Leiba jätkub.....

Isetehtud leib seisab kaua. Eriti kui mõni ei raatsi seda süüa. Viisin Viljandisse külakostiks ja täna tegin külmkappi jäetud hapuleivataignast kilupitsa (aga oleks võind vürtsikilu asemel mageda võtta. Hapukoore ja rohke salatiga on ta väga hea, aga muidu tuli soolane. Leivataigen aga läheb külmkapis seistes (nädalakese, ei enam) isegi paremaks. Oleksin ta niisama nahka pistnud.... See on üllatavalt hea pitsapõhi. Olen ka avastanud hulgaliselt soomeugrimugri retsepte lihtsa rukkitaigna baasil mis ei vaja hapendamist ja sõtkumist ning kavatsen rukkiküpsetiste ringi kindlasti laiendada. Samuti proovida rukkikukleid, mida on ehk kergem nädalaga ära tarvitada, sest pätsi leivaga on ikka päris tegemist :-)))



Tegelikult peaksin Folgist kirjutama, eksju. Jestas. Kuidas 45st kontserdist kirjutada? Võin vaid öelda, et see on parimaid Folke läbi aegade ning programm oli vägagi tasemel. Programmivälised asjad kohati isegi paremad. Näiteks Ichitaro, taiko-trummar Jaapanist, kes oma kulu ja kirjadega juba kolmat korda Eestis, kaasas trummid ning uskumatu jõud ja energia.
Ja Stefan oli tagasi, vana hea Stefan oma aegumatu huumorimeelega. Teda taas Viljandis nähes oli küll tunne, et aeg on immanentne, keegi meist ei vanane mitte iialgi ja muusika voolab veresoontes omas rütmis, mida keegi üle vindi ei suuda keerata.

Tundub, et muud asjad saavad ka joonde. Õigemini, käin oma rada, viigu see kuhu iganes. Pole muud teed kui edasi....

Magushapu püülileib ja seene-datlileib. Sweet´n´sour soft rye flour bread and mushroom´bread

Toredad pätsakad teised ju?

Aren´t they nice bulky chunks?

See alumine on püülileib, ta sai sisse tumedat suhkrusiirupit ja köömneid ja sellest tainast mis järgi jäi, tegin kaapekaku, vanaema maitses toda ja ütles et see on nüüd ikka päriselt kohe leib. Ta tuli siuke hästi pehme ja kohev ja mõnus, köömnemaitse tugevalt sees. Suurt põle lahti lõigand veel. Kui üleeelmised olid laulupeoleivad siis nüüd on Folgileivad, viin Viljandi ja seal sööme kolmekeiste ( tant, mia ja imä ehk tädi, mina ja ema).

Kaapekakk vist on tänapäeval üsna väljasurd asi, aga kui omal nahal tunda, kui raske töö on leivataigna tegemine, siis tõesti ei raatsi üht kuivand kübetki taignakausist kraani all maha pesta. Ja nii ma siis kraapisid ja urgitsesin.

Tavalisest sõmerast rukkijahust leib on seekord seene [kastmega], Balti jaaama turult ostsin mingi 1 kroonise kastmepaki kus on 12 % kuivatatud seent! Puljongikuubikus on aint 0,2. Parem oleks muidugi kuivatatud seen naturaalselt aga seda pole hetkel võtta sest tiblad pole veel tatikaid korjanud.

The round one is a sourbread out of fine rye flour that had to get a splash of hot water on the flour to get started. And oh boy did it get started! I was the breads´ slave yesterday. I couldnt do anything but beat it and watch it. It was rising like Mississippi during the rains. But thanks to that it became softer and more, you know, like a sponge.... and it has a soft crust not like the previous ones. The dough went really sour and there was a lot of it. So I made a little "scratch-cake" thats made of dough leftovers over here....well, used to be made at old days, I suppose now it gets just washed away. People waste dough. But think how much work and sweat is put into that stuff, it is insane just to wash a bowl when there is still something to scratch off.

The square one is made with an odd combo of mushroom sauce and dates. I think they are a good match cause both sort of have an edgy taste. Dates aren´t sweet, it would have been disgusting to make it with raisins like a fruti cake. But I think dates work out well.

