esmaspäev, aprill 30, 2007

Mida maasikaid nad istutama läksidki?

They say they went to plant strawberries?

Lund tuleb taevast täiega sääl nende lõunamaal.
It is SNOWING heavily there in the south.

Pesu külmus puu otsa kinni ja vares sai korstnas külmaataki.
Laundry froze and is stuck on a tree and a crow got a coldbite and fell into the chimney.

Ei no kui istutavad siis istutavad, ega midagi pole öelda. See on mingi uus loogika vist.
Well let them plant then. Some kind of new logic I guess.

Mõrvasüüdistus kaelas ja idanaabri valvepenid ka.

Ennustan, et need duumasaadikud teevad end siin lõplikult naerualuseks ja saavad põhjalikult tünga kui neid taaspüstitatud pronkssõduri juurde viiakse.

I predict the group of russian parliament members will make a laughing stock of themselves when they are taken to that re-established bronze soldier.
You have got Punk´d, Russia!

Mu kass jälle kahtlustab et ma olen oma vanemad tuuri pannud või vagaseks teinud. Nad sõitsid maale laupäeval ja jätsid kassi minuga üksi. Nüüd ta muudkui sitsib kõigi uste taga, et sisse saades inpsekteerida, kas ma neid mitte kuskil voodikatte serva all või lõngakorvis ei peida.
My cat on the other hand suspects me not of sawing the bronze soldier in half, but of either kidnapping and hiding or murdering my parents. They went to the country on saturday and left the cat with me. Now he demands entrance to every room and inspects them to see if maybe I am hiding them under the blanket or in the yarnbasket.
"Krähh? Kurr-ja?" ütleb ta, ja vaatab mulle otse umbes nii et "Ma tean sinust kõike, sa salakaval väike nõid. Too nad kohe välja!"
He says "Kurrrjah?" and looks at me as if saying " I know every dirty little secret you hide, you little witch. Bring them out at once!"

Aga keda pole, seda pole. Kassile lihtsalt ei mahu see pähe. Ta vaatas isegi pesumasinasse.
But no one reappears magically. The cat can´t handle this mystery. He even looked into the washing machine.

......

lugesin jälle mingi õela tüübi sõnu selle kohta kuidas venelasi koheldakse kui teisejärgulisi kodanikku juba 15 aastat. Ja hakkasin nutma. Kurat, ma ei taha et see kõik meelde tuleb. Ei taha! aga paratamatult tuli pilt ette kaheksakümnendaist, kui me emaga käisime mõni nädal iga päev 30 poes ja saime ehk ühe jupi vorsti ja paki piima selle mitmetunnise vantsimise peale. ja siis tuleb venelannast naabrinaine samast poest, ja tal on käe otsas 4 kotti toidukraamiga. vahel andis meile ka kaks kanamuna. Eestlased olid teise, kolmanda või üldse järguta kodanikud kõik need 50 aastat. Mina ei kogenud seda väga pikka aega, aga siiski piisavalt. Mida põrgut. Need nõukogude kodanikud, identiteedita venestatud Eikeegid, kel polnud midagi, neile öeldi, et Eestis kuulub kõik õigusega teile. Nad said kõrgema positsiooniga töökohad, isegi kui ei saanud oli venelasest lihttöölise palk suurem kui eestlasest kultuurimaja juhil. Nad said külmkappe ja autosid ja kortereid ja kõike muud väljaspool järjekorda.
Miks, ma küsin, peab nö. "vene küsimus" siis ikka olema Eestis järjekorras esimene kõigi muude teemade kõrval? Kas okupatsioon polegi lõppenud?
Minge kõik põrgusse, ärge sundige neid asju meelde tuletama. Kurat, ma ei tohi enam lasta endale mõjuda mingi tobeda jorsi ütlemisi.

Ma olen esimene, ma olen esimene!

hahaahahaa , Riots in Tallinn otsinguga olen mina va laanesluusija esimene praegu. Täitsa tuus. Ehkki mul ei ole just nii sisukad postitused kui inimestel kes otse "rindejoonel" viibisid.

My blog is first in Google Search for "Riots in Tallinn". Although my content is not as "hot" as the one of those who were on "frontline" and took pictures and all.

Ma olen TURVALISES Koplis. Absurd.
In my SAFE little ghetto. Absurdity.

Huvitavad külalised neil naabermaja asotsiaalidel



Ah, kõigest üks hobune. Ju nad tulid hambaarsti juurde....või advokaadi. Mis muud seal majas on...audiitor ka.
Oh, just a horse. I suppose they came to see the dentist....or the lawyer. What else could there be....the accountant too.

Sellest tekib kohe mõte, et meil võiks ka ratsapolitsei olla. Kui ikka keegi pätil hobusega sabas kappab, jätab see palju aukartustäratavama mulje kui jalamehest politseinik.
This immediately gives me a though we also might have policemen on horses. I mean, when someone is galloping behind the criminal it must leave an undieing memory....
Mõtle kui kift oleks olnud vaadata, kuidas märatsejaahvid pagevad 40 ratsamehe aheliku eest, kes hüüavad "Nõõ" ja vehivad lassoga nagu kauboid. Muidugi viimase aja Hollywoodi filme arvestades võib pagemiseks ka mingi muu põhjus olla kui hirm vahelejäämise ees.....
Just imagine what fun it would have been to watch the vandals escape from a row of 40 riders, who are waving lassos like cowboys. Of course, considering the movies that come out of Hollywood as of late, they might have a different reason for escape than just fear of getting caught.....

Savisaar tuleks hoopis riigist välja saata

ja kodakondsus ära võtta. Kas see polnud siis riigireetmise karistus?
See oleks parim, mis Eestis juhtunud on alates sellest, kui see va piiskop ära söödi millalgi helgel keskajal.

Minu kalendritüdruk on jalgpallikoer.

my calendar picture for april is a doggy playing football.
Vaadates ta hullerksat olekut, tundub ta olevat paraja laksu all. Ilmselt kevadest. Või on narkokoer :-))
Looking at the dog´s euforic behaviour it looks to be spring fever. Or then it is the dog that searches drugs (on his day off on the picture of course, playing football).
Muide, ma just praegu keerasin aprilli ette. Need paberkalendrid on selles mõttes kasutud, ma tean niigi ju, mis päev on. Lihtsalt, lahedad pildid ju. Narkokoertekuu.
By the way, I just turned this page....used to have february. These paper wall calendars are pointless that way, I know what date it is anyway. But the pictures are cool. AREN´T THEY? Drug dog month, april.

aga ma mängisin ka vanasõnamängu. võtsin vanasõnade raamatu, esitasin küsimuse: "Kuidas saab Eesti Venemaa (verbaalsete ja otseste) rünnakutega hakkama?" Lõin raamatu lahti. Vastus tuli: "Elevandi koormat suudab kanda vaid elevant." No jutt jummala tõsi.
I also played the game of wise thoughts. Took a book with all sort of folk sayings and quotes, asked a question: " How will Estonia manage the (verbal and direct) attacks from Russia?" The answer - "Only an elephant can carry an elephant´s load." How true!

pühapäev, aprill 29, 2007

ainult üks lause edgarist.

Seltsimees, teie teguviis pole mitte ainult ebalinnapealik ja hoolimatu, vaid te ise kujutate enda juhitavale linnale tõsist ohtu ning vähendate omaenda linna kodanike turvatunnet.

laupäev, aprill 28, 2007

Solidaarsuskoristamine.

Solidarity spring-cleaning.
Kuna kõik kesklinnas klaasikilde korjavad (ohoo, K-tähe-lause!) korraldasin kodus kaake kiruvate kaaslinlaste kombel ka koristuspäeva. Kõik kapid kraamisin kenaks, kušetti küürisin käsnaga, kummutid, kirjutuslauasahtlid, kirjapulgatopsid ja kaltsukotid kogesid kah karmi kätt .
Since everyone is picking up all the broken glass in the center, I arranged a cleaning day of my own. Closets and cupboards and shelves and the couch and the drawers....
Tegelikult ma olen nüüd nii väsinud nagu oleks põldu kündnud või midagi. Mõtlen, hobuse rollis....
But now I am as tired as a horse after a hard day of ploughing.
väga vahva oli päeva lõpetuseks Piraate vaadata. eriti seda stseeni, kus barbossa meeskond Port Royali laastab......
It was fun watching "Pirates I" at the end of the day, especially the scene where Barbossas crew invades Port Royal.....

We were right in the middle of a fucking reptile zoo

and someone was giving booze to these goddamn animals.

Just antoher Hunter Thompson quote to illustrate the situation I am seeing on TV right now, of what is happening in my town.
Want more? Here´s one from CAPTAIN Sparrow.

STOP BLOWING HOLES IN MY TOWN!


People, we need another Night Song Festival.
For ourselves only, just to be together and stand strong.
Now, sing along:..one....two...three!
Ei Ole Üksi Ükski maa

Suddenly, there was a terrible roar all around us

Raoul Duke: Suddenly, there was a terrible roar all around us, and the sky was full with what looked like huge bats, all swooping and screeching and diving around the car, and a voice was screaming:
Holy Jesus. What are these goddamn animals?


Lihtsalt sobiv tsitaat viimase aja kohta.

peale selle leidsin ma veel ühe normaalse artikli. Ma ei hakka tõlkima, onju, te olete vähemasti 5. klassis ikka inglist õppinud.

www.andnetwork.com wrote: TALLINN (AFP) - Shards of reinforced glass glittered like a million diamonds outside a jewelers in Parnu Street, the shopping district in central Tallinn that was badly damaged in the worst night of violence in independent Estonia.

Staring open-mouthed at a row of ransacked shops, 65-year-old Helle Tamm fought back tears.

"I've been like this all day," the jewelry shop assistant told AFP.

"I can't understand why there are so many Russian youngsters who seem to hate us Estonians. We have never started a war against any nation, in contrast to the Russians who have occupied so many of their neighbours," she said.

Hardly any buildings, either commercial or private, had been left unscarred in the central Tallinn street near where a towering Soviet war memorial had stood until Friday.

Estonian authorities moved the monument to a secret location in the early hours of Friday to prevent a repeat of the six-hour rampage and looting spree that had left a trail of destruction in Tallinn.

