud!!!
The more I try new stuff the more ideas I get. Even the 4th-graders are familiar with this truth.
Mis puutub kooli praegu... mu hääl ei tule enam tagasi, see on kindel. Aga suurem mure on see, kuidas anda ise sama palju või rohkem teadmisi kui ma ise selle väikese ajaga õppinud olen....
What comes to school at this moment.... I won´t get my voice back, thats final. But the bigger problem is how to teach as much as I am learning myself from this whole business.

Jätk: ma pole kunagi varem lausa füüsiliselt tundnud kuidas mu aju töötab raginal. See tähendab, võibolla tekstiilikunsti essal kursusel. See vabadus ja loominguline energia on enam-vähem samasuguse iseloomuga. Ükskord ma nägin telkust saadet kus räägiti kuidas trenniminek tuletab lihastele meelde, et nüüd on vaja tööle hakata. Ma arvan, et mõtlemise ja loovusega on sama lugu, kui pead järsku tunduvalt rohkem pingutama, siis lülitaks ajus justkui mingi 6. käigu sisse.
I am working on top gears, cause it is like taking up exercising after a long time. I guess I havent put my brain to work as intensely as I imagined and it has kind of run idle for several miles. Now I have reminded it that it has to use more of its horse powers.....I am sort of having a deja-vu of the first course of Uni, when I did not set any restrictions to my mind and often drove through red lights (a.k.a. never minded what my lectors told me and did my own thing).


Need kindad on angooraga. Ja need roosad mis paistavad salli alt on linase lõngaga.
Angora wool mittens.... And the pink mittens have linen threads inbetween the mohair and wool.

See hall sall on ehk väga tavaline või käsitöölik....aga vahel ma olen sunnitud tegema mõne taolise lisaks, sest NII KURADI KIIRE ON ET...!
I have to make an artistic discount sometimes and make a few very ordinary scarves like the gray one for the gallery. Cause they are in such a hurry and I wouldnt have enough stuff to take there otherwise.

teisipäev, september 09, 2008

Kurk läheb järjest hullemaks, ei aita ka asendustomatid.

My throat gets sicker by the hour. Won´t even matter if I say to shut it.
Tänane päev läks hästi. kohe võiks hüpata rõõmu pärast, aga kingad on ligemärjad. Nad ei peaks vastu.
Today was a good day. i could jump (once) into the air but my shoes are too wet, and completely un-bouncy.
Praegu püüan vahtralehte heegeldada.... Peaks vist ruudlise paberi võtma ja seal peal joonisest tuletama. Muide, kultuuritegelaste portreede jaoks fotod on enam-vähem leitud. Ja täna tegi üks kaheksandikest - üks poistest, muide - Veljo Tormise portree. Õmblusmasinaga. Võibolla ma võtan homme fotoka kaasa ja teen pilti oma stendist, kuhu ma ta riputasin. Tahate näha ju? ot. Väga fain tuli välja.
I am now trying to crochet a maple leaf. actually, working out the pattern on my own....
I guess I should use a checked paper and just draw the shape on it an transform it into pattern symbols.... Today a boy made a portrait of the composer Veljo Tormis using a sewing machine, and he did it real well. You wann asee? I´ll take a picture of the classroom message board.
P.S. Ma uuendasin oma lehekülje allosas olevat Lücheri värvitesti, ja ma pean ütlema et olen suuremalt jaolt analüüsiga nõus rohkem (PRAEGUSE hetke seisukohalt ainult). Ja isiklikud suhted võib välja jätta, need mu päeva ei mahu. Olen hirmus egoist.
I updated my Lücher color test down the page. I must agree to a lot of it. Cept for personal relationships, cause I dont give a damn about that.

sügis!!!! Autumn...leaf.....

Ma phõle Khänadazt. Aga zhüüdhistage Khänadälazi. (kanadaeestlase aktsent)

I´m not canadian.
But blame Canada.
heegelda või tiki
Crochet or embroider.

esmaspäev, september 08, 2008

teachers´ sickness. "õpetajahaigus".

