kolmapäev, oktoober 31, 2007

Musta Mantliga mees: updates! Auhindu tuli juurde.




Tegin kassitempe. Oli halloween. I did cat stuff. It was halloween.

Varsti loodetavasti näete ka pilti, kus ma poseerin koos põdra, ahvi ja küülikuga.
Soon you shall see a picture of me, a moose (not a chocolate one), a rabbit and a monkey.
Üritus oli Laste Asi (oli meie asi ka, aga nimi oli Laste asi) ja see kajas. See tähendab Kaja Kultuurikeskuses toimus kogu asi, noh.
Mis ma tegin? No mida siis ikka, viltisin jälle. Jälle viltisin, jälle ja jälle. Nagu veel küll poleks. Aga seekord teistsuguseid pallikesi - seest täitsa sigrimigrisid. mitte triibulisi.
I taught children some felting again, woolen balls that you can cut open at it shows this unpredictable caleidoscope pattern.
Mis on asja juures huvitav: ma pole kunagi nii "rollis sees" olnud ühelgi üritusel. Pean ausalt üles tunnistama et kassistusin lausa tahtmatult ja ei suutnud ennast takistada. Väga veider.
Ent selles kostüümis oli ka kohutavalt palav ja raske olla peaaegu 7 tundi järjest... Õhtu lõpuks olin ikka päris sooda, ja siis nad tirisid mind veel sabast ja ütlesid et ma olen põrsa moodi kass, sest kõrvad on liiga suured ja roosad, ja siis tekkis mul väike kassiahastus, et kas ma olen terve õhtu vale looma hingellu sisse elanud, aga põrsa saba pole jälle selline pikk lont.

What was interesting was that I have never ever been so "in character" - I was doing cat stuff, and I was showing my cat side. And It was like I did not even make an effort, I just couldn´t stop myself!!! It was bizarre, very bizarre. But the costume was very heavy and warm as fuck, and it got really torturingbeing in it for almost 7 hours. And then they pulled my tail and I got a little soul ache because they said I looked more like a piggy, cause my ears were too large and pink. And I was thinking "Have I actually been embodying the wrong animal all day!?"But then I realized my tail was too long for a piggy, if of course that was not the result of the pulling by any chance....

Ja loomulikult pidin ma kõrvitsaid lõikama õnneks ei olnud neid kakskümmend tükki nagu eelmisel aastal. Ning samuti ei pidanud ma seda ju üksi tegema....
Of course I DID have to carve pumkins, luckily enugh there wasnt 25 of them like last year, and I was not doing it alone either.

Niisiis, oodake huvitavaid pilte meie loomaaiast.
So, do expect interesting pictures of our workshop-zoo.

Solarplate. Näitus - exhibition.

5. novembrini veel Kastellaanimaja Galeriis avatud.
Until 5th of november in Kastellaanimaja Gallery, Roheline Aas 3, Tallinn.

Rahvusvahelise graafikakonverentsi IMPACT 5 raames toimub Kastellaanimaja Galeriis grupinäitus erinevate maade kunstnike osavõtul. Näituse kuraator on Alessandra Angelini. Kasutatud on valgustundlike graafikaplaate tööde teostamisel.

As an official event of the international graphic conference IMPACT 5, curated by Alessandra Angelini, they have used photo-sensitive metal plates with different printing techniques.

Alessandra Angelini - Switzerland - Italy
Daniel Hoptman - USA
Loredana Muller - Switzerland
Dennis Olsen - USA
Ornella Rovera - Italy
Dan Welden – USA

Ma ütleks, et kuidagi suht värvitu ja vaoshoitud näitus, ent näha tasub ikka.

A relatively un-lively and colorless exhibition, but worth seeing anyway.

Ahh, need tujukad itaallased...
Man, those moody italians....

esmaspäev, oktoober 29, 2007

Tuletan meelde et....



Krimijutud! Või ka põnevus, või õudus. Aga krimi peab olema ka põnev, ja põnevusjutt pisut õudne, kuigi i pea olema kriminaalne. Isegi see pole keelatud kui ise pätt olete, siis on kogu lugu juba iseenesest pisut õudne.


11.november tähtaeg! Musta mantliga!


Mees! (Mitte must mees, mantliga. Kuigi ega see vist ka keelatud pole....)


saata piret@linnamuuseum.ee või tuua Roheline Aas 3, Tallinn, Kadriorg!



Pikkus mis ise tahate aga olge ikka mõnusad onju.