Iga kord paremini! Ema ütleb, et must oleks vabalt võinud pagar saada. Noh, misiganes. See lihtsalt pakub rahuldust. Eesti leib on eriline. See hapu leib. Igaüks peaks selle korralikult käppa saama, iga eestlane. See on MEIE oskus. Teised tehku pärmiga ja nösserdagu oma keekse (vt lihtsad leivad, no mis leivad? Koogid on nood...)

Better every time. It is satisfying just MAKING them. I have adopted an attitude that it CAN go wrong if it must, which gives me the necessary calm while baking, and I think thats the key - if I worried about how they are going to turn out, I would get forgetful and rush things so that it really would turn things into a little disaster.

Millest leivategija unistab...kindlasti mitte leivaküpsetusmasinast. Käsitsi on mõnusam. Võibolla ühest hääst tõrrest...eraldi jahunõudest... Ruumipuudust ei ole, sest seda tööd tehakse peaga ja südamega, ning neis on ruumi maa ja ilm.

What does a bread maker dream of? Not a bread baking machine, no way. A wooden bowl, a huge one... for 7 -8 kg of dough. Nice flour jars... No need for extra space, it is all in the mind and heart where the bread is made. No matter how narrow that kitchen is.

Püülileib möllab. ARENGUID LEIVARINDELT!!!!

[Hakake altpoolt vaatama pilta]


Nää kui hästi kerkind. Kuigi enamik rukkileivaõpetusi ütleb, et pätse vormis enam ei kergitata, tasub see end siiski ära. Kui ta kerkib juba väljas, siis ahju temperatuurikõikumised teda juba enam lössi ei vajuta ja võib olla veidi muretum.
They rised really well. It is still a good idea to let them rise in the vessels too, not just initially in the bowl. The temperature in the oven won´t be such a huge factor in the initial baking phase then.

Rukkileivakesekesekene kuiilussaoled odsanummi
See eespool on kaapekakk!
The tiny one on the front is a typical estonian "scratch bread", one that in the old days was made for a herdkeeper from dough leftovers scraped off the dough-mixing bowls.


aga vormis olemist naudib taigen täiega.
It still rised some more in the tin.

Ja juba ta jälle tuleb vähem kut 15 mintsa perast
But in 15 minutes the beast had raised its head again and the villagers were escaping rabidly.

Rahustan jahuga ja loodan et saan rahu mingi pooleks tunniks
I beat it down and pour a ton of flour to cool its head (well I put it in the fridge to cool, literally, for a short moment.

Appiappiisverküll põgene vaba laps
the fine flour bread rised like a maniac

Nonii. Mahe püülijahu sai pisut nisu ja otra juurde ning kuuma (mitte keeva, parajalt sooja) vett sutsaka kaela ja kõvasti kloppida. Kuna jahu on suht tume, siis ma ei tea kas ta läks "piimjalt valgeks", nigu õpetus nõudis, ent igatahes hakkas ta vahutama. Ja siis läks lahti... Ta on kolm korda juba üle kausiääre tuld ja ma olen teda kloppind ja alla seganud. Ma ei saa, pagan võtaks, Tõnis Mägi kontserdilegi minna, pean seda taignakoletist valvama. It´s alive! It´s alive! Aga vähemasti alkeemia toimib. Ainult et kas ma pean nüüd terve öö otsa üleval istuma või panema taignakausi oma voodi kõrvale, et ta mul mööda korterit roomama ei hakkaks nagu See limuse tigu, mis nad Reporteris näitasiva?

See tainas tõusis veel hullemini ku pildil näha, seal juba on pistet lusikas sisse ja segatud.

Leivad on vormis ja seekord lasen neid ka seal pisut kerkida. Hää hapu lõhn oli. Püülileib oli nii kõvasti hapnend et piirdusin pooleteist päevase klobimise ja kergitamisega. Seni on kõik väga kena. Rukkileib lõhnab puravike järgi ja sai datleid lisaks. Mõnusalt kirbe ja hapu. Teine sai kolm spl siirupit sisse. Päris kaua läks seekord aga MA ARMASTAN LEIVATEGU.

