reede, november 30, 2007

Tulge siis täna konverentsile ka.

Tulete ju?
Muusika ja tantsuetteastedki ektra selle ürituse jaoks kokku pandud.

Pääle hakkab 13.00. Siis toimub “Tabamata ime” äsjailmunud kordustrüki esitlus (ma väga loodan et on väike üllatus ka, aga võibolla ei läinud õnneks, sest tegu on ikkagi ühe kõige tabamatuma imega tänapäeva Eestis)
Kuuno Kasak. Akordionipalu 1912. - 40. aastatest. Taustaks slaidiprogramm Tabamata imest teatris.
14.00. Ettekanded:
Maarja Saldre “Tabamata ime aegades, ruumides ja aegruumides”
Ago-Endrik Kerge Tabamata ime 1983. aasta telelavastus.
Heie Treier Kaasaegne kunst – palju tabamata imesid?
Marko Raat Vilde fuugakunst
Kohvipaus.
16.30. Tantsuteater T Kuubis noorte tantsijate Liina-Karina Mikkori ja Kaidi Udrase improvisatsioon (pool on vanaaegsetes kostüümides all saalis ja teine pool üleval jääkülmas galeriis, küll aga saab teil tore olema :-]].
Ca 17.00. Avatud diskussioon: “Kas loojal on õigus publikuga manipuleerida?”
+ võimalus vaadata salvestisi

Lisainfo:
Eduard Vilde Muuseum
Roheline aas 3, Kadriorg
Tel. 6013181
Kohtumiseni!

teisipäev, november 27, 2007

mõned naljakad blogini juhtinud märksõnad

hollandi puukingad
tagumik sügeleb
litsid tallinnas
luuletused lõunamaa loomadest
merikilpkonn
olympic mascot vigri
ohoi sinda rauda raiska
ninaga women photos (mis ilma ninata ka on või?)
anakonda, kes elab vihmametsades
black duck
boheemlase laul
Lynch Kosmoses (kas sel nukufilmil mingi muu peategelane ei olnud mitte...)
important things to know of living in Canada (WTF?)
kivil istus konn
oh dannenbaum
putin jokes (oo jess!!! vot see meeldib mulle.)
redfox putin (pagan, see on juba kergelt hirmuäratav)
sõjasipelgas

kõige veidram - "jeruusalemma juuretis". FTW?

esmaspäev, november 26, 2007

parandus (konverentsi esineja nimi oli valesti)

Tabamata ime konverentsi jutus on viga. Väga vabandan osaleja ees. Mitte Maarja Saidre, vaid Maarja Saldre tegi uurimuse Tabamata ime aegades, ruumides ja aegruumides. Aga ta oleks teinud seda sama hästi ka siis kui seal oleks "i" olnud, nii et vahet pole ju?

Kõik, kes tunnevad antud Eduard Vilde teost ja huvituvad kirjandusest, teatrist, filmist, muusikast, tantsust, kunstist vm. loomealadest, on endiselt 30. novembril E. Vilde Muuseumisse konverentsile oodatud, ent teatage ette ka kõige hiljem 28. nov (6013181).
Raamatuesitlusel ja pärast ettekandeid saab ka endale "Tabamata ime" värske kordustrüki soetada.

Tikitud vildililled. Felted embroidered flowers





I am actually getting rather good at this!

Need on nagu, kamoon, seitse korda paremad kui Manni peal juba.

Mustad-valged lähevad muide Portaali, mis taasavab oma uksed uues kohas Vene tn 20 neljapäeval, 29. novembril kell 17 näitusega Inglite aeg; need lilled lähevad sinna müüki prossidena peamiselt, võibolla mõni lihtsalt lillena mida võite kuhuiganes paigutada oma suva järgi.
these flowers go to Gallery Portaal, vene 20, Tallinn, they are mainly broaches but I´ll leave some as they are so people can sew them as decorations on anything they please.

Luuleõhtu 23. novembril 2007. Poetry night photos.

Ekskurseerimine /museum excursion


Haldjas / the girl who sang her lyric poems


Lauriito / extra spiced poet

Henry Griin / Mr. Vilde started making strange faces of amazement when this guy started reading. I tried capture the grimasses on picture but Mr. Vilde doesnt photograph well.

Kuuleskelemine /listening

Tekstiloesklemine /reading the poems on paper

Jutelemine / Q&A round with young poets


Koffetamine /caffeinating ourselves




Seekordse õhtu tugevuseks oli minu arvates nii erinevate inimtüüpide ja stiilide kokkujuhtumine. Enamvähem kõik skaala otsad ja punktid... mis on eesti noores luules. Ja kook ei tulnud ka nähtavasti nii halb välja kui ma kodus mõtlesin. Ning tekste loeti huviga.