Mis küsimusi veel tekkinud on...et kas peab olema puänt. No mina ei tea. Te võite ju esitleda seda kui päris elus jätkuvat lugu, et "kurjategija on nüüd teie seas" ja paberil lugu ei lõpegi. Tegutseb tallinn Tartu maanteel ja sööb hääletajate hingi. No, jeekim, mõelge välja midagi! Kas ma pean kõik punasest ette ja puuks tegema...ei....oot.

vaadake lisa siit või siit.
Tegelikult on üks sama jutt puha.

reede, oktoober 26, 2007

Moonlight, moody poetry night. Kõik oligi Nii Õige...








...sest ei saa olla Vait.





see on sina ja mina ja
candlelight
it is not about "many", more important is "right".


need pildid, ma ei nimetaks neid ebaõnnestunuteks. ma tahtsin võimalikult vähe ise mõjutada seda emotsiooni mis piltidele jääb. ma vihkan välku, eriti küünlavalguses. keegi liigub ja miski on paigal. kaks aega, üks sündmus. või rohkem kokkusaamine tegelikult...
I would not call these pictures a complete photographic disaster. I did not want Me to dominate over the emotion. I hate flash in candle light. Somebody is moving, and something is staying behind. two dimensions of time, one event. a meet-up, really, more like it.

Encrypted writings. Salakiri?



See on küll Eriti Salajane...
Top Secret!
See on ühest EKA-aegsest päevikust ( ma pidasin neid küll eesti, inglise setu ja mulgi keeles, aga näe, isegi piktogrammides).
It is from a diary I kept during art school ( I kept them in english, estonian, mulgi and seto language, but, alas, even in pictograms, it appears).
Ega ma poleks muidu iial viitsinud, aga ma jõudsin hommikul joonistamisklassi alati esimesena ja polnud veel ei õppejõudu, modelli ega kaasõpilasi. Siis lõin aega surnuks, kirjutades, mida parasjagu teen ja mõtlen. Päris tervistav viis päeva alustuseks tegelikult, ja hea alternatiiv sellele, et väsinud peaga end õhtuti päevasündmusi kirjeldama panna, mis ongi täiesti mõttetu. Algus on olulisem, mõnikord.
I would never have had the patience to keep a regular diary just for fun, but I was always the first to arrive at the drawing class in the morning, when neither the teacher, the model or fellow students were there yet, so I had to pass time with something. I put down my thoughts and feelings and anticipations towards the day, it was a rather refreshing mode to start a new day really and a good change for making oneself write down the "deardiarywhatididtodayandso-on" in the evening when you´re all tired and worn out. All that matters is the beginning sometimes....
Ja tähenduse unustasin muidugi ülesse märkida ning nüüd ma enam ei mäleta, mis see kõik tähendab, eks ole.
So I must have also done this encrypted message and now I have of course forgotten what it meant.

kolmapäev, oktoober 24, 2007

stsenaariumid...?

Teate ju, aprilliks tahetakse. Eesti kirjanduse põhjal. kultuuriminsa päält vaatke. kuskil on. palju mani antassõ sellele kes esimesess tõsess vai kolmandass tuleb
palun võtke keegi juba siis Kalevipoeg ette, ah? nii äge.
Screenplays...based on estonian literature. They have this competition for them.
Man I wish I was good enough with dialogue and stuff. I would write a screenplay based on the national epic.

Mul on tegelikult idee: multikal ei pea ju olema mingit tõsiselt sügavat dialoogi, right? Ma kirjutan..- see tähendab, ma PROOVIN kirjutada multika ( see tähendab ANIMAFILMI, tähenärijad) stsenaariumi.

Wait...aga kuidas see üldse välja näeb? hmm...

I have an idea. Animations dont really need any bloody dialogue, right? i´ll write...no, TRY to write a scenario for an animated film. '

Oh yeah....so how do I do that exactly?

Pimedate kuude luuleõhtud E. Vilde Muuseumis





Kallis luulesõber!


Aasta on jõudmas lõpusirgele ja
Eduard Vilde Muuseumis on algamas “Pimedate kuude luuleõhtud”. Luule, kui väga
tundlik ja isiklik žanr, ei kutsu alati läitma eredat valgust. Pimedatel
õhtutel, küünlakumas, sobib lasta end kaasa kanda luule vaimsuse ja
intellektuaalsuse õhkkonnast.