I LOOOOOOOVE MAKING BREAD. You´ll get a translation of this story when the 4th ones are done

UPDATE: Nad on valmis...They are done. But the pictures come later, because the camera battery needs some charging.

Oh my god. My beauties. Bella mia! Bellissima. I can´t get over how beautiful a freshly baked bread is.

Neljas leivategu (algus)

Püülileib ...oleks ehk eile pidanud alustama juba, nüüd pean homme õhta küpsetama. Aga vaadates kui kohinal ta kerkis esimese 2 tunniga ja mekk on ka õige, ja kui ta siirupit ja köömneid sisse saab, siis piisab selliste ilmadega pisut vähem kui 2 päevastki ehk.
Teist, kõiksema labasemat rukkileivataigent saab ohtramalt, et osa külma panna ja selles pärast folki rukkipitsat vm huvitavat proovida teha. Siis on järgmiseks nädalaks juba taigen võtta kui algne leib otsas. Panen poolde taignasse seenesousti ja ...veel midagi ehk. See ka hakkab kenasti hapnema juba. Nendega läks kloppiminegi ludinal.

Mitte-leib, aga siiski leib...Non-bread...but bread subject nevertheless.

Vahelduseks tegin karaskit. Retsept, algne, oli Perenaine.ee´st.
I made a quick and very easy, tasty estonian barley bread (without starter) for a change.

Algses variandis:
1,5 dl nisujahu
2,5 dl odrajahu
1 tl soola
2 tl küpsetuspulbrit
1 sl suhkrut
2 sl kooritud kõrvitsaseemneid
2 sl linaseemneid
1 muna
220 ml piima
250 g ricottat

Mina panin: 100 g rukki-ökojahu, u. 75 g rukkikliid (ka öko), ülejäänud odrajahu kuni sai 300 g. 2 tl küpsetuspulbrit, pool tl soola, pool tl suhkrut, 2 tl purustatud kõrvitsa-päevalilleseemne pudi (jäi leivateost järgi). Teises kausis muna, 250 g piima, kloppisin üsna vahule, lisasin Tere rasvata kodujuustu 250 g, ei pressinud mödiks vaid jätsin teraliseks. Segasin kõik kokku ja panin u. 4 cm kõrgusse vormi ja tund aega nr 3 peal gaasiahjus. Kui tainas liiga kõva saab, lisa pisut petti, hapukas kergitab. Muidu peaks taigen olema siuke “mägine” ja kuivemapoolne. Laota vormi 1,5 cm paksuselt. Hea lahja, valgurikas küpsetis sai. Sõin suitsukala ja küüslaugu-sibulasalatiga. Ema kiitis ka, et ülihea. Niiet ainult leiba ma ka ei tee, kuigi karask on väga mõnus leivaasendaja. Ta on pehme, kerge, tasse saab igast staffi sisse toppida.

the original recipe had wheat flour and a little more salt. You need. Barley flour 200 grams, rye bran about 75 grams, rye flour (rough, eco) 100 grams. Mix those with 2 teaspoons of baking powder, half a teaspoon of salt (cottage cheese has salt so I added less than the original recipe); ¾ teaspoons sugar (plain white), 2 teaspoons of different kind of seeds like pumpkin and flax and /or sunflower. I had them a bit crumbled, left over from bread making. Whip an egg in another bowl, add milk pretty soon (200 grams at first), then add fat-free cottage cheese ( that has a plentiful texture), mix, but don´t squish the cheese. Mix the dry ingredients with the cheese roughly, the dough has to be rather thick and dry. Add a bit of sourmilk if it is too thick for ya, it´ll make it rise better. A very good substitute for bread, doesn’t take long to mix together or bake, is light, rich in protein and tastes very nice.

Kus on Kopli hip-hop? Where is my "neighborhood subculture"?