This time the greatest strenght of the poetry night was the great difference between people who read poems, I mean, their whole character and being, and the styles the poems were written in, as well as the content.... All ends and dots on the scale... Afterwards I was glad to see the texts being read carefully by the audience from paper as well.
Kuid, kallid poeedid, teinekord katsuge oma paberitega otse küünlatule kohal veidi vähem vehkida, ma oleks mitu korda peaaegu kreepsu saanud, kui paberinurk tuld puutus.

But I hope next time the poets will be more careful with how close they are to the plate of candles.






kolmapäev, november 21, 2007

Tabamata ime 95: konverents. The elusive miracle 95: conference

E. Vilde Muuseumis toimub 30. novembril 2007.a. konverents pealkirjaga
“Tabamata ime 95” .
95 aastat tagasi lõi Eduard Vilde Kopenhaagenis ühe oma
tuntuima näidendi Tabamata Ime, mis on saanud Eesti teatriklassikaks ja leidnud
tee ka filmikunsti. Sellega seoses korraldab E. Vilde Muuseum 30.
novembril konverentsi Tabamata ime 95. Loodetavasti õnnestub läbi
selle konverentsi avada Vilde teose sümboolset tähendust ja erakordset rolli
eesti kultuuripildis.

Konverentsi kava:

13.00.
Avasõnad
“Tabamata ime” äsjailmunud kordustrüki esitlus
Kuuno Kasak.
Akordionipalu 1912. - 40. aastatest.
14.00. Ettekanded:
Maarja Saidre
“Tabamata ime aegades, ruumides ja aegruumides”
Ago-Endrik Kerge Tabamata ime
1983. aasta telelavastus.
Marko Raat Vilde fuugakunst
Heie Treier
Kaasaegne kunst – palju tabamata imesid?
16.30. Tantsuteater T Kuubis noorte
tantsijate improvisatsioon. Kohvipaus.
17.00. Avatud diskussioon: “Kas loojal
on õigus publikuga manipuleerida?”
+ võimalus vaadata
salvestisi

Lisainfo:
Eduard Vilde Muuseum
Roheline aas 3,
Kadriorg
Tel. 6013181
Kohtumiseni!
Vot nõnda.

95 years ago a writer called Eduard Vilde wrote his best theatric
play, The Elusive miracle, in Copenhagen. To celebrate the 95th anniversary
of the book, The Museum of Eduard Vilde in Tallinn is arranging a conference to
open the great symbolic value of the text in estonian culture.
The Elusive miracle has been staged in theater several times (first
time in 1913 in Estonia theater; Draamateater, 1975; Ugala, 1998;
Linnateater, 2001;) it has also been brought on TV screen (4-series
TV theater in 1983) and on moie screen (The Von Krahl theater 6-pack of short
films, 2006).

13.00. the welcoming
presentation of the newest edition of the
book The Elusive miracle
Kuuno Kasak. Accordeon music from 1912. - 40ies

14.00. Presentations:
Maarja Saidre “The elusive miracle in times,
spaces and space-times”
Ago-Endrik Kerge about the TV series of The Elusive
miracle.
Marko Raat [dont know how the heck to translate that title,
sorry...- redfox]
Heie Treier Modern art - lots of elusive
miracles?
16.30. a bit of modern dance
17.00. Open discussion: “Does the creator have the right to manipulate with
his audience?”
+ watching the DVD-s

teisipäev, november 20, 2007

Me on TV , a link to the video/ Õpiõue saate link internetis)

Õpiõue saade


ma ei saa videot salvestada ja üles laadida sest mul ei näitagi seda, mul on liiga vana arvuti ja programmid ja üldse kogu see värk siin.
I cannot save or upload the video, sorry about that, my computer and the programs and the whole shit is not compatible.

esmaspäev, november 19, 2007

Sweeney Todd clips! Sweeney katkeid..

Johnny Depp osa sisse laulmas

Üks noorimaid osatäitjaid filmist tervitab filmisõpru


Tim Burton räägib oma filmist ja laulude osatähtsusest selles

Laule filmist:
Epiphany
My Friends
Johanna


Ma ei tea kas ma rikun ka mingit regit neid postitades, sel juhul palun vabandust ja koristan ära kui tarvis.
I am not aware of breaking any rules by sharing clips already found on Myspace TV or such, then I can get rid of this stuff. like, just ask me kindly, allright?
Kui sel juhul, fotod?
But in such case, the photos posted previously?

reede, november 16, 2007

Mõned "Sweeney" fotod


Tim kuskil trepil ( no te näete isegi et see on trepp tegelt)
Tim on some stairs (not that I would think you are not capable of recognizing stairs when you see them)


Ja see on mingisugusest õhtust Burtoniga mis toimus kuskil millalgi (enam ebamäärasemalt muide ei saa)

neljapäev, november 15, 2007

vaadake / watch tonight:

Õpiõu, ETV kell 18.15

aga ärge siis väga lõõpige ja irvitage mu üle, onju.
but please don´t laugh or mock me too much, ok?

esmaspäev, november 12, 2007

Pimedate kuude teine luuleõhtu (23.nov. kell 17)

Dark months poetry nights in the Museum of E. Vilde. Come banish the darkness with young poetry in candle light and get to know the writers on a cup of coffee.
“Pimedate kuude luuleõhtud!”