“Pimedate kuude luuleõhtud”
saavad toimuma aasta kolme viimase kuu viimastel reedetel. Selle aasta
kokkusaamised pühendame noortele luuletajatele. Esimene luuleõhtu E.Vilde
Muuseumis toimub 26. oktoobril kell 18.00, mil oma luulet
esitavad:

Eliina Korts
Tähtsaimaks enda jaoks peab armastust
kõige elava ja inimeste vastu koos kõigi nende vigadega. Ühel hetkel võime
avastada, oleme kogu elu hull olnud. Et kakleme ingliga. Et meie olemegi EL. Ja
kuidas ladina keelt õppides jääb meelde: noli tacere. See tähendab: ära ole
vait!

Martin Vabat
Kujutlev mõte astub suure sammu kaugemale kui
faktid-arvud. Ja sellepärast on loogiline, et just luules sünnib uus
matemaatika. Reastuvad täiesti hunnitud sõnad. Nagu Martin ise ütleb: „Luule on
hing ja unenägu ja lõputu fantaasia ja väljaelamine ja mäng ja jõud nagu
punkroki kidramäng ja kõukude laulujorin.“

Kohtume reedel kell
kuus!


Eduard Vilde Muuseum
tel 6013181
vilde@linnamuuseum.ee

teisipäev, oktoober 23, 2007

Leidsin muuseumi arvutist pilte veel.


Vanaema vaatab hämmingus kuidas me emaga kaamera kallal jukerdame
Granny gazing in awe at me an my mom messing around with my Nikon


Vanaemas hakkab juba väike kahjurõõm tekkima
Granny is starting to look a little malicious...?


Tagapool naine keda ma ei tundunud kuid kes armastas väga veini. Nii valget kui punast...kui valget. ja punast ka.
Woman on the back, white hair: I did not know her but she liked wine, both red and white, and red too. And white.

esmaspäev, oktoober 22, 2007

ugh...those apples! help....

ma olen niiaige praegult et lihtsaltmaivõi kohe. allakukkuva kuumaõhupalli tunne on. Punslieli paluks....
I am so sick I just dunno. I feel like a faLLing hot air baboon..balloon in Nevada. sorry if my text seems dizzy.
tahtsin rääkida oma päevast Viljandi puuetega inimeste päevakeskuse inimestele viltimist õpetades aga katsu sa selliste krampidega.
I wanted to tell you about my day with the ....I mean, teaching how to make a felted ball, to people who are not supposed to be quite like you and me, mentally.
Need tüübid igatahes olid poole toredamad kui mingid laisad probleemteismelised, kes oma suva järgi lihtsalt su tunnist minema kõnnivad ja keda tahaks märja seebise svammiga visata aga ei tohi. Täna inimesed kuulasid, ja nautisid ja üllatusid siiralt mis neil välja tuli. Ja minu meelest täiesti normaalsed...aru saavad nagu kõik, aga aju ja käe vaheline side kaob ajuti kosmosesse.
To me they seemed rather nice and normal. Tell me what IS normal. I much prefer people like the ones today to angry lazy problematic teens who just walk out on you. I would have liked to throw those with something. But today was different, people listen and enjoy what they are doing.
The thing is, these people to me did not seem mentally ill, it is just the connection between the hand /body and the brain is sort of....server problems, you know.

pühapäev, oktoober 21, 2007

Sweeney Todd - uudised. Sweeney news.

Artikkel

See lehekülg ütleb, et on oodata palju rohkem Sweeney Toddi treilereid, millest igaüks rõhutab filmi mingit erilist aspekti.
This site tells us we can expect many more Sweeney-trailers, with each one emphasizing one distinct aspect of the film.

Sweeney Todd - treiler

Ja PISUT verisem ja süngem versioon treilerist siin.
A SLIGHTLY bloodier and darker version of the trailer on the link above.

Palju vähem Sparrow´d ka hääles....
And less Jack in the voice. Much less.

kolmapäev, oktoober 17, 2007

väikese pornoraamatu tegijatele üks anekdoot

Kas teate, miks blond ainult tuulega tuppa jookseb aga mitte külmaga?




sest tuul tõmbab läbi, aga külm võtab ära.

Alma on tegija! Alma rocks.

Kui ei oleks Alma poodi oleks peavalu palju pikemaajalisem. Ja tugevam. Ja igapäevasem.
Ma sain väga vajaliku pritsipudeli ja türkiissinist värvi ja tunne sama hea kui lotovõitjal. Vist. sest ma pole kunagi võitnud midagi peale oranži vildika ja Muinsuskaitseseltsi vimpli. Alma pood on sajandi leiutis ma ütlen. Almale Nobeli preemia.