Hakkasin mõtlema, et kas on olemas mingi nähtus, mis eksisteerib ainult Koplis, mingi positiivne kultuurinähtus, umbes nagu paljud kuulsad linnades /tänavatel tekkinud subkultuurid ja stiilid ja voolud kunstis ja muusikas. Kas Koplil on potentsiaali selleks, et siit kasvaks välja mingi tõeliselt "sünge" (st. silmapaistev) ja eriline subkultuur? Või lihtsalt, mis on Koplile iseloomulikud nähtused, nt kasvõi "piirkonna armastatuim snäkk" või siuke spordiala nagu Pariisi äärelinnadest pärit parkour, või mis on "Kopli mood" ...

Does this neighborhood have potential to give birth to a distinctive sub-culture? All the capitals have something that comes from the ghetto and becomes huge and takes over the world. Does Kopli? What´s "our" hip-hop? What´s "our" reggae? What is our neighborhood sport a la parkour? What is our "neighborhood music style" or "neighborhood snack" or "neighborhood fashion"?

Kolmas leivategu. Third loaf of bread.

Mida see nägu ennustab, halba või head?

Oh gosh, what kind of verdict does this face predict???? My granny is so controversial! She couldnt stop praising!!!! despite the face...

Tegin siis jälle leiba ja kutsusin pärast vanaema "kohtunikuks". Tegin kama-seemneleiva, ikka ökojahuga, osa eesti ja osa soome päritolu. Kogu saladus seisneb tugevas füüsilises töös ... ja piisavas hapnemises...ja siis koostisainete kvaliteedis muidugi. Kui paned häid asju sisse, on ka leib hea. Seekord sai lisatud ka pisut õli ja suhkrusiirupit ning purustatud päevalille- ja kõrvitsaseemneid, kama...ei mäleta palju seda oli, midagi 200 g.

Kõigepealt ka kindlasti kontrolli mis kraadid su ahju nummerdele vastavad. Sest kuumust tuleb vähendada nagu päris ahjus. Sega juuretis poole jahu ja veega (kõik vesi pane kohe sisse!!!) ja klopi puulusikaga niet seda nägu oled ja higipull otsa ees. Päripääva ja vastupääva. Ja ik päripääva ja vastupääva. Siis kata puhta rätiga ja seo too kinni ja jäta sooja kohta hapnema, u. 12-13 tundi. Enne puista PAKS kiht jahu pääle (võta tollest teisest poolest jahust, ää juure võta kotist). Kui tainas on hapu klopi veel niet seda nägu oled. Isegi kuni pole üldse enam enda nägu. ja alles SIIS (ja pärast seda kui oled jälle juuretise ilusti purki kõrvale tõst, tõsta ik 100-150 g ää ja jäta juuretisepurk räti ja kummipaelaga kinnikaetult veel sooja et hapneks lisa) siis pane kõigepealt soola (ära seda enne juuretise kõrvalepanekut lisa) ja seemuskipudi. Siis hakka jahu juure lisama (kastma). Pane algul suti ja siis klopi tugevalt, pane juure ja püüa veel kloppida segada nii kiiresti kui jäksad. ja vahepeal pane suhkur natsa veega sulama ja sura õli tainasse. Siis lisa suhkrusiirup ja sega ja mudja kiireste. Segamise aal puhasta kausi servi et jahu sinna külge kõvaks ei lähe. Siis tee lusikas puhtaks ja hakka käega tainast tõstma ja sõtkuma. Kuskil 20 mintsa sõtku ja siis jahu peale (selleks võid suti uut jahu võtta, sest juuretise jägu läks välja) ja kerkima. Mul kerkis u. 2 tundi lihtsalt ja pool tundi juba soojeneva pliita pääl. siis jahu lauale, tainas noaga kausi kõljest lahti ja sinna peale. Teed pätsi, paned vormi ja sisse oma 10 õhuauku. Ja siis ahju. 3,5 või 3,2 punkti s.o. ca 250 kraadi. 25 minuti pärast 3 peale, 20 edasi 2,5 ja lõpuni 2,2 umbes. Ahjuuks tee lahti esimest korda alles siis kui oled kindel et leib rohkem enam ei kerki! Siis tee lahti ja niisuta (veekauss on nagunii ahjupõhjas ja peab olema ääreni). Ahjus olgu palju niiskust! Kui tuli kustub oota 10 minutit enne kui uuesti süütad, muidu kuumus kukub liiga järsku ja leival läheb toss välja. Niisuta koorikut oma 4-5 korda. Ära tikuga proovima hakkagi, u. 2 tunni pärast keera tuli surnuks ja las leib on veel 15 minutit ahjus. Võta välja, hõõru koorikut võitükiga, kata rätiga ja mitme kannusoojendaja vmt.-ga ja jäta jahtuma oma kaheks tunniks kuskil enne kui noa sisse julged lüüa. Seisab soe küll, et või peal sulaks.... Aga põle soojanätske, saad rahuga lõiku. Iseteht leiba on hää paar pääva hoida ja siis pannil või röstris soojaks teha, aga värskelt on ka hea. Ja seisab nigu sada aastat....