Tulge härmas jälgi mööda piki pargirada
Tulge tule järgi aknas, olgu teid või sada!
Saage salmidega sõlmit küünlaleegi valges
Saage sõnust soojustatud pikaks külmaks talveks.

Taaskord püüab E. Vilde Muuseum talveõhtute sünkjat pimedust tõrjuda kauni noore luulega hubases küünlakumas. Selle aasta teine “Pimedate kuude luuleõhtu” toimub 23. novembril kell 17.00, mil esinema on kutsutud Henry Griin, Lauriito Meriloo ja Haldjas, kes oma luulet kitarril saadab. Enne poeetilisi avanoote on soovijatel võimalik osa saada muuseumiekskursioonist, ehk õnnestub nagu eelmiselgi korral kuulda askeldamas ka Vilde enda vaimu. Õhtu lõpetuseks on kõigil osalejatel võimalik õdusas kohvilauas muljeid vahetada ja noorte autoritega lähemalt tuttavaks saada. Olete teretulnud mõnusas seltskonnas talvekaamost peletama!


Eduard Vilde Muuseum /Kastellaanimaja Galerii
Roheline aas 3, Kadriorg
Tel. 6013181
E-mail: vilde@linnamuuseum.ee

neljapäev, november 08, 2007

Kas pole tore et....

Is it not great, that:
...On olemas inimesi, kelle sõrmed on koos savi või liimiga hilisõhtasest meisterdamisestning et see ongi nende "pohmell" (et sõrmed hommikul savised , LOL)
...there are people whose fingers have got clay or glue all over them from late night crafting?
...kellega on võimalik jagada kogemusi teip-mannekeeni tegemisest enda keha peal ja sellega seotud teadvusekaotustest, kuna teip hakkas kopse kokku suruma ja enne kui jõudsid mõelda et lämbud avasid juba põrandal silmi?
...there are people to share experience with about making a taylor mannequin on your own body from duct tape and the loss of consciousness related to this because the tape started to suffocate you and the next thing you knew you opened your eyes on the floor?
...kes ei unista mitte kuulsusest, vaid uuest õmblusmasinast?
....there are people who dream of not fame and fortune, but a new sewing machine?
...kes ei kirjelda esimese asjana kohtudes oma viimast pohmelli, vaid mõtisklevad, kuidas vanaema leerikleidist tehtud halloweenikostüümist imekombel jälle kleit saaks... ja kuidas ravida kuumast liimist tekkinud põletushaavu...või kes saevad ja haamerdavad öösiti elutoas, et oma kirjutuslauatool ümber kujundada.
on ju toredad inimesed.
...there are people who won´t start descibing their last hangover first chance they get meeting you, but ponder upon the possibilities of turning the new halloween costume back into grandmama´s dress. And their "hangover" is a hot glue burn or hammering injury.
Kiiksuga kunstiinimesi kohtan peaaegu iga päev. Näiteks ka eilane ei olnud miskit erilist. Lynch, kiiksuga kunstnik, ei midagi uut siin päikese all.
Artists with a kink. I meet them every day. Nothing new under this sun. Lynch either. So what if his kink was a little bigger....
Ja täna oli trammis üks rõõmus jotaproua, kes ei teadnud, kuhu ta sõidab...aga ta oli vaimustatud sellest et linn näeb välja nagu laev ja Kaubamaja ätnav ongi lennukite maandumisrada. Millegipärast tuletas ta hääl Edith Piafi meelde. Selline mitte küüniline, aga trotslik, eneseteadlik, ent ka abitu..... Ei midagi uut siin päikese all. Igal kunstiinimene kindlustab oma seljatagust erineval moel. Mõni alkoholi, mõni Niiilusa niiilusa issakeneküllkui suursuureookeaniga. Ühed hullud kõik?
And today there was this happy old drunk in the tram who had no idea where she was heading. But she was all taken from the idea that the city looks like a huge ship and the street is like a planes´landing strip. Her voice reminded me of the movie-Edith Piaf. Not rebellious, but independent, self- assured but also helpless. Nothing new under the sun. So some of them drink to ease the pressure and some of them dive into the OMGSOBEAUTYFUL, bigbigoceanlike OMGWHATABLISS.
Mis see minu kiiks oligi.... mina ei hakka jooma, mina ei hakka mediteerima...aga.....
kuramus, kas mul polegi selgelteristatavat kiiksu või?
I am an artist, so....what is my kink?....What? Nothing? Am I in denial or do I not have it? Am I really even an artist then? ... I think it is like this: when the pressure in art is too big, I write poems. When I dont get ideas for poems, I knit. When I am trying to take part in a competition, I get inspired by going to the library. It is all part of the same thing, but they have started to balance each other up and compensate for lack of inspiration on other fields.
Oi, ma pean kohe hakkama mõtlema. ma olen küll üleüldiselt pisut napakas...aga äkki pole sed
agi eriti...?

kolmapäev, november 07, 2007

About David.