Police said the looting had been carried out by a small group of troublemakers, both ethnic Estonians and Russians, who had infiltrated a peaceful demonstration near the statue of the Bronze Soldier.

One young man died after being stabbed during the night of violence.

The rioters were not "united by nationality but by their desire to riot, vandalise and plunder," President Toomas Hendrik Ilves said in a televised speech Friday.


The looters smashed windows and stole everything from drugs from the chemist's shop to women's underwear, designer jeans and alcohol.
Activists of the "Young Guards of United Russia" movement rally in front of

"It is absolutely disgusting how some Russian youths behaved. This has nothing at all to do with the Soviet monument," 29-year-old Svetlana Bruskova told AFP.

"I am Russian and all my family is Russian. My husband's father was a Russian officer. I live in the centre of Tallinn and last night I was horrified by what I saw on TV," she said.

"The Estonian authorities should have taken that Soviet monument somewhere else back in 1991," said Bruskova, a life-long resident of the Estonian capital.

Estonia was occupied by the Soviet Union from the close of World War II until 1991. During the occupation, tens of thousands of ethnic Estonians were deported or fled into exile. Equal numbers of Russians were shipped into the Baltic state, as part of a russification drive by Moscow.


Relations between Estonia and Russia have been tense since the Baltic state regained independence, and rows have often had an ethnic focus, with Moscow repeatedly accusing Tallinn of abusing the rights of its large ethnic Russian minority.

Larissa Antshak surveyed the disarray in the lingerie shop where she works.

"They stole the bras and underwear!" she said in disbelief.

Antshak, an ethnic Russian, was against the removal of the 2.5-metre (yard) high Bronze Soldier, which was cast in solid bronze in the late 1940s and stood as a tribute to the Red Army soldiers who chased the Nazis out of Estonia in World War II .<>

"My personal opinion is that the Soviet war monument should have stayed where it was. But I cannot condone the violence that was carried out during the night by those people," she said disdainfully.

"Look at this," she said, holding up a half-metre-long (three-foot) crowbar.


"They came specially equipped to smash windows.
This one, they left in the shop."

A few metres further down Parnu Street, the rioters had torched a newspaper kiosk.

Kristiina Tomson, the 37-year-old owner of the jewelry shop where Tamm works, surveyed her small business, which had escaped the violence almost untouched.

"I didn't sleep a wink last night; I was so worried about what might happen to the shop," she told AFP.

"I think the monument should have stayed where it was because we had peace and stability then," she said.

"I am scared it has not ended yet and we are going to face more violence."

The art gallery owned by Toomas Korjus had also come through the night of violence with little to show for it.

Korjus, 48, said he had always felt a certain affection towards the Bronze Soldier.

"I liked the way it faced the church, as if it were begging forgiveness from Estonians.

"But I'm happy they've taken it away," he said.

reede, aprill 27, 2007

Minu kaastunne

antiigipoe omanikele, sest vanu asju ei saa rahaga asendada.


muud juttu: hakkame laulma, et pingeid maandada. päriselt. mis laulu võtame? Pagan, nüüd on Lauri Õunapuud vaja, ta teab hästi pikki laule, aga ta sunnik laulab ainult meestega.

Kivil istus väike konn
mõtles et ta üksi on
koivad välja sirutas
päiksepaistel soojendas
aga eemal kõnnib kurg
kõht on tühi meel on kurb....
hmmhmmhmmhmmhmm....
hmmhmmsee käisteisiti....


to my foreign friends: don´t worry, be happy. we are all all right.
I had the weirdest, most random song haunting in my brain yesterday, that goes something like who could ask for a more beautyful day, every little thing just makes me happy. and it just rang in my head with Eda Ines Etti´s voice. I want to thank her, it kept my teeth from shaking too much.

Ärge minge Hirveparki muru tallama! Tööpäev on!

Don´t go to meetings and gatherings, it is a working day!

Kes kirjutab alla?
Who signs this petition?

Natuke järgi mõeldes: õudne mis neist lastest saab

after I have taken a short breath, I am thinking about what will become of these children who rampaged during night.
Nad on sooritanud iga mõeldava kuriteo: vara hävitamine, vargus, süütamine, kallaletung politseile, riigilipu põletamine....Ikka unustavad nad, et ka nemad elavad siin ning seega ründavad nad kõike seda, mis ka nende heaks töötab. Oleks nad veel kodanikud, oleks see riigireetmine.
They have committed every thinkable fellony: destroying property, theft, arson, assault to police, burining state flag....They still forget that they live here also and everything they have attacked have till now also worked for their benefit. If they were citizens it would be high treason
Ja mida nad üldse omast arust ründasid? Suur osa neid poode ja ettevõtteid ei kuulu isegi eestlastele!
And what on earth did they think they were attacking? Most of the enterprises and shops they destroyed do not even belong to estonians.
Nüüd saavad nad endale kaela süüdistused ka Soomest, Saksast, Inglismaalt...?
They can expect punishment also from the Fins, the Germans and the Brits....?
Kas nad mõtlevad sellele, et nende vanemad ikkagi vastutavad. Häh, mis ma üldse küsin. Vanemad võibolla tellisid mõned dressid ja natuke lauanõusid.
Do they remember they are minors and their parents have to held responsible? Why do I even ask. Considering the domestic upbringing of these russian teens, their parents probably ordered them to bring home sweatsuits and dinnerware.
Kes need kahjud kõik kinni maksab? Venelased enamasti ju miinimumpalkadel. Vaevalt need noored ise tööle läheks. vaevalt nad iial siin maal enam tööd saaks. Eile öösel said neist psühhopaadid.
Who will pay for all the damage? The russians usually work on minimum wage. I doubt these teens would want to work, I doubt they would ever again get work in this town. They showed they are psychopaths last night.
Ja siis veel, kui nad trahvid on ära maksnud ja tingimisi saanud, läbivad ilmselt ca 6 kuud psühholoogilist nõustamist ( kuigi mina paneks nad kohe hullumajja). ja mis see kõik Eesti riigile maksma läheks? Pigem võiks nüüd Venemaa selle eest maksta, kuna nemad selle märatsemise tellisid.
And then, if they somehow manage to pay the fines and get - 6 months conditional. The probably need 6 months psychological counseling (although I would put them straight into the madhouse). And what will it all cost to Estonia? I think Russia could pay for this, cause they were the ones who ordered the riots.
Ja veel: kas see oli mingiligi määrav üllatav? Tegelikult arvestades kellega tegemist mitte põrmugi. Õigemini, märatsemise ulatus ja jõhkrus ei pannud eriti imestama. Mõtlesin ainult: vanaema jutud, kuidas Kopli kalmistul haudadesse kusti vastavad tõele.
More: was it at all surprising? Answer: considering who we are dealing with, not the least bit. Or should I say: the cruelty and range of violence did not come shocking to me. I just thought: Grannys stories how the predecessors of these people peed in graves on Kopli cemetary are all true.

Seal on vaja psühhiaatreid, mitte politseid.

They need psychiatrists, not police.

Need ei ole terve mõistusega inimesed enam.

The have no sense left in their mind.


Leidsin vähemasti ühe väljamaa ajalehe, keda kotib Tallinnas toimuv.

,

Helsingin Sanomat:


TALLINNA.Mellakoitsevat joukkiot levittäytyivät pitkin Tallinnan keskustaa perjantain vastaisena yönä sen jälkeen, kun poliisi oli hajoittanut noin tuhannen mielenosoittajan joukon sammutusvaahdolla, pampuin sekä ääni- ja valotehostein kiistellyn Neuvostosotilaan patsaan luota.

Kauppojen ikkunoita hajotettiin. Nuoret kantoivat kasseilla juomia hajoitetun ruokakaupan ikkunan läpi ja poksauttelivat varastamiaan shampanjapulloja. Yksi R-kioski sytytettiin tuleen.

Yleinen hajoittaminen alkoi myöhään torstai-iltana, kun patsaalta poliisia perääntyneet mielenosoittajat alkoivat heitellä matkan varrelle jääneiden rakennusten ikkunoita ja hajoittaa raitiovaunupysäkkejä.

Pääosin venäjänkieliset nuoret olivat kokoontuneet patsaalle alkuillasta.

Välillä poliisi esti sammutusvaahdolla parin-kolmenkymmenen mielenosoittajan joukon yritykset tunkeutua patsaalle. Ihmisjoukko vihelsi ja huusi muunmuassa "Rossija, Rossija" eli "Venäjä, Venäjä"

neljapäev, aprill 26, 2007

Lapsed raha eest sõtta. Piinlik. Russians send kids to fight their "wars". Embarrassing.



Hiljem: samas Times online ei räägi mitte midagi. Nojah, ega peale naabrite Eestit eriti keegi ei teagi.
Times online however doesnt mention the bronze soldier affair or anything concerning Estonia. Well, we dont really exist for anyone exept immidiate neighbors.

Neil vene eelteismelistel, kes seal kuju juures politseid loobivad, pole küll absoluutselt kodust kasvatust. Sõjaks ma seda aga ei nimeta. Eestis lapsi sõtta ei saadeta, see ikka rohkem Venemaa-Tsetseenia vaheline asi

The kids who throw rockets and bottles at estonian police have absolutely no manners. I can´t call it war. Estonia doesnt make war with children, unlike Russia who sends 13-year-olds to Chechnya.

Maailma avalikkus peaks nägema, milline on venelaste "kultuur". Hormoonide ja alkoholi uimas tiinekad lammutavad Tallinna kesklinna....Pronkssõdur ei puutu üldse asjasse.

The world should see the "cultural level" of these russians here. Taring up the center of town - those are teenagers, bumped up by hormons and alchohol, nothing else. It doesnt concern the bronze soldier.

Tahaks näha kas Vene saatkonna töötajad, kes lastele märatsemise eest maksavad ( viletsat taskuraha, peab ütlema seejuures) ise julgevad välja tulla. Teiste inimeste tervise ja terve linna julgevad küll ohtu panna, ise kindlasti kükitavad saatkonnas laua all, imevad pöialt ja lalisevad.

