Aasta on jõudmas lõpusirgele ja Eduard Vilde Muuseumis on algamas “Pimedate kuude luuleõhtud”. Luule, kui väga tundlik ja isiklik žanr, ei kutsu alati läitma eredat valgust. Pimedatel õhtutel, küünlakumas, sobib lasta end kaasa kanda luule vaimsuse ja intellektuaalsuse õhkkonnast.
“Pimedate kuude luuleõhtud” saavad toimuma aasta kolme viimase kuu viimastel reedetel. Selle aasta kokkusaamised pühendame noortele luuletajatele. Esimene luuleõhtu E.Vilde Muuseumis toimub 26. oktoobril kell 18.00, mil oma luulet esitavad:
Eliina Korts Tähtsaimaks enda jaoks peab armastust kõige elava ja inimeste vastu koos kõigi nende vigadega. Ühel hetkel võime avastada, oleme kogu elu hull olnud. Et kakleme ingliga. Et meie olemegi EL. Ja kuidas ladina keelt õppides jääb meelde: noli tacere. See tähendab: ära ole vait!
Martin Vabat Kujutlev mõte astub suure sammu kaugemale kui faktid-arvud. Ja sellepärast on loogiline, et just luules sünnib uus matemaatika. Reastuvad täiesti hunnitud sõnad. Nagu Martin ise ütleb: „Luule on hing ja unenägu ja lõputu fantaasia ja väljaelamine ja mäng ja jõud nagu punkroki kidramäng ja kõukude laulujorin.“
Kommentaarid