Istud nailonjopes kütmata toas, paksud tekid seinte ja akende peal. On aasta 1983 ja sina krutid oma vana Rigat. Suuremalt jaolt saad saginat, raginat, piuksatusi, kraaksatusi ja ohkeid. Sekka saad natuke armeenia raadiot, ja kohati on kosta kauaoodatud Raadio Vaba Euroopat. Või Ameerika Häält.
I am sitting in a nailon jacket in my cold room, thick blankets covering my walls to suffocate sound, and searching for a frequency on my old radio. Mostly I get noise, screeching sounds, whispers, sighs and blurts, in addition I get a bit of unknown language and Allah, and sometimes I get what I WANT to hear - radio Free Europe or Voice of America, Washington. It is 1983....
Just selline oli ka David Lynchi loeng Kosmoses: väga palju sellist juttu, mida enamik eestlasi lihtsalt ei kuula, aga kohati ikka ka see Lynch, mida MEIE tahtsime kuulda. Aga miks on nii, et see, kes inimene tegelikult on, meid justkui ei huvitagi, vaid me tahame et inimesed vastaksid meie kujutlusele neist...
This is what David Lynch´s lecture in cinema theater Cosmos was like today, in Tallinn, Estonia. A lot of mambo jambo that estonians will never ever listen to, they just won´t, you have to believe me! And in parts we heard the Lynch we EXPECTED to hear. But is is it that who a person REALLY is interests us less than the option that people are exactly who and what we picture them as.
Las olla siuke mees, las räägib oma juttu. ma kuulan ennem teda kui Pjotrit tänavanurgal kes räägib sõbrale plaanidest oma pirtsakat pruuti vägistada. Ma ei lähe Lynchi jutuga küll kaasa, aga ma annan talle võimaluse ( mida ta ka lõpus ütles.) Kuigi ma võiks ka siis juba ausalt üles tunnistada et TA ON LIHTSALT NII JÕLE KUULUS ET MA JU PIDIN TEDA NÄGEMA! Vot nii, tuli ära, rahu majas.
Let him be the guy he is, let him say what he has to say. I would rather listen to him than Pjotr on the streetcorner, who is telling his friend about the plans to rape his reluctant girlfriend....I will not go along with what Lynch has to say, but I will give him a chance, and hear him out. Or I might confess that HE IS JUST SO FRIGGIN FAMOUS I HAD TO SEE HIM! There, over and done with.
See on osa sellest, kes ta praegu on, tema isiksusest, ja ma ei tahagi näha mingit kujutletavat Lynchi, ma tahan näha Päris Inimest. Need teised kutid läksid küll üle võlli, aga ma ei pannud neid üldse tähele.
Need kes polnud natsid, kuulsid tegelikult ka kohati selle *tzzk! tzzk! shhhhhhh* *hhhhhhhhhh* vahele ka *tzzzkiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiii* väga huvitavaid *brrržžžžzzžzuuuuuuiiiii* repliike. Mida ma ei hakka hetkel välja tooma- kui ei kuulnud, your loss.
This is part of HIM, of who he is NOW, his personality, and I do not wish to see an imaginary Lynch, I wish to see the Real Person. Those other guys with him went over the top, but they were just so...american. lynch is more a world citizen. Those of us who weren´t nazis heard a few interesting things inside the general noise.
Kus see vastostetud raamat oligi kuhu vahele ma märkmeid sodisin....ahjaa. Et kui inimene osutub millekski muuks, kui kellena sa teda varem tundsid, kas ta siis polegi see inimene? kas David Lynch ei olegi David Lynch? Rumalus ju. Ja teisele leheküljele, kihnu troi alla olen sodinud (ärge muretsege, harilikuga) et kõige kummalisem asi oli, et ainus tühimik, vaba koht toolireas kogu saalis, oli otse minu ees, kutsetega inimestele mõeldud reas. ja see tõmbas tähelepanu, ja kui David lavale tuli siis esimesed 10 minutit vahtis ta OTSE mulle otsa. Päriselt. Mujal polnud vaadata, sealt paistis tuli näkku. Ning ma arvan, esialgu pidid kauged külalised küll mõtlema, et nad on sattunud kiviaega, sest tunniajalise rahvavoolu tulemusel pilgeni täis saalis oli esimene ametlik teadaanne, et mikrites pole voolu. Ei no mida ogalik!
Is David Lynch NOT David Lynch? Who is he now then? If a person is not what you knew him as before is it not that person? Or is it all up to you, how you see him, if you judge people, condemn them, mock them, cast them aside.... I am not going to. This is the world we live in. The weirdest thing about the whole event was that right in front of me, inthe last row meant for people with invitations, were three empty seats - the only ones in the whole cinema theater and the hollowest spot, that had to catch the eye. And when David came on stage there was not much elsewhere to look but there, right at that spot, right at me, because that was the only place where light did not shine in the eye of the performer. This is just a crazy, crazy coincidence. And our visitors must have though E-Ston-ia is living Stone Age, cause as soon as the hour-long flow of people had filled the whole theater the first official announcement was that there is no power in the microphones. Luckily they got it to work pretty quickly.
Mulle meeldis see, mida David ütles filmimaailma kohta, ja kuidas sõnad on lihtsalt märkmed, et sulle sinu tegelikku ideed meelde tuletada. See on üks targemaid asju, mis keegi on öelnud. Nii et igasugu natsid, kes teevad antipropagandat, et sellistele loengutele ei tasu MITTE MILLEGI pärast minna, eksivad.
I liked what David said about the magical world of a movie, and how words are just notes you take to remind you of your true idea - the idea that is not just words put down on paper, not just dialogue and events, but sounds, colors, emotions, scents, everything, the whole feeling of a scene. Every nazi who says this sort of lecture is not worth going for ANY thing, is mistaken.
Mis puutub tollesse meditatsiooni, siis muidugi on kogu see idee üleforsseeritud. Kuid, näiteks: ma kritseldan, ma teen märkmeid, ma unistan, ma mõtlen pidevalt. Sest ma olen kunstnik, ma ei saa teisiti. Ka David on kunstnik....ta lihtsalt on läinud selle mõtisklemisega pisut liiga kaugele minu arvates. Aga samas.... mina ei oleks iial mõelnud välja Twin peaksi sündmustikku, Mina ei oleks kunagi välja mõelnud reaalsust ümberpööravat sinist karbikest ega Tuba. Nii et ma ei tea.... Ma lihtsalt ei taha olla teise loova inimese vastu ebaõiglane ja tema maailma maha materdada. On üks inimene ilmas. Ta on juhtumisi režissöör. ta on juhtumisi kuulus. Ta on see kes ta on. Ja ta pole meist halvem mitte.
When it comes to meditation, of course the whole idea is overblown and forced. But, say: I scribble, I draw, I dream, I think constantly, I cannot help myself, I am an artist and it is my living and my bread. David is also an artist, but I think MAYBE he has gone a little over the edge with ...say, thinking. But then again....I would never have made up all the events in Twin peaks. I would never have invented a little blue box that flips the reality around, I would never have invented The Room. I don´t know, I really couldn´t say. I just dont want to put another person, another creative being down. See this is the world we are at. This is somebody who is in this world. He happens to be a director. He happens to be famous. he happens to think and talk like that. And by no means, he is not worse than all of us.