This time I made estonian "kama-meal" and seed bread (kama is a rough flour made out of dried barley, peas, oats, beans, rye and other stuff, rosted and then processed so that it makes a long-preserving healthy mixture you eat with sourmilk or make creams and sweets or use like muesli ...or in pastries and breads. It makes a great summer breakfast or snack with berries and honey and curd.) Now.... I mixed the flours and added bread starter, gave it a VERY good beating with a wooden spoon, like, I was sweating. I always wear special clean clothes when I make the bread though. Then I covered the bowl and left it for the night. In the morning, after 13 hours I gave it another good beating, stirring and whisping like mad. THEN I added the rest 0f the flour and started lifting and beating the dough with my hand, I processed it for a good 20 minutes. I added sunflower oil and sugar syrup along the way before I had used all the flour. when it started to come loose from the bowl, but not the hand, I added flour bit by bit, only just barely enough to get the dough off my hand. I then spread some flour on the table and poured the dough on it, making a bread loaf and placed that in the mold. I had pre-heated the oven of course. I placed the bread like the last time. I moistured it about 4-5 times this time and made sure the water bowl in the bottom of the oven was full all the time. I nearly blew it cause, wanting to use the heat of the oven I shoveled pans of filled tomatoes and a curd cake inside but I forgot the bread has to finish rising before I can open the oven door. Fortunately nothing bad happened to the bread. I had also made a lot of air holes in the bread to make it rise better in the oven. Since there were so many seeds on the surface I couldn´t brush it with water, instead I sprinkled it on the crust, but make sure to keep the mold away from the oven door when you do that or the hot glass might break. I think I removed the bread from the oven too soon, I realized my mistake and put the heat back on and the bread in, kept it so for 15 minutes then turned the heat down, left the bread inside with the bowl of water in the bottom and ... took a walk. Then I came back hoping it had baked after all.

Well. It was just about perfect. My granny was the first to test it and the first thing we had to admit, the structure was excellent and even. And she did not keep the praise inside about the taste. And it really tastes good with butter and cold milk.

From the wannabe baker, on this good saturday.

Tuhat aastat kasvõi alata.... A tradition that is already carved in stone - Estonian Song Festival.

Valmis!!! Done!!!

Nüüd siis laulupeorongkäigule. Now, to the parade of the song festival....

Minu leivategu. My breadmaking experience(s).

