Katkendeid Rändrahva Kõnelustest teel Muusikasse, Vol. II. Outtakes From the conversations of Nomads on the way to Music, Vol. II
...
Helen( pumpab kõhulihaseid:) „ Ma ei saa selle pilli sisse häält. Mu ÕHUlihased ei tööta. „
Helen ( doing tummy muscle exercises): " I can´t get a voice into this instrument. My airmuscles don´t work."
„See pill“ on tegelikult mitu pilli: kaks saksofoni, torupill ja keraamiline pill mille nime mina mitte ei tea.
" This instrument " is in fact several intruments: bagpipe, two saxophones, and a ceramical thing which I can´t name.
Helen ja Sulev esinevad õhtupoole Suures Toas. Praegu on Helen Waldorf -Lasteaia mängutoas ja seisab pea peal.
Helen and Sulev are performing tonight in Big Room. Right now Helen is in the kitchen of Viljandi Waldorf Kindergarten and is standing on her head.
Sulev on Kratt´i heliproovis.Mõlemad ansamblid on suurepärased. Kratis on peale Sulevi Hendrik ja Kail.
Sulev is in soundcheck for the band Kratt. Both bands are fantastic. In " Kratt" there are Hendrik and Kail Visla besides Sulev.
Helenil ei tasu pabistada sest ta mängib ja laulab nagu... Apollon? Ei, nagu... üks korralik eesti tüdruk. Aga praegu on kell alles neli... Helen teeb nüüd kätekõverdusi.
Helen has no need to stress out - she plays and sings like .... a good normal estonian girl. But for now it is only 4´o ´clock. Helen is doing pushups now.
...
See oli siis, kui koda reede õhtul tegelikult kohale jõudis ja üles sai.
It was when the teepee finally arrived and was installed late friday night.
Istusime lõkke ääres ( või mis lõke, üks sussutamine oli, kui sa taskulambiga hagu korjad.)
we were sitting around the fire ( or make -believe fire, which only consisted of stuff we could find with a flahlight in this pinch black night).
Aare mängib pehmete keeltega kidrat. Preeria tunne....kus me hobused on?
This old guy, Aare, plays a guitar with soft nailon strings. Prairie -feeling... where are our horses?
Kõik on väga vaikne, üleloomulikult vaikne, ainult kitarr. Nii võimas vaikus, et isegi Rohelise Lava mürgel ei kosta siia ära.
Everything is very, very quiet, supernaturally quiet, just the guitar sound. Such a powerful silence that even the orgy on Green Stage doesn´t brake through.
Võõras: " Miks inimestele meeldib vaadata elevat tuld?" Ta ei saa vastust ja kordab:" Miks inimestele meedlib vaadata elavat tuld?"
A stranger: " Why do people like to watch the living fire?" Since noone answers, he asks the same question again: "Why DO people like to watch the living fire?"
" Pange puid juurde. ma mängin veel ühe loo. "
" Add some wood. I´ll play another song."
...
Hiline õhtupoolik laupäeval. Kojas on Vigri, ma, Siim, Jäneš ( mingi suvaline tüüp), Jana.
Late night on Saturday, in teepee are the following persons: Me, Vigri, Siim, Rhabbit ( some random guy), Jana.
Mõned väga külmetavad kujud paluvad ennast sisse lasta ja saavad. Paistavad sellised Goth või Heavy stiili, aga väga vaiksed ja kenad.
Some deeply frozen people ask for a permission to enter and get it too. They look like Goths or Heavy metal characters, but they are very friendly and quiet.
„Mis te siin teete siis?“
" So, what´re you doin´ere then?"
„ Joonistame ja.... praegu mitte. Luuletusi loeme. Kah päeval.“
" Draw and... not now. Read poetry. Also during the daytime. "
Mina: „ Näe, võta üks kartul.“ viskan ühele külalistest fooliumis kartuli. Lõkkes küpsetatud.
Me: " Here, have a potatoe. " throw a potatoe to one of the guests. Cooked in the fire.