I would like to see the workers of Russian embassy who payd 80 crowns an hour ( lousy pocket money, I must say) to kids to come out and set their own health and the town in danger. These stupid, ugly men are probably sitting in their embassy under the table, sucking their thumb and mumbling.

Venemaad pole olemas.

There is no Russia.
On ainult Eesti. Nii vähemalt tundub nende uudiseid vaadates.
Only Estonia. Thats how it looks like on Russian news channels.


Pronksborat.

26. aprill. Huvitav kas ma 1986. aastal olin toas või õues.

I wonder if I was inside our out playing in 1986.
Ma vaatasin eile Tšernobõlist dokfilmi, tegelikult ehtsaid dokumentaalkaadreid "likvidaatoritest", nagu neid nimetati. Ümbruskonnas, õhust radioaktiivset tolmu kinnistavat vedelikku pritsimas, maaalusas tunnelis reaktorile lähenemas, katusel ja pärast reaktori tükkide kandmist oimetuna koridoris vedelemas.
I watched a movie on Chernobol, actually real shots of the liquidators, as they were called. In the immidiate surroundings, spraying something from the air to fasten radioactive dust to the ground, in an underground tunnel approaching the reactor from beneath or on the roof, carrying its pieces over the edge. And after that, lieing in the hall only half-concsious.
Kogu aeg püüdsin mina aga meelde tuletada, mida ma ise sel ajal tegin, kui radioaktiivne pilv meist üle lendas. Aga no ootad sa, et 5 aastane jätaks selle meelde? Ja kuidas meil siiski niimoodi vedas, et suurem osa sellest sadas maha Rootsi, Itaalia ja Prantsusmaa kohal....
All the time, while watching the movie, I tried to remember where I was when this radioactive cloud flew over us, but can you expect that a 5 year old would memorize it? And how we got so lucky that most of it fell down somewhere else.
Igatahes õudne sigadus, kuidas siiamaani valetatakse selle kohta, ja mitte ainult Ukraina või Venemaa, vaid ka Prantsusmaa ja Korsika elanikele.
Those pigs still lie about it.
ja huvitav mitu sarkofaagi veel peab järgmise 24 800 aasta jooksul ehitama, mil radioakstiivne poloonium teoreetiliselt ohutuks muutub?
And how many shells do the have to build around the reactor in the next 24 800 years until the radioactive fuel is totally harmless?
Gorbatšov ütles selles filmis, et tema sai siis aru, et tuleb üles ärgata ja aru saada, millise pommi otsas mitte ainult NSVL ja USA, vaid enamik maailma riike istub (Nõukogude liidul oli 2700 raketti, mille hävitusjõud oli 100 Tšernobõli). Gorba, saate aru, sunnikud! Tema jagab matsu, et need ei kujuta suurimat ohtu mitte vaenlasele, vaid riigi enda elanikkkonnale, veelgi enam: elule kui sellisele.
Gorbatšov said in that movie, that it was a wake up call for him, when he realized arming a country with 2700 missiles with a 100 times greater destructive force is not worth any of it. But not just Soviet Union and USA but many more big countries in the world were sitting on such a bomb! It is a threat not as much to the "enemy" but to the nation itself and to Life in general.
Film lõppes tõdemusega, et võidurelvastumine võib taasalata, ja et endiselt varjatakse inimeste eest, kui rasked olid tegelikult selle tuumajaama plahvatuse tagajärjed inimestele ja Euroopa elutingimustele. Varjatakse mitte riikide, vaid ülemaailmsete organisatsioonide tasemel.
The movie ended with a notion that the actual impact to people and European environment that this explosion caused is carefully denied and hidden on international level.
On ikka kanaajud küll.
What dorks.

kolmapäev, aprill 25, 2007

Kõnedefect.

Ma vaatasin et vaip on must. Ütlesin siis papsile: "Võta õmblusmasin ja..."
I noticed the carpet was dusty. Of course I ordered dad to take the sewing machine and.....
Käsitöö, sunnik, liiga pähe hakanud.
Crafts vocabulary has messed up my expressions.
Umbes samamoodi kõlaks ilmselt "Võta auto ja kappa linna."
It is about the same as "Take the car and gallop to town."

esmaspäev, aprill 23, 2007

26 purki! 26 jars!

Hapukurke.
Pickles.
Ma olen põhimõtteliselt üksinda neid nii palju söönud sel aastal. Hämmastav.
I have eaten that many practically all by myself. Amazing.
Mingi tõsine vitamiinijanu on vist olnud vahepeal. Ma küll ei saanud aru, et ma nii palju neid sõin.
Must have had a serious need of vitamins. I honestly didnt realize I ate that many. Thats bloody impossible.

ootan kinnitust ja närin küüsi. Waiting for confirmation, biting my nails.

Ma siis saatsin nüüd essee ära.
I sent in my essay.
Mul kas tuleb sellest nüüd mingi ilgem jama või see lööb nad pahviks.
It will strike them as brilliant or I will be jailed.....
Kõige hullem, kui nad üldse kuidagi ei reageeri.
The worst case scenario would be getting no reaction at all.
Üldse ma kardan, et selleks, ajaks, kui tulemused selguvad, on see teema liiga ajast ja arust.
I am afraid that by the time the results come in this issue is long forgotten.

reede, aprill 20, 2007

Viltmõistatused. Felt Riddles.






Mõned pildid uutest asjadest, aga väga salapärased.
Some new mysterious pictures of my new stuff....

kolmapäev, aprill 18, 2007

Korterijuhistu jesimjees kujutab jette et ta on Putin.

Koosolek. On meil kvoorum koos või jei, sjee teda ei hjuvita. On meie sjeas jeestlasi või jei, sjee vjeel vjahem - kogu jutt vene kjeeles. Jet Jeestis pjeab sjeadust tjaitma, sjee on kjooga-mjooga. Tjema tjeeb, njagu tjema paremaks arvab, seadused on välja mõeldud tema takistamiseks ja seega pahad-pahad.
Temal on alati õigus, isegi siis kui ta absoluutselt midagi ei tea ega oska, seadusi ei tunne ja paberimajandust ei jaga. Ja ta teab ja tunnistab et ei jaga, aga juhtida ja kamandada tahab ikkagi. Temal on õigus talle mjittemeeldivaid jisikuid avalikult sjoimata. Temal on oma kamp, kes toetab teda nagu gorillakindralid Ahvide Planeedil. Ja tema jumala jeest ei pea esitama põhjalikke kalkulatsioone, mismoodi 2, 5 miljonit, saati veel 4 miljonit laenu tagasi võiks maksta. Tjema ütleb: Mjeie otsustame, mjeie tjeeme, a sovsem nam zakon? Sovsem nam planjeering? Mjina otsustan, tjeie makske, pärast ütlen, kui palju. Kui on kord tjehtud, ega njeed ljinnavõimud midagi kobiseda ei saa.

Nõnda on. Eesti Vabariigis juhib, ei, püüab hoida oma käpa all umbkeelne hariduseta jorss, kes ei taju isegi reeglite olemasolu, nende järgimise püüdest hoolimata. Peale selle vohab siin majas meesšovinism, sest naistest karjuti üle ja ei lastud neil üldse sõna võtta. Muid autoriteete peale Ülemahvi siin ei tunnistata....

Oh isver. Ma arvan siiski, et see mees lendab. Ei saa ju olla, et tüüp, kes korteriühistu seadustki ei taha läbi lugeda, hakkab ainuisikuliselt midagi otsustama.

esmaspäev, aprill 16, 2007

Kolmandal korrusel on inimene lõksus. a man trapped inside on third floor.

Voolikud jooksevad üle tee, aia alt läbi, üle tee, ümber prügikastide, 5 neist on suunatud suurele puumajale, aga leekide möll ei taha vaibuda.
Fire hoses running across the street, around the trash cans, five of them aimed at a big wooden apartement house, but the fire can´t be tamed.
Ja kolm minutit pärast seda (või umbes kolm minutit, ega ma siis veel kella ei tundnud), kui tuli teade lõksusolevast mehest, hüppas too ....pööninguaknast välja ja murdis mõlemad jalad.
And three minutes ( approximately, I did not know time yet) after the message came about the trapped man, he jumped....out of the attick window and broke both legs.
Põlevaid puutükke kukkus talle järgi, otse talle selga; siiski oli ta elus, vähemalt esialgu.
Pieces of burning wood fell after him, right on his back, but at least at first he was alive.
Ent tulemöll oli nii suur, et kuni kiirabi saabumiseni ei tegelenud mehega keegi, sest muidu oleks maja neid kõiki enda alla matnud.
But the fire was so fierce that no one could pay him any attention until the ambulance arrived, cause otherwise the burning house would just have crashed down leaving everyone under it.
Tema särk põles, sellele pandi tekk peale....ja siis karjus teisel korrusel veel mingi naine. Selle nad said vist kätte. Majast jäi järgi ainult vundament.
His shirt was on fire, they put a blanket on it and put it out. Then a woman screamed on second floor. I think they got her. Only the foundation was left of the house.
See oli 1980. alguses Kotžebue ja Kopli tänava nurgal. Seal on ikka veel tühi plats, või mingi parkimisala, ja ma ei saa sealt niimoodi mööda sõita, et ma sellele tulekahjule ei mõtleks.
It was in the beginning of 1980ies, but the place is still empty - a parking lot, I think. I cant pass this place without thinking about that fire, never.
Tol päeval tulime just vanaema juurest mingilt koosviibimiselt ja ma olin kuskil 4ne. Eks Kalamajas sai paras hulk aega elatud, üksvahe ka sarisüütaja hirmus, ning neid tulekahjusid või katuste tagant tõusvat ähvardavat tossu ka hiljem nähtud.
On that day we were just visiting grandmama, there was this nice little gettogether, and I was about 4. I lived a remarkable amount of time in this region with all wooden houses and saw a great many fires.... or a grave smoke rising behind the rooftops. There was a serial arsonist one summer and...
See suure maja põleng, mil leekides inimesed aknast välja hüppasid, oli siiski kõige jubedam.
That big house on fire was the worst though.
Möödunud ja käesolev aasta on selles mõttes väga raske olnud. Mis tahes tulekahjust ja selle ohvritest kuuldes tekib mul jälle see paaniline hirm nagu kunagi ammu siis, kui veel puumajas sai elatud ja igal õhtul veel kord toast välja hiilitud, et vanematelt küsida: ega meie maja öösel ju põlema ei lähe? Igal öösel.
The past year, with so many house fires, lost homes, lost lifes, has been very hard. I panic every time I hear about new victims, I get this feeling like when living in a wooden house, asking my mom every night if the house gonna burn down while we sleep. Every night.
Seda, mida tuli on ära võtnud, ei anna enam miski tagasi. Ka hingerahu mitte. Ja ma mõtlen et kui meil oleks rohkem tuletõrjujaid, või oleks neil parem palk või oleks see üldse vabatahtlik teenistus nagu mõnel pool.....
What fire has taken away, nothing can give back, peace of mind too. I think if we had more firemen, or if their salary was better, or if it was voluntery like in some countries.
Ikkagi. Inimesed, palun olge ettevaatlikumad. Isegi siis, kui te kivimajas elate. Väga lihtne on hajameelne olla. See ei ole lihtsalt foobia, meil ei ole muud kindlustust kui enda mõistus.
Still, people please be more careful. Even if you are living in a stone house. It is so easy being absent minded. It wouldn´t be a phobia. We have no insurance but our own mind.
Ma ei taha rohkem neist tulekahjudest kuulda.
I just cant hear about any more fires....