Mul on taas käsil suuremat sorti leivategu. Püüan eelkõige rõhuda kvaliteedile, mitte hulgale... Tuleb üks tore vormipäts ja üks nisuleib. Praegu retsepte ei jaga, tahan oma leivakunsti enne arendada. Juuretis toimis igastahes väga hästi, emagi ütles et "tõeline hapuleiva lõhn nagu lapsepõlves, kui vana-vanaema leiba tegi." See on juba midagi. Järelikult ma arenen! Nisuleiba teen selle juurde seetõttu, et mu Tallinna-Vanaema eriti suur musta leiva fänn ei ole. Eelmist "turbapätsi" sõi ta üsna pika hambaga. See sai ka ülitume. Ostan viimasel ajal erinevaid jahusid, näiteks eesti mahejahud on ära proovitud, nüüd ostsin mahe-rukkipüüli ka, et proovida mingi aeg magushaput püülileiba. Esialgu on kuuma veega mässamine pisut hirmuäratav ja piirdun traditsioonilise hapuleiva taignaga, lihtsalt varieerides jahusid. Ostsin soome mahejahu ka ning mul on pakk rukkikliisid. Tavaline eesti rukkijahu on kuidagi väga nätske, rukkileiva jahusegust ärme parem räägi - seda ma enam ei puutu. Mahejahuleib see-eest oli visa otsa saama, sõime teist emaga mõlemad kaks nädalit, sest parajalt tahke suutäiena täidab ta kõhu ikka pea pooleks päevaks ja kõrvale on vaja üsna vähe. Poeleib pole kolmandikki nii krehvtine. Eks selles mahejahus ikka seda va ollust on. Hinda väärt. Neid on erineva hinnaga muide, Vändra oma on odavam ja parem ka (no nende endi juba valmis küpsetet pätse võite ju proovimiseks ka valmis kujul osta!). Mahenisu ostsin samuti ning panin sisse pisut tavalist jahu. Tainast kloppisin hoolega eile õhtal ja täna hommikul ning ei unustanud juuretist purki kõrvale panna, enne kui ülejäänud jahu taignasse viskasin. Vot too on juba hää juuretis! Kohe lehkab na mõnusast. Muuseas, see pidi külmakapi sisekliimat parandama, sest bakterid tegutsevad kõik sääl purgis. Purk ei tohi suletud olla, ma panin puhta taskuräti pääle kummiga. Nisuleiva juuretist hapendan veel pisut, sest see sai uut jahu juure ja pole täielikult läbi hapnend. Mul on ka kõrvale pandud rätikud mida taigna ja leiva katmiseks hakkan nüüd ja edaspidi kasutama, hakkan neid teistest rätikutest eraldi hoidma. Leivad panin nüüd korraga ahju, musta tahapoole ja valge ette, sest too taht rohkem kaemist ja saab tõenäoliselt varem valmis. Ahju põhja panin kausi veega, et leib kohe kuivama ei hakkaks. Algul annan neile rohkem kuumust (225 kraadi) ja ei ava ahju ust enne, kui leivad on täielikult kerkinud. Siis võin kuumust alandada ja leibadel külgi vahetada ning neid natuke veega pealt niisutada. Lõplik küpsemine peaks toimuma 180 kraadi juures ja kestma vähemalt tund. Kõige lõpus võib leibasid sulavõiga pintseldada ja korraks veel kuumuse üles keerata.

I have bread in the making right now. I am trying to put more effort into quality than quantity, so I am not making too much (plus, me and mum just couldn´t finish all that much bread in a short while and I plan to start making bread every week, at least). I am using local eco-products and some regular flour, making two kinds of bread: a sourbread out of full grain rye and a wheat bread made out of eco-wheat plus regular flour. Too much full grain would not let it raise up properly. I beat the dough thoroughly and even my mom said: "Smells just like when great-grandmother used to make bread!" That must be a good sign. I am not giving you the recipe(s) before I have refined my bread-making art a little bit, that is, succeeded at least by 95 % three times in a row... I made several notes to put some bread starter aside before adding the rest of the flour. I placed it inside the fridge in a little glass jar (covered with a clean napkin). The starter shouldn´t be kept in a sealed container, cause the bacteria will not work. It has been said the bread starter is actually a good thing to keep the fridge climate fresh. I suppose I´ll see. I think I have kind of noticed the greens staying fresh for longer than they used to, or perhaps it is wishful thinking. The wheat bread starter is not that sour yet, so I am letting it stay on the table for another day or so and then put it away in the fridge. It has freshly added flour in it, it needs to go sour. Mmm, the smell is so good! The breads are both in the oven right now, I placed the dark one in the back (3rd level from the bottom and on 225 degrees) and the white one in the front, so I can keep an eye on it since it´ll probably be done first. I placed a bowl of water in the bottom of the oven so they won´t dry all that fast. The oven door shouldnt be opened before the breads have finished raising. Then I can lower the heat a bit and switch sides on them. The intitial baking takes about 50 minutes to an hour of higher heat and the final baking should be done slowly on 180 degrees for at least an hour. I moist the breads at least twice during the process (with just water) and once with butter at the very end and raise the heat for just a moment.