„ mis selle kartuliga on?“
" What´s up with the potatoe?"
Jäneš võtab kitarri. ( Kitarr on Aare oma, too on justkui šamaan, ta läks välja puid vaatama. Südaöösel. )
Rhabbit takes the guitar ( which belongs to the old shaman Aare who just went out to check up with the trees.)
Jänes mängib kitarri.
Rhabbit plays the guitar.
Jäneš ei oska vist tegelikult kitarri mängida. Mitte... väga hästi. Külalised teevad äravaevatud nägu.
Rhabbit can´t probably play the guitar... at all. The guests look tortured by his activity.
„ Nüüd siis kuuled, milleks sul kartulit vaja oli.“
" So now you hear, why you needed the potatoe. "
...
Pikk, heledapäine rahuliku häälega kutt kitarriga ja lühem, pontsakas tõmmu natuke joksis kutt.
A tall, blond boy with a calming voice and a guitar, and a shorter, darker, plump guy with a bit of a birdie.
Lisaks hulk inimesi, kes kuulavad kidraga kuti poolt jutustatavat muinasjuttu. Ja üks plikatirts kes mängib tule ääres puupulgaga, üritades selle otsa hõõguma ajada.
In addition a lot of people who are listening to the fairytale told by the blond boy. And a little girl playing with a stick , trying to make the end of it catch fire.
Tõmmu kutt( kurvalt): „ Ma ikka ei saa aru.“
The darker boy: " Istill don´t get it. "
Muinasjutu vestja: „ Sa ei peagi aru saama, saad aru...“
The storyteller: " YOU don´t HAVE to understand, get it..."
Tõmmu kutt ( peaaegu nutuselt) : „Ei saa aru!“
Dark guy:" I DON´T !"
Muinasjutu vestja:„ Ei, noh, saad aru...“
The Storyteller: " No, no, you see..."
Tõmmu kutt: „ No aga ma tõesti ei saa aru!“
Dark guy: " But I don´t !"
Muinasjutu vestja:„ Sa ei peagi saama, see jutt on lastele.“
The Storyteller, calmly: " You don´t have to get it, it is for the children. "
Jätkab laulukesega: „ Juuli tõttab julge sammuga ilmast oma õnne otsima, sammub vapralt oma teed, lootust pole kaotand veel. “
Continues with a song: " July hurries in brave steps to find her luck in the Wide Wold, bravely walks her way, hasn´t yet lost hope. "
Tüdruk ( toksib hõõguva puuoksaga vastu lõkkekive:) „ Sädemeid sädemeid sädemeid...“
The Little Girl ( beating the stones that circle the fire with a stick): " Sparkles, Sparkles, Sparkles, Sparkles!"
Muinasjutu vestja: „ Kuule, kuule, see on väga hea refrään. Väl´än külmetäs ja sädemeid sädemeid sädemeid, ütle mulle uma sädemeid sädemeid sädemeid.“
The Storyteller: " Hey, that´s a very good chorus line: It was cold outside and sparkles sparkles sparkles, tell me your sparles sparkles sparkles. "
( Toimetaja märkus: see oli siseringi nali.)
(Editor´s note: inside joke, only for estonians actually.)
Tõmmu kutt: „ Ma ikka ei saa aru.“
Dark guy : " I still don´t get it.
Jutuvestja: " Nii et siis Juuli jõudis süngesse metsa ( tüdruk katkestab jutu)
The Storyteller: " So July walked on and reached a dark forest..."
Tüdruk ( valjult:) „Sädemeid sädemeid sädemeid, sädemeid sädemeid sädemeid, sädemeid sädemeid...“
The Little Girl , interrupting the story: " Sparkles SPARKLES SPARKLES SPARKLES !!!
Toimetaja märkus: Loo lõpus kohtub Juuli noormehega nimega Julge August ja kahekesi saavad nad võitu inimsööja Beefeater´ist. et te mul uudishimu kätte ei kärvaks.
Editor´s note: In the end of the story July meets a young man called Brave August and together they beat a cannibal called Beefeater. just saying this so you won´t die of curiosity.