Jalutuskäik naabri aias. stroll throughmy neighbours´ garden.

Fanaatiline kord. Joonlauainimesed. Õudusfilmide väikelinn, mis võib peita saladusi..... Joonistatud linn..... Tundub, et nad on isegi vundamendi Fairyga puhtaks pesnud. Muru on luuaga peaaegu kiilaks pühitud ja päikesepeegeldus tulistab akendest näkku. Aias istuvad sündsalt laua taga Korralikud Inimesed. Väga Moraalsed Vanamutid, andke andeks, vanadaamid, mis sest, et kombinees, istuvad trepikoja kohale jääval rõdueendil. Autod on ilusasti sirges rivis, keegi ei kõnni üle muru, isegi kassid lakuvad oma intiimpiirkondi ilmselt ainult vannitoas. Pesu ei kuiva kusagil, katuselt pudenevad eterniiditükid on õiges järjekorras tagasi liimitud ja taevas tänava kohal selge.
Fanatic order. Ruler-people. Small town of nightmares, hiding secrets....a scetchbook enviorment.... It seems they have washed the fundament with dishwashing lquid. The lawn has been scraped almost bald and the sunbeam reflections hit my eyes like an arrow. In the garden, behind a decent table are decent people. Very Moral Broads...I mean, Old Ladies, sit on the balcony. The cars of the decent people in straight line, no one walks across the lawn, the cats only clean themselves in the bathroom. No laundry visible, pieces of plaster carefully glued back to their places and the sky is clear.
See oli Nisu tänav Pelgurannast piiludes Sõle Gümnaasiumist vasakul. Sama kooli staadionist paremale tee äärde jääb sootuks teistsugune maailm. Kokkuvarisemise äärel kuurid, mille surmakuupäeva peale ma siiski kihla vedada ei julge. Igal pool on Sodijasopp. Siin oleks justkui pime, see hoov on lihtsalt nii must. Vanad lauad ja külmkapid ja siiski tuleb ühe kuuri nurga tagant grillimislõhna / haisu / läpatist. Sünnipäev seegi.
That was Nisu street on one side of a school. On the other side of the same school´s stadium there is a different world with tired houses and stinking woodsheds, I won´t bet when they fall because of that Die Hard aura. Smuck everywhere. It seems dark, cause this yard is so dirty. Old tables, refridgerators, and barbeque smell / stench among all this dirt. It is still a birthday....
See maailm on hästi tilluke, selle taga on Nagu Inglismaa. Joonlaua ja malli abil pügatud ilupõõsad ja Miniatuurnäidiskodud. Majade eest kõige paremini hoolitsetud ei ole, ainult koerad pühivad oma sabaga treppi; ent ilupõõsad on siinsed staarid. Mulle tuleb meelde, kuidas Inglismaal mingi kohalik ütles, et oh, see aed rajati alles keskajal, ja maja on veel noorem, kõigest 300-aastane, selle kallal me alles nokitseme. Nii kaugele siinsed kroonikaraamatud ei ulatu, aga elustiil tundub küll sarnane.
This world is too small though, behind it is LikEngland. Topiary world. Model homes that are not too well looked after, the bushes seem to be the stars here. It reminded me how some local said in England that the garden is pretty young, somewhere around 12hundred, but the house is even younger, just 300 years and we are still working on it. This place has no such chronicles but the lifestyle is kinda like that.
Noh, lähme hiilime veel natuke võõraste akende all.
Kuulus Kolde Kodu. Ma olen ammu tahtnud siia luusima tulla, ja tegelikult on see ju kiviviske kaugusel. Aga samas on ta ikkagi täiesti teine riik. Üks tänav, majad nagu hekk orgaaniliselt üksteise kaisus. Väikesed jalgväravad, salapärased müürid ja basseinikujulised aiad nende taga. Aedade taga on Ohsee koht kusmeigast asjuhoiameja autot ja. Majapidamistänavake. Sealt lähed läbi aia sipa-sopa tuppa. Kord ei ole siin nii pedantlik kui Nisus, kuid suurema maja puhul on seda ju ka raske hoida. Selle eest tuleb ikkagi hoolitseda katusest keldrini..... See-eest on siin sellist, ütle nüüd, omainimeselikkust ja pingevabadust. Ainult see idee, Saksa aedlinnadest laenatud idee, et linnainimese elu peab olema ökonoomne ja tema elukoht terviklik Rakk kaob liinas valitseva üldise kaose sisse ära. Sellegipoolest, teistest Naabriõuedest, mida ma täna nägin, on see siin Kuldne Kesk Tee. Jee, Kuldne, majad on ka kollased nagu Köleri õhk ümber Itaallanna Kumu nurgasaalis.
Lets sneak behind other peoples windows some more.
The famous first republic model houses. I have long had desire to come here, it is just a glance away. But at the same time it is a different country. A street with houses neck-to-neck like a hedge. Small gates, mysterious walls and pool-shaped gardens devided in straight patches behind the houses. and further back Theplace whereweput stuffandyou know, carsand.....Housekeeping street. The order is not as fanatic as in the first street I describes, but there is this community spirit and stress-free aura. The idea of a living environemnt as an economic cell will still disappear in the chaotic up-tempo beat of the town. I like the golden italian light around these houses....
Ema hakkas nüüd unistama majaosast ühel neist tänavatest. Aga minule meeldib Lõime ka päris hästi. Jah, meil on siin pisut sopane ja igasugu kambad luusivad. Aga siin on väiksust ja suurust ühekorraga.
Seal Maakri tornmajades ja kaugemal, Tsentraalvoolu ajudes luuakse Kopli poolsaare koomikseid, kus kõik on õudsedpätidjanarkomaanid ja terve linnajagu on enamvähem tsiviliseerimata geto. Tegelikult on siin ikka väga palju erinevaid Minukodusid ja Naabriõuesid. Igat järgmist vaatad uue pilguga. Neeme tänaval jäi täna käimata, aga seal olen juba olnud.
My mom started to dream of living in one of those.... But I like my home street too well, it has greatness and intimacy at the same time. Some say this whole neighbourhood is one and the same, a ghetto, oh youareallprobablyjunkiesand...The Central Brain thinks in stereotypes. But it is so different each turn you take.
Jalutuskäik kestis tund ja 15 minutit....
The walk took an hour and 15 minutes

laupäev, aprill 14, 2007

Eurovisooni laulud 2007: Ühe sõnaga. ESC songs in one word

Albaania - monotoonne /monotonous
Andorra - löögivõimeline / possible hit
Armeenia - iseloomuta / anonymous
Austria - propaganda
Valgevene - lasteluule /childrens poetry
Belgia - Jami-Rosolje-kay /Jami-whatever-kay
Bosnia - malbe /mild
Bulgaaria - ambitsioonikas /ambitious
Horvaatia - eilane /yesterday´s news
Küpros - robotlik / robotic
Tšehhi - tšehhitöll / hellsangels
Taani - kastraat / castrate
Eesti - lihvimata
. /unpolished
Soome - teismelisnostalgiline /teeNostalgia
Prantsusmaa - harjumatu / unusual
Makedoonia -ootuspärane /predictable
Gruusia - Madonnalik / a la Madonna
Saksamaa - Sinatraeelne /pre-Sinatra
Kreeka - antiikklassika /antique classic
Ungari - bluusiimitatsioon / blues-imitation
Island - õnnetu / miserable
Iirimaa - taaskohtumine / reunion
Iisrael - chapliniaustajad? /charliechaplinlovers
Läti - külaooper / vodeville
Leedu - linnahalliestraad /schlager
Malta - umpampaa... /waltz
Moldova - globaliseeritud /globalized
Montenegro - ajavang /timetrapped
Holland - dreamgirls?
Norra - trollimamsel / troll
Poola - žanrisegapuder / stylejungel
Portugal - tantsutunnikogumikule /danceclass
Rumeenia - humoorikas / funny
Venemaa - "Võluväe"-õeksed.... /"Charmed"
Serbia - dramaatiline /dramatic
Sloveenia - aaaaaaaaaaaahahaaaaaAAAAAAAAA /OperaaaaaaaaAAAAAAAA!
Hispaania - koolidisko /homecoming
Rootsi - Rosemary! /cover
Šveits - HällÕUviin /Halloween
Türgi - Türgi..../Turqey
Ukraina - naerukramp / tummycracker







Vaata aga vaata.

Mõnikord on muljetavaldavaim osa inimesest see, kellele nad on kirjutanud...ja kes neile on vastanud....
Kahe ainueksemplari vaheline korrespondents

ja eelmise postituse jätkuks, hah. Kui midagi ligilähedast ei ole ette näidata, siis on teie supp suht lahja.

reede, aprill 13, 2007

R.I.P., originaalsus.