Vaadake uudiseid !!!!!

Täna õhtul on Aktuaalses Kaameras portreevaibast lugu!!!! Vaadake kindlasti!

Üheshingamine.

Vaip "Üheshingamine - Eesti Nägu". 61 kultuuritegelast, sh palju tänavuse laulupeo autoreid, heliloojaid, endisi ja praegusi koorijuhte jne. http://laanesluusijakoda.blogspot.com/2009/06/vaip-eesti-nagu-fotod-rocca-al-mare.html Valmistatud Rocca Al Mare Kooli õpilaste ja õpetajate poolt läbi terve õppeaasta. Portreed on käsitsi tikitud. Keskel troonib Gustav Ernesaks.

lihtsalt meeldetuletuseks!!!!

Gaudeamus higi...misiganes.... I am going to study some more. Again. After all.

Niisiis.... Eesti Kunstiakadeemia õpetajakoolitus võtaks mu rõõmuga vastu ja kohandaks individuaalse õppegraafiku... täna oli vestlus ja täna helistati ka kohe. Mulle meeldiks seal õppida, sest see asub kultuurantropoloogiaga samas kalidoris ja õppejõud tunduvat kandvat meie kooliga sarnaseid ideesid. Valikained on niiiiiiii mahlased et kavatsen ik kaks aastat õppi. Vist, võibolla. Eks paistab. Minu pluss on magistritöö kirjutamise juba olemasolev kogemus ja võimalus just RAM kooli ühisprojekte selle teemaks kasutada - näiteks.
Mulle meeldiks olla jälle EKA tudeng. Väga. See on minu PÄRIS Ülikool, minu koduülikool. Tallinna ülikoolis said inimesed omaks, aga kool ise mitte. See oli vaheetapp. Nüüd on mul võimalik kogeda uusi asju vanas majas, mille õhkkond tundub olevat soe ja vaimne.
I am taking a teachers master course so I can, primarily, just broaden my mind a bit again and secondly, continue teaching at school. I just got a call that I am on the state funded spot and can come to school on the 23rd of august. The chair is placed at the same building as cultural anthropology studies and shares a lot of selectives with it, also there is the interior architecture and furniture design in that house, but on the other side. The staff seemed like modern, friendly, open-minded and very cultural people. The overall athmosphere seemed very ... supportive and , you know, the spirit and mentality was kind of very cozy. Not dry or very strictly academic like some other places I know where you can get this degree. I have confidence that I can write another Masters cause I managed to get one done, did I not? It is not going to break my bones. Why study? Why another degree? It is not about that. It is about growing as a person, becoming a little more whole, taking another step. And I just love studying. The world has new stuff in it to learn about. It has interesting people I have not yet met. I bet they are in that place too. The Estonian Academy of Arts, my real and original home University. I can´t wait being back. I can´t wait to renew my artistic affair with it.

Käisin vestlusel ehk 21 head soovitust. 21 rules.

Kunstiakadeemia õpetajaõppe omal.
I went to an interview for the Teachers Master course in the Estonian Academy of Arts.
Aga ma ei räägi vestlusest.
But that is not the subject of this post, directly.
Postitan siia midagi huvitavat, mille leidsin Suur-Kloostri maja kolmanda korruse infotahvlilt ukse tagant, kus vestlused toimusid.
I just want to post something interesting I found on a board inside the house where the interview took place.
Kriblasin need kähku üles, õnneks olid märkmepaber ja pastakas kaasas.
I quickly took a chance to write it down, this time, luckily, I had some note paper and a pen with me. I OCCASIONALLY forget them. Rarely....
Õpetajaõpe on samas majas ja samades ruumides kui Rahvakunts ja Kultuuriantropoloogia, nii et sealne elu peaks olema vaimne, huvitav ja maailmapilti avardav.
The teachers´ courses are held in the same building as cultural anthropology and folk art, so the athmosphere should be intellectual, fascinating and mind-broadening.
Seda võib näha ka
That can also be seen from
"Tavasuhtluse 21 kuldreeglist".
"21 rules of everyday communication".