Helen( pumpab kõhulihaseid:) „ Ma ei saa selle pilli sisse häält. Mu ÕHUlihased ei tööta. „
Helen ( doing tummy muscle exercises): " I can´t get a voice into this instrument. My airmuscles don´t work."
„See pill“ on tegelikult mitu pilli: kaks saksofoni, torupill ja keraamiline pill mille nime mina mitte ei tea.
" This instrument " is in fact several intruments: bagpipe, two saxophones, and a ceramical thing which I can´t name.
Helen ja Sulev esinevad õhtupoole Suures Toas. Praegu on Helen Waldorf -Lasteaia mängutoas ja seisab pea peal.
Helen and Sulev are performing tonight in Big Room. Right now Helen is in the kitchen of Viljandi Waldorf Kindergarten and is standing on her head.
Sulev on Kratt´i heliproovis.Mõlemad ansamblid on suurepärased. Kratis on peale Sulevi Hendrik ja Kail.
Sulev is in soundcheck for the band Kratt. Both bands are fantastic. In " Kratt" there are Hendrik and Kail Visla besides Sulev.
Helenil ei tasu pabistada sest ta mängib ja laulab nagu... Apollon? Ei, nagu... üks korralik eesti tüdruk. Aga praegu on kell alles neli... Helen teeb nüüd kätekõverdusi.
Helen has no need to stress out - she plays and sings like .... a good normal estonian girl. But for now it is only 4´o ´clock. Helen is doing pushups now.
...
See oli siis, kui koda reede õhtul tegelikult kohale jõudis ja üles sai.
It was when the teepee finally arrived and was installed late friday night.
Istusime lõkke ääres ( või mis lõke, üks sussutamine oli, kui sa taskulambiga hagu korjad.)
we were sitting around the fire ( or make -believe fire, which only consisted of stuff we could find with a flahlight in this pinch black night).
Aare mängib pehmete keeltega kidrat. Preeria tunne....kus me hobused on?
This old guy, Aare, plays a guitar with soft nailon strings. Prairie -feeling... where are our horses?
Kõik on väga vaikne, üleloomulikult vaikne, ainult kitarr. Nii võimas vaikus, et isegi Rohelise Lava mürgel ei kosta siia ära.
Everything is very, very quiet, supernaturally quiet, just the guitar sound. Such a powerful silence that even the orgy on Green Stage doesn´t brake through.
Võõras: " Miks inimestele meeldib vaadata elevat tuld?" Ta ei saa vastust ja kordab:" Miks inimestele meedlib vaadata elavat tuld?"
A stranger: " Why do people like to watch the living fire?" Since noone answers, he asks the same question again: "Why DO people like to watch the living fire?"
" Pange puid juurde. ma mängin veel ühe loo. "
" Add some wood. I´ll play another song."
...
Hiline õhtupoolik laupäeval. Kojas on Vigri, ma, Siim, Jäneš ( mingi suvaline tüüp), Jana.
Late night on Saturday, in teepee are the following persons: Me, Vigri, Siim, Rhabbit ( some random guy), Jana.
Mõned väga külmetavad kujud paluvad ennast sisse lasta ja saavad. Paistavad sellised Goth või Heavy stiili, aga väga vaiksed ja kenad.
Some deeply frozen people ask for a permission to enter and get it too. They look like Goths or Heavy metal characters, but they are very friendly and quiet.
„Mis te siin teete siis?“
" So, what´re you doin´ere then?"
„ Joonistame ja.... praegu mitte. Luuletusi loeme. Kah päeval.“
" Draw and... not now. Read poetry. Also during the daytime. "
Mina: „ Näe, võta üks kartul.“ viskan ühele külalistest fooliumis kartuli. Lõkkes küpsetatud.
Me: " Here, have a potatoe. " throw a potatoe to one of the guests. Cooked in the fire.
„ mis selle kartuliga on?“
" What´s up with the potatoe?"