Püha lehm pagan võtaks, kas absoluutselt iga jummala blogija ikka peab omalt poolt meid informeerima ühe kirjaniku mängust lahkumisest?
See meenutab mulle Pipi korraldatud heategevusviktoriini. Kes ei tea ühtegi surnud inimest, lähevad ja häbenevad seal põõsa taga! Vot nii! Aga need lõplikult välja koolitatud võrukaelad, kes teavad, et Karl XII ( või Kurt Vonnegut) on surnud, need....eeeeeiii saa uut sooja pesu. Oot, mida nad said?
Oo, lahe! Nad said kuldraha ja koti kompvekke.
Aga blogijad loomulikult ei saa midagi. Misasja te siis siblite.

neljapäev, aprill 12, 2007

Gonzo on vaim.

NOTE TO SELF: GODDAMMIT, NEXT TIME YOU TRANSLATE ALMOST THE WHOLE BLOODY THING SAVE IT, JUST SAVE IT BEFORE BLOGGER PULLS A DIRTY TRICK ON YOU ! STUPID GIRL!


Gonzo is a spirit.
Teate ju, Gonzo....
Rahva raamatus on järskude järsku pooled Hunteri teosed olemas! uhhuu.... Ühe kaanel on Gonzo......muuhulgas.
All of the Hunter books are suddenly there in HUGE piles. In the bookshop.
And there is Gonzo, if you still don´t know which one he is.
Aga mulle tundub, et ta pole niivõrd liha, veri ja palju pekki, ta on rohkem siiski Vaim, vaimne mootor, tõukejõud, temas on õige pisut justkui Wolandit sealt Meistrist ja Margaritast, ainult Woland on üks apaatne jorss, istub ja ise midagi ei tee, ainult assistendid tegutsevad. Aga Gonzo nihverdab ja sahkerdab pidevalt midagi, füüsiliselt, tuntavalt, vehib ise nugadega, tema mõju on nähtav käega katsutav...haistetav.....
To me Gonzo seems less like a creature of flesh and blood and more like a mind engline, a Geist, a thrust; he has a certain amount of Woland, but unlike that apathetic gentleman Gonzo is always in action.
Ja siis on temas natuke Bobi, teate Bobi ja Lelandit? Kahe Mäe linnast? Selles mõttes, et ta võtab võimust, talle on raske vastu panna, sellele samale paksule hullule, kes lõigub greipfruute ja armastab vannisoolaga liialdada.
And also he has a bit of Bob, you know Bob and Leland? In the sense that Gonzo takes over and is impossible to resist really.... resist the crazy fat maniac cutting up grapefruits and has an addiction to bath salt.
Sellest hoolimata Gonzo kontrollib olukorda..... ta suudab kõik segadusse ajada, aeg ei peatu, ei-ei, ta aina edasi liigub..... Juba on Gonzo mõelnud välja uued juhtnöörid. Aga samas on temas justkui Vaim Vaimus, ka teda ennast miski juhib ja liigutab.....
Despite all that Gonzo is in fact the one in control, he can confuse everyone and suddenly move on. He is like an urge, a spark plug. But at the same time something is also moving him around....
Vahepeal ma mõtlesin, et Gonzo on nagu Sancho Panza, aga siis sain aru, et ei. Filmis meenutab Duke küll Don Quijotet, aga mitte Gonzo ei ole Panza. Gonzo on Don Quijote üle võimust võttev ...misasi? Jõud. Sund. Nägemus.
A while ago I thought Gonzo was a bit like Sancho Panza, but then I realized he was not. Yep, in F&L movie Duke does remind me of Don Q, but gonzo is no ones servant. He is more like that madness, the force and vision taking over Don / Duke.
Võibolla hoopis punane kabriolett on Duke´i truu teener, kes ainsana allub Don´i...ma mõtlen Duke´i korraldustele vastuvaidlemata. ..... See kõik on aga rohkem filmirežissööri juurdepandud tähendus. Originaalses loos, või üleüldse, elus, on Gonzo lihtsalt Miski, Mis Viib Sind Reisile teistmoodi tegelikkusse. Ja mitte ainult selles loos.
Maybe it is the red convertible, which is in the role of a faithful servant...if it is not the horse. But all that connection with world literature is probably just in my mind, in a better case a filmmakers additional meaning. Gonzo is something that takes you to a journey into another reality and understanding.
Mõni otsib tõde ja õigust. Aga sellised dokumentaalromaanid, neid ei saa vist teistmoodi kirjutada-
Some seek truth and justice. But the kind of "documental novels" and stories can´t be written any other way....
See tuleb kõige paremini välja Hell´s Angelsi raamatust, ühest lõigust, kus Hunter vaatab enda ümber mürisevaid motikaid ja mõtleb, et mismoodi tema sattus sellesse hetke ja kohta, mismoodi sai ta osaks just sellest momendist, nägi ja koges kuidas miski Toimub ja Juhtub. Ja minagi olen seda tundnud, võibolla kõige rohkem siis, kui ma Folgijutte kirjutasin.
It becomes clearest in Hells Angels, where at one point Hunter writes he couldnt believe he was being part of
that moment, that reality. I have felt that in Folk Music Festival and afterwards writing the stories of it....
Mulle meeldib selline viis asju näha ja neist osa saada. Selline sündmustesse hüppamine.
Mis tänasel päeval mulle varuks on?
Andke pesupulka, ma sukeldun.
I like that way of seeing things and jumping into events. give me a laundry clip, I am gonna take a dive.


ahjaa, ja siis ma olin eila Kumus loengul, keegi juba kirjutas kusagil sellest üritusest.... Aga too film, Lõppematu päev, ka see meenutas mulle sündmustesse sukeldumist. See oli täitsa ehe gonzo ju! Ma olen kindel et nii Jaan Toomingul kui Mehel, kellest film rääkis, või olgu nad üksjasama või üldse mitte olemas, oli gonzo vaim sees.
Then yesterday I was at a lecture in the Art Museum KuMu, and they were showing a movie called Endless Day. That was just pure dive into events. I am sure gonzo spirit, whatever they migth have called it back then themselves, was there. Jaan Tooming was the artist and subject and director of the movie.
Aegajalt oli ta ise gonzo, kohe jõuliselt ja agressiivselt, võttes üle, soovides sündmuseid ise luua, mitte vaid neist osa saada. Ma arvan, et Toomingust oleks võinud staar saada..... ta ei karda mitte midagi ja ta tegutseb nii vabalt. Eriti siis, kui tal mingite teenindajatega tegemist oli, näiteks rahakuhjast viiekat otsides.... täiesti pingevaba inimene, force majure, taifuun, müüripurustaja (ja ma ei tea miks mul kogu aeg tähed trükkides tagurpidi lähevad).
Sometimes he didnt just aprticipate in the events, he took charge and started to create his own situations, agressively, randomly. He was so stressfree, so natural, a force majure, a wallbreaker.
Tegevuskunstist oli see loeng tegelikult. Huvitav, kas Gilliam sai F&L-t lavastades ka tegevuskunsti spontaansusest ja kohatisest ( või olgem ausad, valitsevast) hullumeelsusest inpiratsiooni....
Actually the lecture was about happenings and performances. I wonder if Gilliam got any inspiration from the spontainuity and energy of happenings when directing the famous gonzo film.....

Kas ma ise olen midagi säärast kogenud? Jah, ükskord Viinis, kui publik istus toolidel ja meile loobiti või jagati igasugu esemeid. Kes siis mida tegema hakkas, kõike võis teha, mässida üksteist, kaasa arvatud Viini ülikooli lugupeetud professori lugupeetud peanuppu, paberlintidesse....Mina heegeldasin kookoni ja punusin kolme inimese juuksed ühte patsi. See oli jabur, jabur, ma ütlen - palju jaburam kui Toomingu filmgi, ent kui tuled jälle põlema pandi, olime taas endised.....
Have I experienced something like that? Sure. In the University of Vienna, of a seminar, there were a couple of artists who staged a happening right there, during a lecture. We, the listeners, sitting in our chairs, were all part of it. They were thoring and passing different objects into the audience and we were supposed to do something, anything, with those. we were wrapping the perfectly decent and respectable university professors into endless paper strings and I made wove three peoples hair into one messy braid and then crocheted a cocoon. It was very crazy and silly until the lights were turned on again. Then we were back to normal....
Mine võta kinni.
Go figure.

kolmapäev, aprill 11, 2007

Vitamiinimaja ja hapukapsad.

Eile OP-i vaadates lobisesime ja kirusime nagu Eestlased Teleka Taga Ikka ja jutuks tuli see maja Tallinnas Narva Maanteel, millele kolm tornitaolist moodustist külge kleebitud. Mina ütlesin: "Ah see Vitamiinimaja või?"
last night watching a TV program about arts and architecture we were cursing the life As Estonians Ever. We talked about a house that was renovated from smexy orange colour honeybuckle into a threatening, pale colosseum with three art deco style towers (style that has never ever touched Estonian ground). I said: "Oh the Vitaminhouse?"
Ema vastas seepeale, et jah, tead, see, kus juurviljapood oli. Sealt sai ainukesena Tallinnas häid hapukapsaid. Ja läkski jutt sujuvalt hapukapsa tervislike omaduste peale üle ning niipalju siis kultuursest vestlusest arhitektuuri teemadel.
Mom said yeah, the one which had a grocery shop called Vitamiin. Best sauerkraut in town. And that much of cultural conversation on architecture.
Njah, see, kuidas too maja enne välja nägi, oli minu meelest tore. Selline oranž, justnagu kuskil Peruus või Mehhikos. Praegu on need värvid küll haledad ja külmad. Aga kõige rohkem ma imestasin selle üle, et kuidas MINA seda maja Vitamiinimajaks kutsun, kui ma isegi ei mäleta Vitamiini nime kandnud juurikakauplust ja kodus ka tavaliselt mingist Vitamiinimajast juttu ei ole. Kuidas see nimi minu peakolusse sattus?
The way the house looked before was nice, all orange like the ghetto buildings in peru or Mexico. Right now it is pathetic, cold and awful. What I wander though is how that name eneded up in my mind if I dont even remember the shop and have heard no one mention Vitamin House before.