Something funny. Midagi naljakat.

So I am coming home from work yesterday, I get into the tram stop and get on one. Suddenly the driver starts yelling into the loudspeaker:" Oh. Oh no. Oh dear. I think the trams are stuck behind the corner. Yes, I think they are stuck. Hello? Do you hear me? They are stuck." A passenger next to me says to her friend: " What, has the tram driver gone mad? Why is she yelling all over the street? Whats she blabbling about?" Then the tram takes off, goes up to the corner. " I think they are standing. I think there is no traffic. " She seems angry at us, innocent passengers, for some reason. And yes, the trams really are standing in a row and one of them is stuck on the rails. Obviously that made the tram driver very happy, so she viciously screeches into the loudspeaker with a very "I-told-you-so!"- tone: " Haa! See? I told you? Did I not tell you?" Doors open, everybody gets off laughing like at a comedy show.

Tulin eile töölt koju, lähen trammipeatusse. Astun number ühte, ja siis hakkab trammijuht väga valju ja vulgaarse häälega seletama: " Oi-oi-oi! Trammid vist seisavad. nurga taga. Liiklus seisab vist seal. Kas te kuulete mind? Trammid vist, ma arvan et , jah nad seisavad.!" Üks sisenev reisija sosistab oma kaaslasele: " Kas trammijuht läks hulluks? Miks ta karjub üle terve tänava?" Kõlarist kostab taas: "No ma sõidan nüüd. no vaatame. " näib, et trammijuht on meie, reisijate peale vihane. Nurgale jõudes kraaksub ta kahjurõõmsalt valjuhääldisse: " Ahhaa! Mis ma ütlesin, mis ma ütlesin teile? Trammid seisavad". Uksed avanevad, meie, reisijad, hüppame naerust kõõksudes maha. No ilgem komöödia.

I take a bus to the center, take some posters for the museums next exhibition to where I am supposed to, meet a friend on the way, who is busy listening a voice in his cell phone telling him how to get rid of all his money.
Then at Freedom Square I see the tram that was stuck being pushed along the rails by another tram. They have switched drivers and the yelling one has taken over the tram that is pushing. Dog, I can hear her: " Move along! Move along! Oh hot f***!" What a cheerful life the tram dirvers have. Pure Green Energy.