Mumandlid. Mukurgumandlid.
My tonsils. oh dear.
Seep see on nüüd. Nädal aega räägi nagu masin ja lõpuks oledki rikkis masin.
Thats it. Talking like a conveyer for a week and by the end of it the lent is broken.
Ega ei meeldi mulle see värk, et räägin klassi ees varese häälega, aga mis teha. koolis kogu aeg kuuma jooki ei jõua valmis mökserdada.
I don´t like it, talking to my class with a voice of an old crow, but there is nothing that can be done. No hot drinks are enjoyed in 10 minutes.... No remedy before getting home.
Väga hästi toimivad kodusel kurguvaluravil odavad pakisupid, porgandi-kõrvitsa ja juustu-sibula... putkast toon krontsa kuni 3 eest. Kuule, okei, kui ma ei pea turnima üles Lasnamäele hulgilattu, et sama suppi saada peaaegu sama odavalt, siis ma kannatan ära, kui pean mingi tuikuva jotaga ühes sabas seisma. Ma ei VIITSI minna mingisse poodi, saad aru, noh?
instant soups work wonders for a sore throat though. Carrot- pumpkin and onion-cheese soup. I bring them by dozens from a kiosk for 1 to 3 crowns. Like, who cares if I have to stand in a line together with staggering drunks for the soups, beats riding through the town to worlds end. I just simply won´t BOTHER going to a shop for that.
Kuule, kui ma sellest kurguvalust lahti saaks, ma kannataks alasti jõuluvanad ja mustlaslaagri ka välja.
If only I could get rid of this sore throat, I would not only tolerate drunks but even naked santas and a gypsy caravan....

pühapäev, september 07, 2008

nädal läbi ja

noh, ei olnudki kõige hullem.
pärast teisipäeva taevas selgines.
osalt võib selle kanda esimese päeva ärevuse arvele.
nooremad klassid on seal koolis hästi lahedad. mu ainus probleem on see, kuidas panna neid hoolikamalt töötama. lapsed tahavad ju kõike väga kiiresti valmis saada.
järgmine nädal heegeldame nimetähti, värvime lõnga, õmbleme helkurit ja ...noh, siis need suuremate laste projektid.

tahaks näha missugune tuleb välja kuuliaukudega riie.....

eile olin üsna haige. Oleks linnas peaaegu ära minestanud. ema ütles, et mul läksid juba huuled siniseks. ma ei saa aru, mismoodi ma suutsin üldse sellist asja tagasi hoida. ikka täitsa piiri pealt juba. see oli sellepärast et üritasin palavikuga raamatukogusse infot koguma minna. ikka raduselt väga halb mõte. praegu on normaalne olla.... uni on kõige parem rohi.

miks ei ole olemas mingisugust portreede almanahhi, eesti kultuuritegelastega näiteks. Muusikutega ja .... kõik portreed, fotod kui ka maalid, mis neist olemas on, ühes kohas. ma ei suuda iialgi vanema põlve kultuuritegelasi üksikute kunstnike ja vanade ajalehtede kaudu otsida. aga äkki Teatri ja Muusikamuuseumis on... ?
andke nõu, mis otsast peale hakata. mul on vaja neid eeskujuks, et teha tekilappe, millest saaks laulupeotegelaste lapitekk.

teisipäev, september 02, 2008

P.S

muidugi on ka see totaalselt erinev mida mina ja mida NEMAD mõistavad ilusa ja inetu, huvitava ja ebahuvitava all. see peabki olema teistmoodi. võibolla on neile ilusad mingid minu mõistes ebahuvitavad asjad ja huvitavad minu mõistes ma ei tea, mingid nilbed asjad või hoopis midagi interdistsiplinaarset, nagu IT kangad, või misiganes.... võibolla peaks sinn rihtima....ah, maitea. eks ma saan teada, kui selleks aega antakse.