Mingisugune kohamälu on vist intuitiivne, käid mingi tee paar korda läbi ja mingisugused "teetähised" salvestuvad kohe ära. Küllap me oleme kunagi ammu Kadriorgu jalutanud ja sealt poest hapukapsaid ostnud või midagi. Aga nüüd pole see maja üldse enam vitamiinimaja moodi. Pigem on see Vitamiinipuuduse Maja.
Some space memory is intuitive I guess, you walk a path a couple of times and save some symbols into your head. Right now it is more like the Vitamin Deficiency House...
Niimoodi on paljude kohtadega, vahel ma olen täielikus segaduses, et millest need vanad inimesed räägivad. Nad justkui lühendavad kogu teekonna kirjelduse punktist A punkti B sõnadesse, millel tänapäevaga enam seost ei ole. Näiteks Rohelise Konna kohvikut enam pole Kadrioru lõpp-peatuses, aga ikka ma kuulen trammis, kuidas vanatädi juhatab oma sõbrannat et "Sa pead Rohelise konna juures maha minema!"
It is the same with lots of places that actually have changed and disappeared but the names are still in use. Half the time I dont understand what these old people are saying. They are giving directions to each other, based on objects that no longer exist.
Nagu nad ei reisiks ainult ruumis, vaid ka ajas. Inimesed ei taha neid uusi teetähiseid ja uut ruumi eriti omaks võtta. Jah, Viru keskus on küll praegu teatud mõttes samasugune üldmõistetav teetähis, aga kui see kunagi maha lammutatakse, siis ma küll ei usu, et selle nimi säiliks inimeste suus Koha Enda sümbolina.
As if they weren´t just travelling in the city space, but also in time. I don´t see any of modern buildings reaching such a symbolic spot in people´s mind, being a name for the Place itself after the object is tared down or something.
Imelik on reaalajas ja käegakatsutavate materiaalsete objektide vahel ikkagi virtuaalses ruumis elada.
It is strange to live in a virtual space when you are surrounded by real objects in real time.

teisipäev, aprill 10, 2007

Kokaiin mu ajus. Cocain in my brain.

Ma olen sel nädalal sõltuvuses....REGGE-MUUSIKAST!!!!
(mis teie siis arvasite?)
I am addicted this week - from reggae.
Mul kummitab mitmendat-setmendat päeva järjepanu Dillingeri Cocain in my brain. Ehh, saate aru - vaadake SISUST mööda. Rütm on nii fantastiline.
Dillinger´s "Cocain..." is stuck in MY brain. NO - get it? Look past the content, the lyrics, the rhytm is phenomenal!
Ja teine laul, mis mul kummitab, on Gregory Isaacs´i Willow Tree. Seda ma lõõritan ise õkva kaasa alatasa. Hommikust õhtuni, ei mis - kell kolm öösel sain alles pidama eila.
Mis küll naabrid mõtlevad? Aga mind ei huvita, mul on vist mingi sundhäire tekkinud, ma lihtsalt pean seda kogu aeg mängima ja laulma.
And the other song that is constantly playing in my head is Gregory Isaac´s Willow Tree. This is the one I myself sing along ALL. THE. DAMN. TIME. I couldnt stop until 3 am last night. What WILL the neighbors think? But I don´t care, I think I might have an obsessive-compulsive disorder that makes me sing this non-stop.
Ja huvitaval kombel hakkab just nüüd ETV-s reggemuusika filmide näitamine pääle.
Kui imelik. Justkui kaks päikest oleks sel kevadel välja tulnud. Reggemuusikas on ka sama palju valgust ja soojust. Kuigi Dillingeri lood toovad rohkem meelde hilisõhtused linnatänavadiskod. Teate ju - kui tantsusaali ei ole raha minna, paneb poe omanik aknale maki jorisema ja inimesed tantsivad poe ees tänaval. See sobiks suvisesse Viljandisse folgivälisele ajale näiteks väga hästi.
Curiously enough, ETV is going to start showing reggae docs right this week. How peculiar - it seems like two suns are shining in the sky this spring. There is just so much energy and warmth in reggae. Although....Dillinger´s songs remind me more of city streats in twilight and street parties. You know - poor people can´t afford nightclubs, so a shop owner or someone puts a radio on the window and people dance in front of the shop on the street. Would fit so perfectly into summerly Viljandi off-folk festival-season.



Mis siis veel uudist.
Tuleb välja et mu lilles ei olegi miskit ebatavalist ja mina muudkui kaagutasin nagu munev kana.

Comes out my flower aint anything special, and here I was making such a big deal out of it.
Tegin ennast täitsa lolliks, ema veel sundis igale poole pilte laiali saatma ja...
Made a complete fool of myself, mom made me share pictures with everyone.
Vabandan kõigi ees, kes mu tarbetu eufooria tunnistajaks olid.
I appologise in front of all witnesse of my excess euforia.


esmaspäev, aprill 09, 2007

Minu kodus õitsev raipelill.



Corpse Flower.

Raipelill. Corpse Flower.

Peaks sunnikul otsa maha lõikama muidu varsti kõik kohad raipehaisu täis. I should cut the head off, or there will be a rotten smell everywhere.

aga öeldakse et siis see lill jääb kängu.
But they say this flower wont grow anymore if you do that?

Nimelt hakkab mul kodus raipelill kohe-kohe õitsema. Oh pagan, ma ei taha teada...oli seda vaja? see on meil ainult 5 aastat vana, tal oli sunnikul teoreetiliselt 35 aastat aega õitsemiseni, miks ta sindrinahk just nüüd peab seda tegema? Ja seda haisu juba ka natuke tunda, esialgu ainult väga lähedalt. On ikka jäle küll, sunnik.
ma ei ole veel pilti teinud, aga küll te seda ka näete.

Namely, the coprse flower is about to bloom in my home. Oh heck, I just really do not want to know....was this necessary? The 5-year old bugger had theoretically 35 years to pick from. Why´d it have to do this now? The devil of the flower. I can smell that corpse stench a little, but only up close. What a disgusting bugger, I have yet not taken a picture but you´ll see.


issake, ja vaata mis koodi see blogger küsib? smeld. see on oomen, ma ütlen.
Jee, and look what code the blogger is asking? smeld. It is an omen, I say.

pühapäev, aprill 08, 2007

Ma olen ehtne pagan, thank god.

Saate aru. Teiste inimeste väljendid on mulle külge jäänud, ja veerevadki suust välja sellised absurdsed lausekesed. Lihtsalt, ma kasutan neid nagu sõnu noh, okei ja ühesõnaga. Aga sellegipoolest olen ma pagan. Sest mulle on eluaeg kõikvõimalikku jura pähe taotud, ent see ei ole mulle karvavõrdki mõjunud. Ja ikkagi, see kuramuse kultuurikeskkond, mis mu kõnepruuki risustab! See on küll vaid nüüd üks süütu ja mõttetu testike, aga just selle reaktsiooni pärast ma tahtsin selle postitada.
Hoopis teine küsimus on, et mismoodi peaks selliseid küsimusi üldse sõnastama. Mina näiteks ei oska adekvaatset vastust anda, mitte konkreetsest testist rääkides, aga üleüldiselt selliseid küsimusi kuuldes. Sest minu jaoks tekib konfliks juba terminoloogiaga. Ma leian kohe, et küsimusi võib mõista ja neile vastata 50 eri viisil. igaühel on oma tõde.... kahjuks inimesed kes selliseid asju teada tahavad, ei tunnistaks seda mingi hinna eest.
Tulemused on ebaadekvaatsed, sest ma ei saanud tegelikult vastata päris omal viisil. Just sellepärast ei lähe ka igasugused valmis teooriad mulle peale, et ma ei taha et mind aetakse nagu lammast mööda tunnelit mingisse kindlasse aedikusse.

http://quizfarm.com/test.php?q_id=10907

Paganism 77%

atheism 68%

Satanism 63%

Buddhism 58%

agnosticism 50%

Islam 25%

Judaism 21%

Christianity 14%

Hinduism 13%

laupäev, aprill 07, 2007

Buldogimuna jm. A bulldog egg etc. Happy Easter!


Buldog! Ma näen täitsa selgelt, et see on buldogimuna! Jah, ma tean, sibulakoortega värvimine on mulle täielik fetish.
I see a buldog here perfectly clearly.

minu arust see on kas kondor või raisakull.......
Vulture or condor, most likely

ma näen seal sultanit. paremal on silm, ja turban on peas. Lõug on kuidagi lame. Väike Mukk? Kuigi õige pisut meenutab ka kaslast.....sellist maiade vaasidelt leitavat küll pigem kui realistlikku.
I see a sultan, a guy with a turban, with a flat chin. Or maybe a feline. From some vase of ancient mayas, not a realistic one.

Noh, mingi nägu on seal ülal paremal.... ma arvan see on Tim Burton karakter nimega Oyster Boy, ilmselt paljud arvavad et ma lihtsalt sonin....
Oyster boy, oyster boy! (my burtonite friends will know...) Look top right....

Siin ehk võib näha ööliblikat või siis vuntsidega ja suure ninaga kiilaspead.
Moth...or a bald man with big moustache.

Touching the void

See film millest rääkisin, selle õige inglisekeelne pealkiri, mida ma enne lihtsalt ei leidnud. Režissöör Kevin MacDonald ja valminud 2004. aastal.
Leidsin ühe lehekülje kus filmitegija seletab lahti selle filmi tausta ja seda, mis on edasi saanud.
http://www.channel4.com/community/showcards/T/Touching_the_Void.html

Surma Piiril. Near Death.