Sõidan bussiga linna, viin plakatid laiali, kohtan tee peal tuttavat kes kuulab häält oma telefonis, mis käsib tal kõik oma raha loovutada millegi eest.... vabaduse väljakul möödub minust see tramm, mille tõttu teised toppama olid jäänud. Trammidjuhid on teinud vahetust ja lükkava trammi rooli on asunud meile tuttav kisakõri. " liigu, Liigu, kuradi p**k!" Oi kui lõbus elu on trammijuhtidel. Puhas Roheline Energia.

esmaspäev, november 05, 2007

Ma sain teada, millal minu osalusega Õpiõu eetris on.

I found out when the outdoor learning program I participated in last spring is on air.

N 18:15 15.11
Õpiõu!: Narva Punamütsikese Lasteaed (venekeelsete subtiitritega)
Seekord näeme, kuidas Narva Punamütsikese Lasteaia keelekümbluse lapsed õpivad tundma oma kodu ja kodukanti. Kuna Narvas on juba vähemalt 150 aastat usinalt kangast kootud, õpivad väiksed narvalased tekstiilikunstnik Tuuli Reinsoo käe all ka veidi kangakudumist.


the ( direct translation) Little red Riding hood kindergrarten, Little Mao... I taught some russian children some tapestry-making out of natural materials. These programs eventually end up at itv.ee, then you can also see it online. But first I am going to see if I even look alright and talk sense, and if I dont there is no way I am going to allow you to watch it.

Rännuteed. Näitus. New exhibition, opening in E. Vilde Museum on nov 8th.


“Rännuteed”

Leili Muuga isiknäitus Kastellaanimaja Galeriis 08.11. – 06.12.2007

8. novembril kell 16.00 päraslõunal olete teretulnud Leili Muuga maalinäituse “Rännuteed” avamisele kaunisse Kadriorgu, Kastellaanimaja Galeriisse.

Kastellaanimaja Galeriis on Leili Muuga oma loomingut eksponeerinud varemgi, näitusel “Helged hetked” 2005. aasta novembris-detsembris. Käesoleva näitusega tähistab ta aga ka oma 85. juubelit. Eksponeeritud on eri paigus enam kui poolsajandi vältel maalitud kompositsioonikavandeid ja hetkemeeleolude jäädvustusi, maastikke, natüürmorte, portreid, olustikustseene. Sellest mitmekesisusest ka näituse pealkiri – Rännuteed. Tänud kõigile sõpradele, kelle õhutusel varem varjul olnud etüüdid leidsid tee näitusesaali!


Kohtumiseni maalide keskel,

E.Vilde Muuseum/Kastellaanimaja Galerii
Roheline aas 3, Kadriorg
Avatud 11.00-18.00
Info tel. 6013181;
vilde@linnamuuseum.ee

Ma ei mõista! I do not understand!

Kuhu mu põdra, jänese ja ahviga pilt jääb nii kauaks.
Where be my portrait photo with that moose, monkey and rabbit.

laupäev, november 03, 2007

Svjata Vatra, Tartu Ülikooli Tallinna esinduses: muusikat, tantsu, nalja ja torti.

Silver Sepp on viie veaga väljas. Tõsijutt. Tegelikult oli esimene viga küll Ruslani oma, kes olevat hiljaks jäänud; ning teine viga helitehnika oma. Seejäreal kadus vist ära trummipulk, ja siis ei tahtnud Ruslanil vilepill tööle hakata. Ning viies viga oli see et rahvas istus toolidel ja ei tahtnud tantsida. Aga ei olnud meil pääsu kuskile, ukraina autokraat kamandas kõik ringi ja hakkasime sammuma ja jalahoope jagama. Ma mõtlen jalaga lööma. Isver, kuidas ma pean väljendama....jalga tõstma? Oo ei, see kõlab veel hoopis hullemini. Ühesõnaga see oli step-and-kick tants selline. Ja kellel sassi läks lööbi ringist välja. See tähendab, ei löödud, aga öeldi viisakalt, et sorri, beibe. Või ...noh....need teised tüübid. Mehed.
Tegelikult algas minu päev sellega, et mind veeti Niguliste kirikusse, kus ma erinevalt oma tavapärasest ülimatslikust ja ebaviisakast käitumises kirikutes suutsin seekord lausa pool tundi paigal istuda. Õnneks enne viiepalalist Mozarti-seeriat saime ikka tulema. Kuigi, tõesti, eesti laulud on alati imeilusad kuulata, ainult need vaimulikud laulud, sunnikud, ei suuda appikuiilus-meetrit küll iialgi tööle panna mul.
Siis mind uputati lõhnadesse. Kõigepealt kohvi- ja saialõhn Rahva Raamatu boualngerie´s. Siis mingi hirmus kalahais korrus allpool sama raamatupoe vanemas kohvenurgas. Siis Kaubamaja Ilumaailm, mis mul veel ükspäe hinge välja võtab. Mul oli tunne et lähen neist lõhnadest juba näost roheliseks. Siis mahepoed, kus tossasid viirukid ja hõngus üsna kallist lehka kõigist neist looduslikest puhastest Fair deal toodetest. Mu ergud rahunesid üsna maha, kuid õnnetuseks oli tarvis veelkord Ilumaailmast läbi minna. Oleksin peaaegu otsad andnud....ja seegi polnud veel viimane kord.
Kuna oli karta et selle lörtsise halluse ja lõhnadest segiaetud mõistusega ei suudaks üks inimene isegi noort tippdisaini vaadata, ilma et kingi kottadega segi ajaks, siis marssisime sinna kus pidi kontsert toimuma. Meie saatuseks oli aga enne veel sattuda kontvõõrastena Tallinna gümnaasiuminoorte traditsioonilisse väitlusklubisse või millesseiganes, mis põhimõtteliselt seisnes peaaegu 45 minutit selles, et oodati vastasväitlejaid kohale, kelle kontakte kellelgi ei olnud või ei tulnud neil pähe teisi informeerida, ning kes tegelikult ei pruukinud üldse teadagi et selline üritus just sel päeval toimub, ja kahtlemata ei tednud nad ka, kuhu tulla. Nii siis istus see tarkpeade seltskond, lüües aega surnuks, asudes lõpuks väitlema ebavõrdsete koosseisudega, mida natuke mõeldes oleks ammugi teha võinud. Teema oli muidugi tore, tehisteadvuse loomise võimalikkus, ent tegelikult võis vaid üht osalejat väga heaks väitlejaks nimetada. Ma ei tea kes too poiss oli, aga ta esines tõesti ägedalt.
Ärge küsige, kes võitis, hiilisime sealtki enne lõppu välja nagu Nipernaadid taludest.