Kuna ma pilte miskipärast praegu siia torgata ei saa, siis peate te ootama. Ma joonistasin...okei, visandasin. .... Sirgeldasin? Kritseldasin? Sodisin? Määrisin Pabert? Kuulge kamoon nii kaua mul EKAst ka möödas pole.
Peast on raske mingit tegelast ette kujutada, kui seda nii vähe on teha proovitud. Eesti mütoloogia vähe kummalisemaid ja kõrvalisemaid tegelasi nimelt. Peko tuli mul küll täitsa šeff välja, ehkki veidike Nosferatu moodi, kühmus ja musta hõlstiga.

Ei sel niisama kirjeldamisel pole miskit mõtet.
täitsa pekkis see Blogger.

esmaspäev, oktoober 08, 2007

Portaal galerii kolib.

Portaal Gallery moving! Or maybe has moved....
Ehk on juba kolinud. Ma ikka ei tea kuhu, aga nad käskisid mul uue kindakollektsiooni teha. Mustvalge või miskit taolist. Igatahes saavad nad uued ruumid mingi endise vene suveniiripoe koha peale.
Eks paistab. Avamiseks ma kindlasti ei jõua. Ma läksin tööle (natuke tööle).
I still dont know where exactly it is that they moved but the ordered me to make a new collection of mittens. black and white with a tidbit of color. They are getting a new space after all. Replacing some stupid russian matrjoshka shop.
we´ll see about that. I definately won´t make it in time for their re-opening. I started a new job. A little bit of a job, to be precise.
Ja kas te olete näinud vanaema, kes ei söö puravikke? No ma lihtsalt ei saa aru. Saatsid seenesousti Viljandist Tallinna, sest neid ajavad tatikad öökima.
And have you seen a granny who doesnt eat the mushroom called porcini, or bolete, whatever you call it. A deli mushroom. They sent the sauce HERE, from 180 km away! God dammit, I don´t understand those people!

Eduard Vilde Muuseumi Õudusjuttude võistlus

KRIMI -JA PÕNEVUSJUTTUDE KIRJUTAMISE VÕISTLUS:
“MUSTA MANTLIGA MEES”


125 aastat tagasi kirjutas Eduard Vilde 17–aastase noore mehena oma esikteose, kriminaalse põnevusjutu “Kurjal teel”. Käsikirja hea vastuvõtt kirjastaja poolt andis tõuke esimesele proovile kohe teist lasta järgneda, pealkirjaga “Musta mantliga mees”. Selle jutustuse käsikri sattus “Virulase” toimetaja Jaak Järve kätte, kellele autori suleosavus sedavõrd meeldis, et ta noore kirjamehe oma ajalehe toimetuse liikmeks kutsus. Nii sai alguse E.Vilde peaaegu 20 aastat kestnud ajakirjanikupõli.

Sel puhul korraldab Eduard Vilde Muuseum krimi-ja põnevusjuttude kirjutamise võistluse. Ootame osalema kõiki inimesi, kes soovivad kaasajast inspireeritud põnevat lugemisainet pakkuda. Eelnevalt on soovitav läbi lugeda E.Vilde eelpoolmainitud jutustusted “Kurjal teel” ja “Musta mantliga mees”.

Jutuvõistluse esimese koha auhind on ajalehe Postimees aastatellimus ja teine/kolmas koht poole aasta tellimus. Kolm parimat jutustust avaldatakse ajalehes Posimees (kui jutustuse maht seda võimaldab) ja žürii hinnangul valitud paremad jutustused ilmuvad eraldi trükisena.
Laekunud töid hindab žürii. žürii liikmed ei saa jutuvõistlusel autorina osaleda. Osavõtu tingimustele mitte vastavad tööd on žüriil õigus kõrvale jätta. Jutuvõistluse tulemuste väljakuulutamine ja parimate autasustamine toimub 11. detsembril E.Vilde Muuseumis.
Osavõtutingimused
Head osavõtjad – palume lähtuda kaasaaegsest olustikust ja panna oma loole pealkirjaks “Musta mantliga mees”.
Jutustus ei tohi olla varem trükis ega veebis avaldatud.
Iga töö märgistakse märksõna või autori nimega. Tööle lisatakse autori õige nimi koos kontaktandmetega.
Tööde laekumise tähaeg on 11.november 2007.
Töö tuleb esitada eesti keeles, vormistatud kirjas Arial, suurus 12. Vastu ei võeta käsikirjalisi töid, et vältida käekirja loetavuse mõju töö hindamisele.
Tööd saab saata postiga või tuua kohale aadressil Roheline aas 3, Tallinn 10123, Eduard Vilde Muuseum või Pärnu mnt 6, Tallinn 10148,Tallinna noorte infokeskus ning e-mailiga: piret@linnamuuseum.ee ,märksõna Jutuvõistlus.
Info tel. 6013181

Võistlus toimub koostöös: E.Vilde Muuseum, Tallinna noorte infokeskus, Postimees.