See on ühe dokfilmi pealkiri, mida ma just YLE 2 kanalilt vaatasin.
It is the title of a documentary I watched just now from Finnish Tv channel.
Kaks meest ülal mägedes (Peruus). Üks kukkus alla tulles, nii et sääreluu läks läbi põlve ja reide sisse.
Two men in the mountains ( in Peru). One of them fell so that his knee was crushed inside.
Teine mees hakkas teda köiega alla libistama, aga siis ta jäi üle ääre rippu ja nad olid tupikus. Siis see terve mees lõikas köie läbi ja lasi teisel alla kukkuda, jääprakku. Kui ta ise alla sai ei hakanud ta isegi prakku ronima, sest oli kindel, et teine on hukkunud.
The other guy started lowering him down with the rope, but the rope got stuck when Joe well over a ledge of the cliff. The guy who was lowering him, Simon, cut the rope, letting Joe fall into an icecrack, and when he himself got down, he didn´t evne climb into the crack to check upon him, cause he was so certain Joe had perished.
Aga too oli elus, ootas mitu päeva seal jääaugus, üles ta ronida ei saanud. Lõpuks ta kuidagi ikka leidis sealt väljapääsu. teine mees oli selle ajaga ammu laagris tagasi ja sügavas šokis. Katkise jalaga mees roomas mäest alla, üle liustiku, kivide, jõe.....Vahepeal oleks peaaegu mõistuse kaotanud ja siis tal hakkas veel mingi hetk Boney M kummitama. Siis ta mõtles, et kurat, ma ei saa surra nii viletsa muusika saatel. Taju läks kuidagi psühhedeelseks, nagu kõnniks vees. Ta seadis endale väikseid eesmärke, kamandas ennast, et nii, nüüd jõuad selle kivini 20 minutiga. Ja kui ta jõudis 18-ga, siis kiitis ennast, ja kui 22-ga, siis nuttis ja sõimas....
But Joe was alive, several days he waited in the icepit, cause he could not climb up. Somehow he finally found a way out, while the other guy had reached the campsite in deep shock. The guy with the broken leg crawled down the mountain, over the glacier, over cliffs and a river. He nearly lost his mind and at some point he had Boney M song constantly playing in his head, to which he thought, heck, I can´t die with such lousy music in my head. He set small goals, like reaching a certain cliff in 20 minutes, and when he managed to beat the set time by 2 minutes he congratulated himself, and when he was 2 minutes late he cursed and cried....
Teised valmistusid just siis järgmisel hommikul lahkuma, kui tema ööpimeduses aru sai, et peab telgi lähedal olema. Ta hüüdis .... alguses keegi ei kuulnud. Siis üks mees telgis justkui kuulis midagi, ja sai aru, et see peab kindlasti olema mägedes kukkunu...aga see ei saa ju olla! Ja siis kuulis ka teine, ning nad läksid välja teda otsima, ise täiesti...nagu välgust rabatud. Kui nad ta leidsid, ei olnud ta absoluutselt oma nägu, nad mõtlesid, et see ei saa olla elav inimene, see ei ole ometi võimalik. Tundus, nagu oleks too mees alates kukkumisest kuidagiviisi õhku hõljuma jäänud nagu paraplaan ja siis täpselt nende telgi kõrval maandunud. Oli niivõrd uskumatu, et keegi suudaks sealt mäest niimoodi üksinda alla tulla. See mees, kes köie läbi lõikas, muudkui vandus, ropendas, ta oli täiesti segaduses.... Ta mõtles ikka, et nende juurde on tulnud vaim.
The others were preparing to leave the coming day. In the nightfall Joe realized he must be near the tent and started calling his partners. The did hear something, but they thought it couldn´t possibly be true. They went lookind for him and when they saw him, they still didnt believe it was the guy who fell in the mountains. He didn´t look like himself and it seemed as if he had floated in the air for those 4 days since he fell and then suddenly just smoothly landed right next to their tent. It seemed impossible he could have gotten down from the mountains all by himself. The guy who had cut the rope was cursing and yelling, he still thought of Joe as a ghost.
See, mis muid filosoofilisi arutlusi tol mehel ülal mäel lõksus olles pähe tuli, ma pajatama ei hakka, aga ma olin nendega nõus. Ütleme nii, et selline keskkond ei jäta valikut mitte tajuda ja taibata, et ainult sina üksi vastutad enda eest ja teed otsuseid ning et kui sul see ei õnnestu siis ei juhtu lihtsalt mitte midagi. Absoluutselt mitte midagi.
I am not gonna introduce the philosophical conversation Joe held with himself up there, but I agreed with everything he said he was thinking about. Let´s just say such an environment doesn´t leave a person a choice not to realize you alone are responsible and make decisions and if that doesn´t work out, nothing will happen. At all.
Milline teekond ikkagi.
Hakka või uskuma, et kõik on võimalik.
What a journey. You might really start to think anything´s possible.

neljapäev, aprill 05, 2007

Mis on teie lemmiknarkootikum? You favourite drug, please?

Tuul ulub akna taga, rannas hakkab varsti uputama ja kevadväsimuse lained hakkavad tasapisi pea kohal loksuma.
Wind is howling behind the window, the sea soon starts flooding the beach and waves of spring fatigue keep coming and coming.
enamasti saab ise sellest lihtsasti üle, aga teistele ei oska küll midagi soovitada.
Usually it is quite easy to get over, but try tell it to people who come to you to complain and ask for a cure.
Toore ingverijuure närimine aitab mõnikord, aga mitte alati, pealegi mõni inimene on eksootiliste vürtside suhtes tundlik. Ise võin seda järada küll nii et juiss voolab. Nagu ka pipraid.
Chewing raw gigner root helps for some, but there are people who are too sensitive to exotic spices. Me? I can consume it like a cow. And peperoni and black pepper too.
Mõni ütleb et kõige parem viis oma aju üles äratada on süüa või juua midagi eriliselt vastikut, kas kibedat nagu koirohutilgad (aga sellega küll ei tasu liialdada, saate peavalu) või lihtsalt midagi võigast, mida tavaliselt söövad ainult rasedad naised ja hulkuvad koerad.....
Some people say the best way to wake up your brain is eating or drinking something especially disgusting, may it be bitter like absinthium drops or just something totally repulsive, in everyday life only belonging into the menu of pregnant women and stray dogs.
Või siis süüa jääkuubikuid. Või purgitäis C-vitamiini terakesi. Soovitatakse ka astelpajumahla ( seda ma üldse ei kannata, mu soo läheb täitsa korpa, ehkki muidu võib ta täitsa kasulik olla) ja üldse mahla juua. Aga see on ju nii igav! Juba mahla joomisest mõtlemine ajab haigutama.
Or eating ice cubes or C- vitamin. They also say drink buckthorn juice, but that I can´t stand....also juices in general, but that´s so boring, so every year! Makes me yawn even thinking about drinking all the juice - again....
Kohvi ärge kevadel küll palju jooge, see muudab vähemasti mind täielikuks juurviljaks.
Do not, I repeat, do not drink a lot of coffee, it will turn you into a vegetable in spring!
Lõhnad... tont teab... eukalüpt? Piparmünt? peaasi et mitte palderjan.... Mingi kaneeliõli oli mul siin riiuli peal kusagil. Aga see on liiga magus. Oleks vaja midagi teravamat. Äkki peaks kaktuse ära jahvatama.

Scents - hell knows - eucalyptus? Peppermint? As long as it is not catnip. Some cinnamon oil was on my shelf recently. But that is too damn sweet. I need something edgier. Maybe I should grind my cactuses?
ja bluuskitarri plaadid. Peaks piisama? Düm-dü-dü-düm-düdü-düm-dü-düd-düü tnnaaaaaiiii-iinnn
And cd´s of blues guitar.... Enough?


Kella 17.40 paiku: ossa jutas, ma natuke helpisin sügavkülmutet astelpajumöga ja oleks peaaegu läbi seina hüpanud. selles ikka on miski vägev kick.

At about 17:40: I tried some deep frozen buckthorn stuff and nearly jumped through the wall, that thing really does have an incredible kick inside.

kolmapäev, aprill 04, 2007

Miks see sina ei ole? Why is it not you?

Keegi Indias teeb karjääri -
wasn´t me!
Keegi rendib mereääri-
wasn´t me!
Keegi teenib palju raha -
wasn´t me!
Keegi müüs Aljoša maha -
wasn´t me!
Keegi kirjutas artikli -
wasn´t me!
võitis telemängus tsikli -
wasn´t me!

Tegelikult mind ikka paneb nördima, kui palju mult pidevalt küsitakse - miks sina mitte kui midagi saavutanud ei ole? Et, mitte kui midagi või? Kõik see, mida ma seni tegema olen pidanud, on küll justkui tähtis olnud, nii et saa või piitsa, aga nii kui on võimalik sind veel kellegi tulbimaga võrrelda, kes väga hiljuti midagi lahedat korda saatis, ei ole sinu saavutused enam üldse mingid saavutused. Kurast võtaks, kogu elu ei saa ju siuke sport olla, pealegi muudab see iga tähtsa saavutuse ainult ühekordseks sissetulekuks. Ülikoolist magistrikraad, oluline töö kirjutatud? Who cares, aga vaata eelmine nädal üks võitis Viking Lotos X milli. Kohtusin oma pikaajalise iidoliga - asi, millest enamik inimesi jääbki unistama? Tühiasi, aga vaata, see naine ehitas oma nõunikukohal teenitud rahaga maja ja sellest oli ajakirjas pilt! Miks sina midagi sellist ei ole teinud? Keegi annab raamatu välja ja mina saan jälle haletsevaid ja hukkamõistvaid pilke, et milline luuser ja lontrus ma ikka olen. Või mis raamat - sattub mingi sopaka kaanele korra ja kodus kõik räägivad, milline tubli piiga ikka. MIKS SINA OLED NII LAISK, ARG, IGAV, INETU, ANDETU, PASSIIVNE, ASOTSIAAL, TÄIELIK LÄBIKUKKUMINE? No lõpetage ära ükskord, ma tean ise oma häid ja halbu külgi üles loetleda ja teie nimetatud sinna ei kuulu. Aga jah, ega ei tohi välja öelda, et ma tahan elult midagi muud, kui need, kellega mind pidevalt võrreldakse; et ma olengi täiesti teistsugune, et ma üldse olen omaette inimene, mitte kellegi kloon või jäljendaja - pannakse veel seekord tõesti hullumajja. Kõik inimesed peavad ju olema TÄPIPEALT ÜHESUGUSED, hindama täpselt samu asju, saavutama külg külje kõrval samu sihtmärke nagu 100 m jooksus. Kas teie perekonnas ka selliseid fanaatikuid leidub või olen ma tõepoolest erand?
Lähen nüüd ja viskan kõik need ajakirjad prügikasti, siis on õhtul rahu majas.

Nüüd öelge: AAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAA!!!!!!!!