Ohohooo. Svjata Vatra..... kui seda postitust loeb keegi, kes tegi pilti tahvlist selle sügavamõttelise skeemiga, kuidas bändi vead publikule üle kanduvad, kuidas ehitatakse sildu kultuuride vahel ja muude elutõdedega, siis ...teate isegi. Mind tõsiselt häiris, et inimesed istusid toolidel. Jah, muidugi, ega a) toolidel ei peagi ju hobused istuma ja b)inimesed ei pea istuma ka näiteks kõlarite otsas. Aga et just Svjata Vatra kontserdil, siis kehtib võrrand Inimene + Tool = Natuke Nagu Igav Või Nii.
Kuid muidu, jah, muidu pole mul vist kunagi nii lõbus olnud. Ei saa öelda, et kitsama ringi kontsert tekitabki sügavama elamuse. Lihtsalt, see maffia sai jälle kokku. Mingi sünergia ja ühtsustunne, mingi klann, kes teab, Mis Värk On.
A muide, mis arvate, kas kunagi hakatakse ukraina- eesti segarahva muusikat uurima nii nagu praegu uuritakse Pulsti või Teppot, ja siis otsitakse üle terve maa inimesi kes on oma silmaga näinud legendaarset Svjata Vatrat esinemas, ja siis meie, tudikesed, 156-aastased, heietame mälestusi. Kogu aeg on pärimusmuusika olnud midagi retrospektiivset, nüüd oleme me koos sellega Mingisuguses Alguses. Vist. Vähemasti Ühe Asja alguses.
Keegi vilistas muide minu tänava nurgal Kalinat, ent ma ei tuvastanud seda isikut. Kas oli see nüüd mingi tüüp kes juhtumisi minuga ühe sama nr. 40 bussi peale sattus või olin ma ise neist pagana lõhnadest nii segi ,et ei saanudki aru, et ma ise vilistasin. Võibolla see viimane variant, ma kardan....
Pikk päev oli. Ja nüüd ma loodan, et see plaadinimekirjas olek tasub ära ning uus, All-Boy-Band koosseisuga plaat tuleb RUTTU.
Kui veel midagi öelda, siis hirmus ahistamine läks pärast kontserti lahti. Just Sepa-poisi. Vaatasin ja imestasin - ta sattus ühe austajanna mitte seksuaalse, kuid kindlasti momentaalse, totalitaarse ja multifunktsionaalse rünnaku alla. Ja ahistaja oli vist ka edukas.... ohoh.
Aga võibolla tahaksid bändiliikmed et taolisi superfänne oleks veelgi rohkem?
Jätan küsimuse lahtiseks.

reede, november 02, 2007

Mina ei tea mida ta kurat irvitab


Samas Tim paistab vana rahu ise.
I can´t imagine what he is Little Mao´ing. Tim on the other hand seems like Peace Himself.

Deemon ajakirjakaanel. A demon on a magazine cover.