Žürii koosseis: Karl Martin Sinijärv; Juhan Habicht, Paul Pajos, Rebekka Lotman,
Kristin Rammus, Piret Meos.

reede, oktoober 05, 2007

Sweeney Todd. Mõtteid. Random thoughts.

mul oli vaja natuke mõtteid korrastada.
I needed some time to clear my mind.
See on üks väga kummaline treiler.
It is a rather strange trailer.
Inimestes, kes on seda näinud, tekitab see igatahes väga erinevaid emotsioone, mõned ülipositiivselt ( isegi pimedalt positiivsed), teised kahtlevad ja lõhestunud.
People who have seen it have formed very different emotions, some blindly positive, some optimistic, some devided and doubtful.
Minul on igasuguseid....
I have all sorts of emotions.
Esimene reaktsioon oli ehk: appi Tim tõesti teebki muusikali
man, Tim and a musical. Tim and a musical. whats this? It´s some place... new...
Ma arvan, et ma lõpuks suudan sõnastada ka selle, mis kogu asja juures kõige vildakam tundub.
I think I have managed to put my finger on what seems a bit "off" to me in it.
See et Tim teeb muusikali on üsna loogiline, sest noo "Charlies..." kui "Laibast pruudis" oli palju laule. Küllap ta sinna suunas rihtis....
The fact Tim is doing a musical is logical, since Charlie and Corpse Bride both had way more songs than usual, and obviously he was sort of heading in the musical direction.
On lihtsalt kuidagi võõras ja imelik, et ta teeb filmi kellegi teise muusikalist. Ootuspärasem oleks olnud originaalmuusikal koos Danny Elfmaniga. Aga ehk LIIGA ootuspärane.
But I would have expected him to make a completely original musical with Danny and stuff.
but maybe that would have been too predictable.
Sellepärast on too film treileri põhjal natuke veider - ma tahaks loota, et see kõik ei piira Timi isikupära ja "böörtonlikkust".
anyway, thats what is making the film seem weird to me and I can just hope it is burtonesque enough to match Tims world....
Mis puutub laulmisse, siis esimene kuulamine pani mind lausa õhku ahmima. Väga teatraalne, lausa vaimustav! Ma kujutan isegi ette ett JD võibolla suudaks seda teha otse laval. Kui ta oleks võimeline kogu teksti pähe õppima muidugi.
at the singing I actually went "HHHhhhHHHhhh" breathing like I am overheated...it really does excite me. very....theatrical-sounding. like, I could even imagine JD doing that on stage, if he was able to memorize his lines....
Praegu käib kõva vaidlus, et kas JD hääl on tugevate Jack Sparrow mõjutustega või mitte. "Hei, Teie!"
The biggest argument right now is if Jack Sparrow voice is kicking in. "You, Sir!"
Mul on teooria, et see on lihtsalt häälekooli tulemus. Vanasti, 90ndate alguses oli JD hääl tema enda oma, ta mängis ainult tooni, tugevuse ja pausidega. Mida aeg edasi, seda enam on igal karakteril oma, paikatimmitud ja läbimõeldud hääl. Eriti hästi tuleb see välja hüüatustest - varem karjus ta nagu teismeline, terve kopsuga, sõnadest ei saanudki aru, karakterit selles polnud, see oli lihtsalt müra. Aga Jack ja Sweeney, nemad on igal ajahetkel selles hääles olemas, olgu sosinas või karjumises. Ehk sellepärast tunduvad need hääled ka esialgu sarnased. ta lihtsalt on õppinud paremini oma häält kasutama.