"Mingi hea (s)õps, ei oska meiege midagi teha."

ja olengi. p muidugi tunnen ma end pisut halvasti, et olen nii rumal. aga ma ei saa ju kõike ka päris puust ja punaseks teha. Või saan? või ei ole küsimus selles mis ma saan või ei saa vaid mis ma pean?
ma ei oska suhelda. ma ei oska end maksma panna ega hakkagi oskama, ärge tooge mulle neid raamatuid ka. mind ennast ei ole võimalik õpetada ja teistsuguseks kasvatada. te ei pruugi seda uskuda ja see ei mahu teile pähe aga nõnda see on. ja seetõttu ei saa minust tõenäoliselt kunagi tõeliselt head õpetajat. aga olen ma seda üldse tahtnud? võibolla ma ei tahagi piisavalt.
ma olen ise alati enda eest vastutanud, ma olen õppinud boheemlaste koolis... eks ma töötan siis nendega kes tööd teha tahavad. neid on. kui nad vaid ütleks, mida tahavad. ma pole selgeltnägija. ma tean et lastel on vaja mingit süsteemi. aga mul pole aimugi... kas nad ei võiks lihtsalt kaasa tulla.... äkki on asi konkreetses idees? väga tahaks välja mõelda mida ma pean tegema nii et neil tunnist mingit tolku oleks. andest ei tule kellelgi puudu arvan mina. igaüks suudab teha kõike. tuleb õiges suunas lükata. aga kuidas? rääkimine ei toimi. asjad ja näidised ei toimi. MIS siis toimib... mul ei ole midagi muud. sõps ei oska meiega midagi peale hakata. mis ta mõtles sellega? nad tahaks midagi teha, aga nad ei tee tunnis efektiivselt tööd. kui töö saab valmis, mida ma nad tegema panen? võibolla pole neile kontseptuaalsed mõisted nagu kavand või disain veel selged. võibolla ei saanud nad aru mis ma neist tahtsin. ei muidugi, ma ise ka ei saanud aru. jeerum. mida ma siis ootan? nemad ka ju pole selgeltnägijad. Õuh hoidku, mulle öeldakse "ole konkreetsem, ole rangem!". võibolla .... jah, ma olen liiga kaootiline. mul pole asjad järjekorras, ma ei tea MIDA ma peaks ette valmistama. mulle on see jube raske.... te ei kujuta ettegi kui raske. ma teen oma isiklikku tööd alati suure põhjalikkusega, aga võibolla olen ses suhtes veel hullem kui too eelmine õpetaja. kas peaksin ööd ja päevad ise tuupima? mul ei jää nagunii meelde. ma oskan jagada ainult seda mida tean ja milles kindel olen.
kas peaks vahetama seda ülesannet või ütlema et niikaua kui eksperimentide tulemusi ootame, teeme midagi muud? konkreetne joonis, ikkagi puust ja punaseks. jeerum ma pole selliseid asju pidanud ju tegema. kas neid huvitab milline inimene mina olen, kas neid huvitab et ma ei oska niimoodi mõelda nagu normaalsed inimesed? kas see aitaks? ega vist. keda kuradit huvitab mingi tekstiilikunstnik, ega mind ka ei huvitaks vist.
kui nad võrdlevad mind teiste õpetajatega, mida nad näevad? ma ei tea. mingit idiooti ilmselt. sellest on aasakümme või enam kui nendeealistega suhtlesin. ma ei tunne neid... kurat, ma ei lasknud korralikku tutvustustki teha. kas homme läheb paremini või veel sitemini? ma ei tea. kunstnik peaks jääma kunstnikuks, ma ei tea miks ma arvasin et pole nii hull midagi tulla välja ja teiste inimestega suhelda.
mida ma siis tahan? tahan jagada oma ideid. tahan jagada seda mida ma oskan. tahan anda mingeid impulsse et inimesed ise MÕTLEMA hakkaks. kui inimesed tahavad minu käest midagi hoopis muud siis mul pole seda anda. ma ei saa aru. ma ei oska suhelda. FÜÜSILISELT ei saa aru mida öeldakse. kas ma pean küsima? vastama? loengut pidama? kas ma teen liiga palju või liiga vähe? kurat ja põrgukuidas saab see mul meeles seista? mu aju pole niimoodi ehitatud.
kui põhjalikult ma pean valmistama selle tunni ette? kas tõesti iga lause mis ma ütlen peab enne olema valmis mõeldud? ma ei oska niimoodi. isegi siis kui sa ütled et nii peab, minust ei tule seda välja. sa võid öelda et tee nii, aga minul ei kuku see samamoodi välja.