Deemonlik habemeajaja? esimest korda hakkan seda iseloomustust uskuma...
Äkki ta tegigi Sweeney mängimiseks deemonitega lepingu? "Oo näitlemisdeemon, aita mul inimestel kananahk ihule ajada oma rolliga!"
Kuigi näitlemisdeemoniga tegi ta tegelt vist juba ammu lepingu siis...
Demonic barber of Fleet Street? I am starting to take this resume seriously. I am thinking, JD really must have made a contract with demons. You know "Oh mighty acting demon, help me get their hair to stand up!" Although I guess this guy made that contract with some acting demon a long time ago already.

Palju õnne siis Bedwettersile. Tublid poisid!

ja esinemisnärv on kah suurepärane.
Palju õnne ka Piret Järvisele kes paistis väga nautivat Justin Timberlake´iga puus puusa vastas poseerimist.

neljapäev, november 01, 2007

Kindlus, koid ja kalarasv. A castle, some moths and fish grease.

Ma pole vist elades varem niimoodi unes töinanud. See oli kohutav, kohutav ma ütlen - kõik kohad koisid täis. Kotid, padjad, kapp, riiulid, kõik mu kindad, isegi need silmade, lillede ja päevakoerte ja maasikatega! Mul oli niiisugune kahjatsus peal et oi-oi-oi. Ja nad olid hiigelsuured, ja neil olid kübarad peas. Sel hetkel sain aru et see on uni, ja ilmselt filmi Howli Liikuv Kindlus mõjudega. Aga siiski..... mul oli hing kinni ja ma vehkisin unes tulekustutiga, kuigi ma ei tea kas see koide puhul aitab. Ja siis sõid nad selle imearmsa ja iseloomuga filmi-kindluse ka ära, isegi võlujõud ei aidanud. Ning kui...oi, ma ei suuda. Kui...nad olid villaste ja puidust asjadega lõpetanud, asusid nad närima minu aknalaudu ja ruloosid, kaktusepotti ja seda kristallist kaussi, mis tegelikult pole juba ammuilma küpsisekauss. Ma jooksin koridori, haarasin kassi sülle ja ronisin ülerõivaste kappi. Need kuradi koid, uhh! Siia nad juba sisse ei saa, mul on mullikile. Kassi nad igatahes ära ei söö.
I think I have never in my life cried so much in my sleep. It was terrible, just terrible - moths everywhere! Bags, closets, shelves, ALL my mittens, even the ones with eyes, flowers and caterpillars on top of them. And those things were gigantic, and they wore top hats.... At that moment I realized it was a dream, and most likely with influences from the animation Howls moving castle, that I had watched recently. But still....I was breathless and waving around a fire extinguisher without knowing if it would be of any use when it comes to gigantic top-hat moths. And then....they ate that cute movie-castle that had so much character and expression (I wish I had a house with personality), even magic did not help. And when....No I CANNOT! When they were finished with woolen and wooden things they started chewing on my window sill and roll-up curtains, the flower pot and a christal bowl that has not been a cookie bowl for a very long time....I ran into the hall, grabbed the cat and hid myself in the cloak closet. Those goddamn moths! Well, they won´t get in here, I have a pile of...bubble wrap. They won´t get the cat!
Aga kui te filmist ka kuulda tahate, peate küll ootama. Ma loodan selle põdra, jänese ja ahviga pildi saada lähemal ajal, ehk läheb mu tuju siis paremaks. Ja siis võibolla....võibolla....
But if it is the movie you want to hear more about now, you shall have to wait. I am hoping to receive that picture with a moose, a monkey and a rabbit some time soon, I am betting on it to make me feel better. and then maybe, maybe....
Ahso jaa, kalarasvast pidi ka juttu tulema...nojah, vaata, see oli juba siis kui ma üles tõusin. Lähen kohvi tegema ja pidin seinast kinni haarama, terve koridor oli mingit jäledat lima täis. Siis ma mõtlesin et äkki on ikka selle filmi mõjutustega uni, et Howl....aga ei saanud olla, sest mu aju nõudis väga reaalselt kohvi. Siis ma sain aru mis see oli. See oli merilutsu liga, selline rasvane ja jäle. Aga kass jumaldab seda jälkust ja talle meeldib seda mööda korterit ringi vedada. Öäkk. Ma eelistaks iga kell rohelisi mullikesi väljaajavat võlurit.
Oh yeah, I had to mention fish grease too. Well that was when I had woken up, and went to make coffee; I noticed the whole hallway w
as covered in some shmuck. I though, no wait, maybe I am still dreaming, it sort of reminded me a certain scene in the movie again, but... that couldnt be, cause I know when my brain wants real coffee real fast. Then I realized it was sea cod slime. My cat loves that horrific thing, he likes to chase it down the hall. I would prefer a bubbling wizard though, that fish stuff is disgusting.

Ja reisusihiks oli meile Rotermann

My felted thingies on a freaky fashion show

Bubbles, Ethical Estonian Souvenir/Design Gallery Tallinn

Personality test ( the color test)

ColorQuiz.com Redfox took the free ColorQuiz.com personality test!

""Feels that nothing can upset her or phase her and..."

Click here to read the rest of the results.

Blog.tr.ee
blog.tr.ee