1. Kuula teine inimene lõpuni. Hear the other person out.
2. Austa enda ja teiste aega. Respect the time of others as well as your own.
3. Hoidu tegemast teise inimese kohta põhjalikke järeldusi. See reegel meeldib mulle, aga Edgar Savisaare puhul ta ikkagi ei kehti. Avoid making ultimate decisions about others. Well, I like this rule, but it still doesn´t apply to some people...
4. Õpi naeratama. Learn how to smile.
5. Ära teeskle huvi teise inimese vastu. Hmm, pigem on mul vastupidine probleem - mõni inimene ei saagi lõpuni aru, miks ta minu jaoks huvitav on. Aga nii lihtsalt on - inimestes on aspekte, millest nad ise ei ole teadlikud, ja see teeb vahel ka muidu tavalise inimese mõne koha pealt "uurimistväärt isendiks". Do not fake an interest towards somebody. I think I have an opposite habbit of being interested in people for the strangest reasons they often can´t figure out till the very end. People have aspects they aren´t aware of and that makes them "study-worthy specimen".
6. Valeta vähem (see on huvitav. Selleks peaks esmalt tunnistama, et me KÕIK valetame....see olekski esimene vale vähem?). Lie less. This one´s interesting. That would first imply we all lie as a rule. Now, admitting to lieing would be one lie less already, wouldn´t it?
7. Ära kritiseeri teise inimese isiksust, vaid teguviisi. Do not criticize another persons´ character but their actions.
8. Kiida kõigi ees, laida nelja silma all. Praise in front of everybody, belittle under four eyes.
9. Kui on karistatud, on ka andestatud. [Pisut veider, onju. Karistatud? Et kui teine saab karistada, siis ma peaks väga rahul olema? Ma võin ka ilma andestada.] Punished means forgiven. [This is a little outside the general philosophy of these rules. Should I feel satisfied and ready to forgive only after someone has been punished? I don´t feel the need for someone to be punished every time.]
10. Õpi andeks paluma (see on raske olnud, aga ma õpin nii seda kui üldse oma emotsioone väljendama. Tahaks natuke avatumaks muutuda.) Learn to apologize. This one´s been difficult, even tormenting, but I am slowly learning it and just letting my emotions out in general.
11. Ära tegutse esmavihas. Do not take rash actions in initial rage.
12. Austa teise inimese personaalset füüsilist ja vaimset ruumi. Respect the physical and mental private space of another person.
13. Austa ennast, siis austatakse sind. (kardan, et selle vastu eksin ma tihti.... mul on ikka suht suur alaväärsuskompleks. see on teine vale vähem, sest harilikult ma varjan seda fakti). Respect yourself and you´ll be respected. (I am afraid I fail a lot of times, cause I have a rather hug´-ish inferiority complex ...that´s one less lie already, cause I usually hide this fact.)
14. Püüa teises inimeses leida ühendavat, mitte erinevat. Try and find the unifying, not the separating aspects in another individual.
15. Ära ole üliinimene (see on nagunii võimatu, aga vahel tekib tahtmine üritada küll) Do not be a superhuman. As it is impossible anyway? I am tempted to try though every once in a while.
16. Hoia sõpru ja austa vaenlasi. Viimasel ajal olen hakanud heast vaenlasest vägagi lugu pidama... Charish your friends and respect your enemies. Recently I have started to think very high of a GOOD enema.
17. Räägi emakeeles ja väljendu arusaadavalt. Kui nimekiri oli sisse toksitud, parandasin kõik lause algused suurtähtedeks... Speak in your mothertongue and express yourself comprehensibly. After I had typed in the whole list, I corrected all the small letters at the beginning of sentences into capital letters.
18. Oska vaikida. Know when to shut up.
19. Karda poolikuid lahendusi, mitte konflikte. Be afraid of loose ends, not conflicts.
20. Oska alluda ja juhtida. Know how to lead and how to be a subordinate.
21. Päevas täita kümme rolli, harva mängida võid lolli. You have ten roles every day, no time to fool around.