I have a theory it is the result of voice training and just years of developing. At the old days, JD used much his own natural voice, playing with tones, intensity and pauses. Time goes by, and we hear more and more well refined, distinctive voice "packages" for his characters, where the character shows in every aspect of the voice. Like shouting - young JD would shout like a teenager, more air in it than sound, no character showing, words didnt matter. But Jack and Sweeney, there he is IN CHARACTER every second. Maybe that is why those voices seem similar at first hearing - he has just learned to use his voice better.
Sacha Baron Choen on ka selles filmis. Täielik ampelmann! Kuna ma ei tea näidendist midagi, siis ei oska ma arvata keda ta kujutab, aga riides on küll nagu dändikeigar või tsirkusedirektor.
I cant find a word for Cohen. How is "ampelmann" for english, hmmm...I do not know the play too well, so I cannot imagine who he plays, but he looks like a circus director or a dandy.
Kirkavärvilised kaadrid meenutasid mulle algul mänguasjapoe aknaid või puhastusvahendi reklaame, või siis lasteraamatu illustratsioone. Pärastpoole tekkis seos tugevalt meigitud näoga, millelt grimmi küünega maha kratsides paljastub hoopis koledam ja räsitum ilme. Või selliste seinamaalidega, mis on tehtud lubjatud seinale kusagil agulis, autoremonditöökoja taga. Ka selliste maalingute all on sootuks koledam pind. Seega mitte mõeldes Timi nägemust Sweeney maailmas, vaid pigem mingit kolmandat dimensiooni, hingeseisundit.
those bright colored shots remind me of toy shop windows or something..... commercials, maybe? the bright unrealistic world of commercials. or childrens books illustrations, 7 months to 3 y.
what I just thought about the colorful shots, especially the one with Helena in close-up, and that seaside thing, is like it is heavy make up on an ugly face. if I would reach out and scratch it with my nail.....I would see the underneath. Or mural paintings on plaster base in some ghetto, which also have an uglier surface underneath. Not meaning Tims execution of sweeneys dark and gloomy world, that I love, but it s more like the third dimension, a state of mind or spirit, that is underneath those bright colors.
Mida see film võiks saavutada? Tim on öelnud, et ta tahab anda Johnnyle uue signatuurtegelase, nagu Edward oli, nagu Jack, aga midagi, mis varjutaks selle "kapten Jacki" maania. Ükskord ta juba tegi Johnnyle restardi, nüüd teeb uuesti.
Tim saved Johnny once, and now he pulled him ashore from going adrift with the Sparrow-frenzy and getting stuck with one image. He kind of pushed the "Refresh" button now, I think.
Ma väga loodan et see film jõuab meie kinno samal ajal, kui Norrasse - 25. jaanuaril. Jaa jaa! Minu sünnipäeval, just! Praegu aga ei ole mingit kuupäeva kirjas ega ka seda, kas ta üldse Eestisse jõuab.
I sincerely hope this film reaches us at the same time it goes on screens in Norway - on 25th of january 2008! Yes, exactly - my birthday!!!!! Rigth now the date is not set, or whether it is coming here at all.
Timi maailm on tugevalt täiustunud, lihvitud, mindud detaides sügavuti, võetud parim mis tema veidrikuajju mahub.
Tims world at the finest in all the details, the best from his loveable freak brain. Can´t hardly wait.