olete te kunagi näinud nimest kelle nõuannetest mingit kasu pole? kellest kohe ei saa mitte kui kuradi midagi? ma ise ka ei tea kuidas see võimalik on.
ma ei saa aru teie maailmast. sellepärast mu oma koolipõlv persse läkski ja võibolla sellepärast ma ei jagagi seda asja. ma pole ju ise seal kunagi olnud. ma ei saa aru, sest see peatükk jäi mul vahele. võibolla ma polegi kunagi järgi jõudnud sellele ilmale, jäängi järgi jooksma. ma olen teist 6 aastat taga. no sorri. inimesed on erinevad.
ja siis...miks ma ei suuda olla teistega selline nagu Collective´is? Kas sellepärast et ma oskan olla normaalne ainult virtuaalruumis? et ma ei oskagi reaalselt keegi olla, lähen kohe paanikasse? muidugi, seal peetakse must ikkagi lugu sellest hoolimata et olen veidrik, mitte selle pärast.

kui oleks nii et inimesed õpiks rohkem kes me oleme ja mida püüame saavutada, meie suhtumisest ja fantaasiast kui sellest mis pabereid ja reegleid ja vidinaid neile nina alla topitakse. nii oleks mul lihtsam. aga eesmärk pole ju see et mul oleks lihtsam. aga ma nii TAHAKS et oleks KORDKI niimoodi.

see saab olema piin, ma kardan. sest ma olen liiga rumal.


keda kuradit see huvitab... ahh, unustage ära, ma ajan lihtsalt rumalat pada jälle.


galerii müüb neli salli päevas, sunnik. mul läheb jamaks. ma ei jõua nii kiiresti.
kui praegu oma firma oleks, teeniksin kaks korda rohkem kui seal koolis hakkan saama. aga võib ka juhtuda, et mitte. õnn naeratab mulle harva.

laupäev, august 23, 2008

Lilleline sall. Proovin uusi asju. Flowered scarf. Trying out some new ideas.





Eelvildist välja lõigatud ja külge vilditud motiivid šifooni peal, mõlemas küljes. narmad servas.
motifs on both sides of the fabric and with fringe in the edge
Pärlid on nii kinnitamise huvides kui ilu pärast (muidu oli pisut igav). Sallide hind järjest tõuseb.... kusjuures galerii hindab mu asju kõrgemalt kui ma ise alguses omahinnaks ütlen. ma pean oma väärtuse vist ümber hindama.
I have to reconsider the worth of my stuff, cause the gallery gives me a higher prize then I first ask. The scarves get more expensive all the time.

esmaspäev, august 18, 2008

Suure hilinemisega veel Norra reisi pilte (segiläbi). very late mixed "trip to Norway"- pictures


Oulu käsitöömaja, Lendav Lammas
Crafts house in Oulu (Finland) - the Flying Sheep



Savukalaa 3 km ! Suitsukala. Soomes on head suitsutajad peab ütlema.
Smoked fish 3 kilometers! very common to lure you with that in northern Finland. and we did buy some. tasted fine....






Borge viikingilaeva nina ja ahter
Viking ship in Borge



Norra ilutsevad postkastid
decorated and official mailboxes in Norway



Botnia lahe ääres meretuultes
Wood becomes like this near Botnia bay


Olulu Turupolitsei
Oulu (Finland) market square policeman (kind of like a city symbol, they even had a postcard on sail with him)


kiiskav kivi
glimmering stone



kivine jõepõhi
riverbed


ruunikivi
viking village, round stone with carvings



Tursk /torsk
dried fish heads

paadikivi
dock stone



rannik
coast




Svartisen

Jääkosk
Icefall


Hukkunud meremeeste mälestusmärk Tromsos
The memorial for fishermen perished at sea


Tromso

A

Viikingilaeva koopia Borges
a copy of a viking ship in Borge

Sugulased?
Related?



Atlandi ookean
The Atlantic Ocean




Kõrgel mäe otsasUp on a hill

Ja reisusihiks oli meile Rotermann

My felted thingies on a freaky fashion show

Bubbles, Ethical Estonian Souvenir/Design Gallery Tallinn

Personality test ( the color test)

ColorQuiz.com Redfox took the free ColorQuiz.com personality test!

""Feels that nothing can upset her or phase her and..."

Click here to read the rest of the results.

Blog.tr.ee
blog.tr.ee