Jäneš võtab kitarri. ( Kitarr on Aare oma, too on justkui šamaan, ta läks välja puid vaatama. Südaöösel. )
Rhabbit takes the guitar ( which belongs to the old shaman Aare who just went out to check up with the trees.)
Jänes mängib kitarri.
Rhabbit plays the guitar.
Jäneš ei oska vist tegelikult kitarri mängida. Mitte... väga hästi. Külalised teevad äravaevatud nägu.
Rhabbit can´t probably play the guitar... at all. The guests look tortured by his activity.
„ Nüüd siis kuuled, milleks sul kartulit vaja oli.“
" So now you hear, why you needed the potatoe. "
...
Pikk, heledapäine rahuliku häälega kutt kitarriga ja lühem, pontsakas tõmmu natuke joksis kutt.
A tall, blond boy with a calming voice and a guitar, and a shorter, darker, plump guy with a bit of a birdie.
Lisaks hulk inimesi, kes kuulavad kidraga kuti poolt jutustatavat muinasjuttu. Ja üks plikatirts kes mängib tule ääres puupulgaga, üritades selle otsa hõõguma ajada.
In addition a lot of people who are listening to the fairytale told by the blond boy. And a little girl playing with a stick , trying to make the end of it catch fire.
Tõmmu kutt( kurvalt): „ Ma ikka ei saa aru.“
The darker boy: " Istill don´t get it. "
Muinasjutu vestja: „ Sa ei peagi aru saama, saad aru...“
The storyteller: " YOU don´t HAVE to understand, get it..."
Tõmmu kutt ( peaaegu nutuselt) : „Ei saa aru!“
Dark guy:" I DON´T !"
Muinasjutu vestja:„ Ei, noh, saad aru...“
The Storyteller: " No, no, you see..."
Tõmmu kutt: „ No aga ma tõesti ei saa aru!“
Dark guy: " But I don´t !"
Muinasjutu vestja:„ Sa ei peagi saama, see jutt on lastele.“
The Storyteller, calmly: " You don´t have to get it, it is for the children. "
Jätkab laulukesega: „ Juuli tõttab julge sammuga ilmast oma õnne otsima, sammub vapralt oma teed, lootust pole kaotand veel. “
Continues with a song: " July hurries in brave steps to find her luck in the Wide Wold, bravely walks her way, hasn´t yet lost hope. "
Tüdruk ( toksib hõõguva puuoksaga vastu lõkkekive:) „ Sädemeid sädemeid sädemeid...“
The Little Girl ( beating the stones that circle the fire with a stick): " Sparkles, Sparkles, Sparkles, Sparkles!"
Muinasjutu vestja: „ Kuule, kuule, see on väga hea refrään. Väl´än külmetäs ja sädemeid sädemeid sädemeid, ütle mulle uma sädemeid sädemeid sädemeid.“
The Storyteller: " Hey, that´s a very good chorus line: It was cold outside and sparkles sparkles sparkles, tell me your sparles sparkles sparkles. "
( Toimetaja märkus: see oli siseringi nali.)
(Editor´s note: inside joke, only for estonians actually.)
Tõmmu kutt: „ Ma ikka ei saa aru.“
Dark guy : " I still don´t get it.
Jutuvestja: " Nii et siis Juuli jõudis süngesse metsa ( tüdruk katkestab jutu)
The Storyteller: " So July walked on and reached a dark forest..."
Tüdruk ( valjult:) „Sädemeid sädemeid sädemeid, sädemeid sädemeid sädemeid, sädemeid sädemeid...“
The Little Girl , interrupting the story: " Sparkles SPARKLES SPARKLES SPARKLES !!!
Toimetaja märkus: Loo lõpus kohtub Juuli noormehega nimega Julge August ja kahekesi saavad nad võitu inimsööja Beefeater´ist. et te mul uudishimu kätte ei kärvaks.
Editor´s note: In the end of the story July meets a young man called Brave August and together they beat a cannibal called Beefeater. just saying this so you won´t die of curiosity.
Kommentaarid