neljapäev, oktoober 04, 2007

SWEENEY TODD TRAILER!!!!!!

http://movies.yahoo.com/movie/1809834155/trailer

Karma kättemaks. Karmas Revenge.

Just see mind nüüd tabas.
Thats what hit me now.
Tegelikult pole nii öelda päris õige, karma on pigem vääramatu asjade kulg, mille iseloom ei ole agressiivne.
Actually, I guess that is not a correct way to put it, karma is more like an unavoidable course life will take for some reason.
Ühesõnaga - nüüd oli mul õnn trepist alla kukkuda ja king pooleks murda. Imede ime, et ma ise mitte kusagilt murtud ei ole! See oli nagu mingis totakas telenovelas, teate, niimoodi veeresin kahe platvormi jagu. Pea kergelt pööritab, muud pole midagi.
Anyway - I was blessed with a broken show after falling down the stairs, and it is a true miracle I am not broken from any place myself. It was like a stupid soap opera, I just rolled and flipped down for a fair 25 steps. I feel a little lightheaded, else nothing.
Siis kappasin Kaubamaja kingsepa poole, ent poolel teel pidas mind Portaal Galerii tädi kinni, sest nad kolisid parasjagu asju ümber (lähevad ühe endise vene suveniiripoe ruumidesse), ja nii ma siis seisin seal varba peal, konts käes, ja kuulasin nende soove asjade suhtes, mida sinna edaspidi teha võiksin.
Then when galloping towards a show repair shop in the mall, I was stopped by the gallery manager because they were just in the middle of moving, and so I was stsanding there, on my toe, holding the heel of the shoe in my hand, taking down notes in my head of what she was telling me about the design and character of the collection the want to see me making for the shop in the future.
Lisaks sellele õnnetusele kaotasin ära pataka bussipileteid, nii et pidin jälle jala koju tulema. Ja veel üht teist mida ei pea isegi sobivaks siin mainida....
In addition to that accident I lost a bunch of bus tickets, so I had to walk home again. And I had some other mistfortunes I do not consider appropriate to mantion here....
Kõik see juhtus minuga põhjusel, et keerasin taas põhjaliku käki, sest 1) ma ei kuula, mida inimesed mulle räägivad; 2) ma olen isekas nuhtlus ja ei pea kokkulepetest kinni (ning fakt, et mu mälu on sõelapõhi ja alalised kodused närvivapustused ei mõju mu hallollusele kuigi hästi, ei vabanda sellegipoolest mu käitumist) ning 3): ma olen sabistaja ning seetõttu sattun alati järjest hullema supi sisse, isegi kui tahan ainult oma eelmisi vigu heastada.
All of it happened because 1) I do not listen carefully enough, when people tell me something important; 2) I am a selfish little menace and dont hold on to agreements ( and the fact my memory is toast and constant nervous breakdowns have left very little of my gray cells undamaged is no excuse) and 3): I am known for rush actions and thus I get into more and more and MORE trouble trying to make up for my previous mistakes.
Ja sellise käitumisega pahandasin ja kurvastasin ma inimest, kellele ma sugugi halba ei soovinud. Niisiis, karma sai mu kätte....kuigi kellegile meelehärmi põhjustamine iseenesest on minusugusele inimesele juba karistus küll. Kui iga selline juhtum oleks telliskivi võiksin ma end lihtsalt sisse müürida ja te saaksite sellest tuulepeast lahti.
And such behavior insulted and hurt a person I wished no harm to. Karma got me now...although the fact I caused someone to doubt in me and feel bad because of me is a punishment enough. If every such case with me was a brick I would be walled in by now, and you would finally all be freed from me.
Mäletate seda kohta filmis, kus Edward Kevini pästis, aga inimesed nägid vaid kuidas ta poisile haavu tekitas. Minuga juhtub alatasa niimoodi...või on asi sellest, et ma ei saa aru, kui palju ma tegelikult halba teen, ja neil on õigus....
You remember the spot in the movie where Edward saved Kevin, but when people arrived they only witnessed his sharp scissors cutting the boys face? Something like that keeps ahppening to me and I have been cast out too many times...or maybe it is because I dont realize the damage I am making, and they are right...
Aga ma pole Edward Käärkäsi, ma ei saa joosta üles mäe otsa ja muutuda muinasjutuks. Ma olen valinud erineva tee.
But I am no Edward Scissorhands, I have no castle to run to and turn into a fairy tale. I live in the real world, cause I have chosen to.
Nii et mu ainus lootus on, et ma ei jää auto alla või mulle midagi pähe ei kuku. Et ma võiks end kogemata gaasiga õhku lasta või põlema panna, selle pärast ma ei muretse. Nende asjade suhtes pean niigi iga päev valvas olema.
So my only hope is I wont get hit by a car or smashed under something falling on top of me. That I might blow myself up with gas or lit myself on fire is already an everyday concern.


Mis on pirnikujuline ja uimane? What is pear-shaped and woozy?



Mina muidugi.
Me of course.
Uskumatu küll, aga alles praegu õppisin ära kuidas pilti eksportides niimoodi väiksemaks teha et kvaliteet ei kannata.
Unbelievable, but I learned only just now how to resize a picture without locing in quality.
Olen ikka kuivik, mis?
what a bisquit I really am, aint it.

