Hea küll. Täna võiks alustada mõne jutukesega, mis?
All right. Some nice story would be good for starters today, wouldn´t it?
Kas teate, miks koobastest vett voolab ja miks kostab nende seest vahel hääl, nagu oleks pikne sisse löönud? Vanapagana naine peseb seal lõnga ning Vanapagan ise sepistab vanemale pojale raudvoodit.
Do you know why the water springs out from caves and why there can sometimes be heard a sound inside them, as if the lightening had struck ? Because the Vanapagan´s wife is washing yarn there and the Vanapagan himself is forging an iron bed to his oldest son.
Vanapagan.... hmmm...njaa. Kuidas seda seletada? Vanapagan ongi üks vana pagan, kes kunagi ristisõdijate eest metsa pages. Õige poiss!
Vanapagan...how to explain? Vanapagan is just an old pagan/ devil, a guy who didn´t want to be christianized and fled to the forest. Good for him!
Seal ta siis elab ja toriseb ja möriseb ja viskab vempe, et keegi ei tuleks tema rahu rikkuma.
So there he lives and groanes and moanes and plays tricks so that no one would dare to enter his peaceful habitat.
Ja mina mõtlen et eestlased on üleüldse ja ikka veel ühed mõnusad Vanapaganad.
And I think, that good old Old pagans is what the estonians overall and still are.
Umbusklikud ja omaetteolijad.
Superstitious and on their own.
Kas ei võikski see siis olla meie leivanumbriks, sest milleks mesilasepesa torkida ja meid oma mõnusast oma olemisest äratada?
Should it not be our speciality then, for why disturb the beehouse?
Kuulutame välja: Eestis elavad ehtsad Vanapaganad.
Let´s declare: The real Old Devils live in Estonia.
Kui miski neile ei meeldi, tatsavad aga metsa ja hakkavad omaette nokitsema.
If they don´t like something, they run to the forest and start crafting on their own.
Taovad sepikojas kivikamakaid ja koovad jõekangast. Kui keegi tahab neid uudistama tulla, teevad kurja häält, aga ega nad enne ära ei lase, kui on saanud midagi maha parseldada.
Forge lumps of stone in their smithery and weave the riverfabric. If someone comes, they make an angry noise, but won´t let anyone leave until they manage to bargin something off.
Aga keskaja turgudel ja mujal võiks müüa Vanapagana sepikojas valmistatud esemeid, ja Vanapagana naise värvitud lõnga.
And we could sell Vanapagan´s smithery products and his wifes self -dyed yarn on medieval markets and elsewhere.
Nii et kui metsa lähete, tehke mõne Vanapaganaga diili.
So when you go to the forest make a deal with the Vanapagan.
All right. Some nice story would be good for starters today, wouldn´t it?
Kas teate, miks koobastest vett voolab ja miks kostab nende seest vahel hääl, nagu oleks pikne sisse löönud? Vanapagana naine peseb seal lõnga ning Vanapagan ise sepistab vanemale pojale raudvoodit.
Do you know why the water springs out from caves and why there can sometimes be heard a sound inside them, as if the lightening had struck ? Because the Vanapagan´s wife is washing yarn there and the Vanapagan himself is forging an iron bed to his oldest son.
Vanapagan.... hmmm...njaa. Kuidas seda seletada? Vanapagan ongi üks vana pagan, kes kunagi ristisõdijate eest metsa pages. Õige poiss!
Vanapagan...how to explain? Vanapagan is just an old pagan/ devil, a guy who didn´t want to be christianized and fled to the forest. Good for him!
Seal ta siis elab ja toriseb ja möriseb ja viskab vempe, et keegi ei tuleks tema rahu rikkuma.
So there he lives and groanes and moanes and plays tricks so that no one would dare to enter his peaceful habitat.
Ja mina mõtlen et eestlased on üleüldse ja ikka veel ühed mõnusad Vanapaganad.
And I think, that good old Old pagans is what the estonians overall and still are.
Umbusklikud ja omaetteolijad.
Superstitious and on their own.
Kas ei võikski see siis olla meie leivanumbriks, sest milleks mesilasepesa torkida ja meid oma mõnusast oma olemisest äratada?
Should it not be our speciality then, for why disturb the beehouse?
Kuulutame välja: Eestis elavad ehtsad Vanapaganad.
Let´s declare: The real Old Devils live in Estonia.
Kui miski neile ei meeldi, tatsavad aga metsa ja hakkavad omaette nokitsema.
If they don´t like something, they run to the forest and start crafting on their own.
Taovad sepikojas kivikamakaid ja koovad jõekangast. Kui keegi tahab neid uudistama tulla, teevad kurja häält, aga ega nad enne ära ei lase, kui on saanud midagi maha parseldada.
Forge lumps of stone in their smithery and weave the riverfabric. If someone comes, they make an angry noise, but won´t let anyone leave until they manage to bargin something off.
Aga keskaja turgudel ja mujal võiks müüa Vanapagana sepikojas valmistatud esemeid, ja Vanapagana naise värvitud lõnga.
And we could sell Vanapagan´s smithery products and his wifes self -dyed yarn on medieval markets and elsewhere.
Nii et kui metsa lähete, tehke mõne Vanapaganaga diili.
So when you go to the forest make a deal with the Vanapagan.
Kommentaarid