Et, sedasi, et ma pidavat julge olema, et postitan otsekoheseid arvamusi ja panen pildid juurde.
So, I was said to be brave to post straight-forward opinions and add pictures too.
Tegelikult ei ole julge.
Actually I am not.
Ma teen seda just sellepärast, et muidu ma kardaksin.
I do it because otherwise I MIGHT be afraid.
Saate aru.
Get it?
Ei saa te midagi.
You don´t.
Asi on selles, et ma olen lapsest saati iga asja peale kõva häält teinud. Mitte ainult siis, kui mind telliskiviga visati, vaid ka siis, kui oli oht
kasvõi õige natuke peaaegu maha kukkuda.
The thing is, I have been a big yeller ever since childhood. Not just when getting bricks thrown at me. Even when I MIGHT have fallen down.
Või kui ma arvasin, et majas on kummitus.
Or when I thought there was a ghost in the house.
Siis jooksin läbi pool Viljandi linna ulgudes nagu mingi tuletõrjesireen.
I ran through half of a small town howling like a fire alarm.
Või kui vanemad läksid sünnipäevale, siis olin juba kella 12 paiku öösi naabri juures töinamas, et nüüd on nad seal Lasnamäel maha notitud....ja see tähendab, et ega siis võileivatorti ka ei tooda....
Or when my parents went to a birthday party, I was already weeping in the neighbours apartement by midnight that now they have been knocked dead and that means...I am alone...and no cake either.
Mis ma öelda tahan? Keegi peab ju alati häält tõstma. Nii on lõpuks palju kindlam olla.
What am I trying to say? well, someone has to make some noise in every case. It is a lot safer feeling afterwards.
Jessus, mis kell on juba. Ma leidsin Myspace´ist Ro:Toro ja jäin kuulama. Ma luban, et ma lähen peaaegu juba magama siiski.

Jeez, what time it is. I found a familiar band from Myspace and just had to listen to it. I promise to almost go to sleep now.

teisipäev, aprill 03, 2007

T*ra, ma annan sulle peksa, r**sk! F**khead, I´ll beat you up!

Ma kirjutasin ühe kommi ka Postimees.ee´s, aga see teema väärib pikemat peatumist.
I wrote a short comment in Postimees.ee, but this subject deserves a more thorough approach.
Kommentaar Kanal 2 kodulehels saatele Trikimees:
a comment to a tv show:

jurka , 03.04.2007 09:44
Poisike on lihtlabane varas. See õllepudelite sirgestamine ja täitmine on ju lihtlabane pettus. Pudel kaamera või hõlma varju ja kohe läks sirgeks või täitus õllega. jne

Kui ma selle poisikese kätte saan, siis peksan vigaseks.
( the guy is a common thief. The bearcan straightening and filling is a common deception. Hid the bottle behind the camera or jacket and there it goes. When I catch this boy, I will beat him to ruins)
Tähelepanu, Kriminaalpolitsei, võtke see mees kinni.
Attention, criminal investigators, seize that man.
See on küll suvaline näide pubekalikust virtuaalruumisõimust ja ähvardustest, aga tundub nii, et see "ruulib" praegu ka reaalses elus.
That is just one random example of teenage-like anger and threatening in virtual space, but it seams to "rule" in real life also.
Mida oskad ette kujutada, seda suudad ka teha, ja vägivallast fantaseerimine on kahjuks internetisõltlaste üks lemmikmeelelahutusi.
Whatever you can at least imagine, you are also capable of doing, and fantasizing of violence is unfortunately one of the favourite pass-times of the serious internet addicts.
Köetakse end kusagil msn-is chattides üles, siis pannakse kamp kokku ja minnakse linna kommareid ahju ajama või koeri kividega loopima või "piirdutakse" verbaalse vägivallaga, loopides rõvedaid repliike muttide ja krõbide suunas.
Getting all heated up in MSN or something, or just randomly talking about something, then meeting somewhere with the gang and going to find someone to burn, kick or yell at.
Inimesed ei saa kohe jätta halvasti ütlemata. Muide, keegi tahtis ka minu kassipiltide taha sellist kommi postitada, et ma praen ja söön su kassi ära.
People just can´t seem to help themselves in the internet, they just have to say something bad. Like, someone tried to post a comment about my cat pictures, that he would like to cook and eat him....
Jep, see Raagi impressioon on ehk pisut liiga üle lati. Või ehk mitte?
That flick from I. raag was a bit too much though, or was it?
Vägivald ei piirdu elusolenditega, terve elustiil on suurel osal inimestest selline kõigest üle tankeeriv. Meenutab natuke isegi neid kagebiste eilsest Saša -filmist. Neile on sisse programmeeritud vaid üks lahendus kõigele mis neile ei meeldi. Olgu loom, inimene, maja, riik....
Violence doesn´t just touch living creatures, it rules over the whole lifestyle, they run over everything like in an armed car. Some people today remind a little bit of those KGB hitmen from yesterday´s film about Litvinenko. They have just one solution programmed in them: elimination to anything and everything they personally can´t stand. be it an animal, a person, a house, a nationstate...
See värske kassilugu on nagu mingi videomängu imiteerimine. Internetis võib ju kõige haigemaid asju teha, ilma et sellest reaalset kahju sünnib. Aga kas ikka võib, ja miks ometigi võib?
The cat thing is like imitating a video game. bang, the cat is dead, and on screen you can make a restart and it lives again. You can do the most outrageous things on the net without any real harm done. But can you really, and why?
Ma nägin ükskord sellist filmi, kus keegi mängis internetimängu, aga tegelikult oli lehekülje loonud mingi psühhopaat ja kõik mis juhtus mängus, juhtus kusagil samas linnas ühes hoones ka inimestega.
I once saw a movie where people were playing a computer game, which was set up by some psychopath, who did everything that happened in the game to real people in that very town.
Igal teol on tagajärg. Vägivalla harjutamine mängult võib inimese päriselt vägivaldseks muuta. Isegi kui ta internetis piirdub ainult sõnadega....
Every action has an outcome. Practicing violence in the net can turn the person violent for real. Even if that violence on the net is just words.....
Minul on sellest internetisõimust igatahes kõriauguni. Karistada peaks saama juba mõte vägivallast, mitte ainult sooritatud tegu. Minority Report all the way.
I am fed up with that internet viciousness. People should already be punished for talking and thinking about violence, cause when they have already done something it is way too late.

esmaspäev, aprill 02, 2007

Uus telesaade: kook näkku ja 150 000 eurot!

Selles suunas näivad lood igatahes liikuvat.
That´s the way things seem to be heading.
Kui keegi mäletab, siis 1990ndate keskpaigas oli selline, reality - TV-võistlus -mäng või misiganes, selle nime ma täpselt ei mäleta, aga tiim läks keset merd asuvasse kindlusse, mille toad olid täidetud erinevate katsumuste ja mõistatustega.
If anyone remembers, there was a game show in the mid- 1990ies, I can´t exactly remeber the name, but a team went to a castle in the middle of the ocean, the rooms of which were filled with different tasks.
Ettenähtud toad pidi läbima, et saada kätte võtmed ja vihjed, mis lõpuks viisid aardekambrini.
Those tasks had to be completed and the whole room crossed to get keys and clues that took to a treasure chamber.
Need ülesanded olid ikka tõesti rasked, see on nagu raskusaste 100 kui praeguste tõsieluseriaalide ja telemängude tase on umbes 15.
These tasks really were difficult - level 100 compared to the level, say, 15, of today.
Tuli turnida lae all võrgu peal, roomata läbi madusid täis tunneli, leida täielikus pimeduses vihjerulle nahkhiired ümber pea lendamas jne, jne.
They had to climb on a roof made of net, crawl through tunnels full of snakes, find clues in complete darkness with bats flying around your head.
Kui ühest toast ei õnnestunud vihjet või võtit saada, tuli minna järgmisesse ja raskemasse. vahepeal, kui mitu korda järjest vihjete saamine ebaõnnestus, jäeti osa liikmeid kusagile "pantvangi".... Teises toas tuli nende vabastamise nimel jälle võistelda.
If a team member appointed to the task did not manage to get clues or keys from one room, the next had to complete another and more difficult task. If team failed several times, one of the team members was left "hostage". To get them free, there were special tasks the whole team had to complete.
Tiimiliikmeid ei võinud kaotada, sest sellest olenes, kui palju varandust jõutakse aardekambrist välja tassida. Igavene vinge mäng oli, abilisteks mingi kurttumm jaapani hiiglane ja kääbus. varandus tuli omaenda käsi ja pluusisaba abiks võttes tassida välja kambrist, mille uks kella tiksudes järjest allapoole laskus, ja kui aeg oli täis, tulid lõvid ja tiigrid ka puuridest välja.
Team members were all important cause the treasure, if they could reach it and open the door with clues, was to be carried out of the chamber using only their hands. It was a really exiting game.
Ja kuhu ollakse praegu jõudnud? Telemängud on järjest lihtsustunud, kuni nad on saanud kasiino koopiaks.
And now what? The TV shows and games and tasks, they have been sunken to lower and lower level, until we have reached a level of a mere TV-casino.
See, et keegi peab mingisuguseid kohvreid valides päriselt ka ajusid pingutama, on ainult illusioon. Ega see nüüd vaevanõudvam küll pole kui Tetrise mäng Delfi lasteportaalis.
The fact that someone has to crack his brains out picking some goddamn suitcases is just an illusion and self - decepetion. It is no more difficult than Tetris.
Ma ei oska enam ette kujutada, mida veel lihtsustada annab. Mängust on kõrvaldatud kogu originaalsus, sama hästi võiks ju bensukast autost väljumata ostetud kiirlotot kraapida.
I can´t even imagine what more could they simplify. Everything original, exiting and viewable is eliminated. the same as scratching any lottery ticket bought from random gas station.

Televisiooni palgasõdurid.

Ja reisusihiks oli meile Rotermann

My felted thingies on a freaky fashion show

Bubbles, Ethical Estonian Souvenir/Design Gallery Tallinn

Personality test ( the color test)

ColorQuiz.com Redfox took the free ColorQuiz.com personality test!

""Feels that nothing can upset her or phase her and..."

Click here to read the rest of the results.

Blog.tr.ee
blog.tr.ee