teisipäev, oktoober 02, 2007

You and I, the toilet wall

Kõik ju tahavad, et neist räägitaks ja mäletataks head, onju?
Et ei kistaks kapist välja kompromiteerivaid fotosid, mida ei saa kellegile näidata. Ei, sa pole kunagi seda teinud, seda pole olnud. aga et inimesed tahavad kuulda ainult ilusaid asju enda kohta, siis on neid ka lihtne ümber sõrme keerata. Sest siis nad tahavad uskuda, ja usuvad ka, isegi kui räägitul pole mingit alust. Ja õigustavad ennast, justkui too Jade seal Supermodellides.. skisofreeniline ühiskond. kõik kujutavad ette et nad on midagi muud ja keegi teine.Kõik püüavad oma vigu kinni mätsida, ja lasevad oma vigu kinni mätsida, et saada tulu ja tunnustust.
ma ei tea.... Ma ei tea, mida arvata nendest euronõuetele vastavatest idiootidest kes tulevad ja lällavad inimõiguste olukorrast just nii nagu ida pool ammu igatsetud. Terve Eesti on, kurat, Delfiks kätte läinud, meie peale valatakse oma negatiivsed emotsioonid ja rahuldatakse koolipapatsemissoovi. Pooled neist kuramuse organisatsioonidest tuleks kinni panna, kui nad selle asemel et õkskord silmad avada ja tõelisi probleemkohti näha siia tulevad niisama munema ja lolli juttu ajama.
ja kui nad ei tea, mis põhjusel Eestis see "muulaste" probleem üldse kunagi alguse sai ei tea nad vist ka seda et munad tulevad kana tagumikust.
Ma ei tea, mida arvata vanast ja väärikast Jaapanis, kus Eesti televisioonis näidatud dokfilmi uskudes tassünnivad utraparempoolsed imperialistlikud ideed, peamise eesmärgiga Jaapani minevik plekituks pesta ja Kõik Unustada.
aga ma tean täpselt mis tunne see on, kui minevik ei lase lahti. Ma tean, et igaühel on mõni saladus. igaühel on kapis luukered, igaühel on midagi, mida pigem eitaks ja varjaks, millele isegi mõtlemine sööb närve. kui on inimestel, mis siis riikidest rääkida. Ajaloos on sõlm sees, oli kunagi juba ammu aega tagasi minu lõpukirjandi teema. Ja on ikka veel sõlm.... ei viitsi seda harutada ei Venemaa, ei lääs ega meie ise.
Nii ei saa keegi aru kus nöör algab, kus lõpeb, kes oli tollel ajal ikkagi poodu ja kes timukas....Keegi ei viitsi seda selgeks teha, kirjutavad õpikuid kus kõik on ilus ja lilleline, lõvid magavad skunkidega ja terroristid on tegelt väärkoheldud lapsed.
ja kõige selle juures ei räägita asju selgeks. Isegi ei tunnistata oma skisofreenilist olukorda. Selle asemel täidetakse kogu aeg ja ruum sisutu mulaga, ja isegi tuntud ja respekteeritud inimesed loobivad üksteist sõnadega kusagil küberruumis nagu mingid fännifoorumite teismelised. Internet on teil ikka väga palju närvirakke tapnud. Terved käärud on välja surnud, nagu näiteks Mõõdutunne, Viisakus, Väitluseetika.... Pole palju parem sopast ja skandaalidest mida me Langenud Tähekeste ümber näeme. Üks peldikusein kõik, anonüümsest kommentaatorist terve riigini välja.
Pole ime, et oleme igasugu inimõigusvolinike ees nii abitud. Meid huvitab ju hoopis, kui palju paljast ihu Britney kleidi alt paistis ja mida P. ütles E.-le blogtrees.
aga ärge mind kuulake. Mina olen üks teist, skisofreenikutest. Teen näo et ma olen ka alati nii tubli ja tore olnud. Kui tahate end elust välja lülitada, võite seda ju uskuda....

esmaspäev, oktoober 01, 2007

Ohhoo

minu anonüümne järelehüüe Kaljo Kiisale on Postimehe AK-s ää trükit´, seitsme hulgas mis sääl on lehel 4.
Jiisver, ma võiks hakata nende asjanduste kirjutamisega leiba teenima, too on kolmas kord. Esimene kord oli Lennart merile järgi hüütud jupike Õhtulehes. Siis oli nimi ka juures. Kolmas kord oli Michael park´ile. Juba imelik hakkab kergelt. Teiste kirjatükkide edu küll pole nii sajaprossane. Mis kurat ma siis õieti ütlen? Täiesti tavalisi asju ju.

Ja reisusihiks oli meile Rotermann

My felted thingies on a freaky fashion show

Bubbles, Ethical Estonian Souvenir/Design Gallery Tallinn

Personality test ( the color test)

ColorQuiz.com Redfox took the free ColorQuiz.com personality test!

""Feels that nothing can upset her or phase her and..."

Click here to read the rest of the results.

Blog.tr.ee
blog.tr.ee