Tulin just Rahvakunsti Õppetooli koosolekult. Seal oli üheks oluliseks küsimuseks akrediteerimiskomisjoni nõutav nimemuutus erialal. enne oli ta Rahvakunst Ja Kultuurantropoloogia. Soovitati Kunsti ja Kultuuriõpingud. Ma ei arva et see oleks väga hea, samas tekivad eesti ja inglise mõistete ümberpanemisel nii tõlke - kui tõlgendusprobleemid.
I just came from a meeting of the Chair of Folk Arts ( Estonian Academy of Arts ). There was a question of changing the name ( suggested by international acrediting committee). It is for now The Chair of Folk Art and Cultural Anthropology. They suggested Arts and Culture studies. I don´t think it is very good yet searching for different solutions and the right words both in estonian and in english creates a lot of problems both in translation and interpretation.
nagu näiteks Käsitöö. seda ei saa tõlkida ainult " crafts" või "handicraft" või " applied art" või "rural Craft" või misasi see on? kas etnograafiline kunst ennemuiste või nüüd ja siin? kas maakäsitöö või linlik? Omamaine või ka imporditud?
Does the word "rahvakunst" mean crafts in general, heriatge crafts ethnographic art ( from the past or from the present?) or crafts from the countryside? Or from the city? Native or imported?
Minu meelest sõna " crafts " tõlgendused on inglise keeles palju rohkem läbi mõeldud. sa mitte ei müüa lihtsalt seda eset mida sa oma käte osavuse abil teed, vaid just põhiline on OSKUS seda teha ja siis ese.
In english language the word " craft" and its interpretations have been more thouroughly discussed and cleared from malinformation. It is not the thing you make with the skills of your hand, but the art of mastering a technique.
veel mõtteid: kuidas balansseerida oskuste säilitamise ja nende omamise mõttekuse vahel? Kõik ei mahu ju midagi tootma ja müüma.
And more thoughts it arouses: how to balance between conservation of skills and the need for them? not all taht master some craft can make money from it. the market will be full some day.
kas turg reguleerib end sedavõrd ise, et tugevamad esile tõuseks, aga nõnda et turule mitte mahtujad oskustest siiski kinni peaks, kasvõi harrastajatena?
does the market regulate itself enough so, that the stronger masters stand out but people with skills who don´t find a niche on the market won´t completely give up their craft, even as a hobby or passtime?
Kolmandaks: kuidas teha selgeks vana kooli meistritele, et teadmiste ja oskuste vahetamise ja omandamise kanalid on muutunud? ( vt. lõik infoökoloogia) Vana kooli omad kardavad nt. interneti matrix - lahendust. noored ja uued õppijad elavad osalt digitaevas, osalt on lihtsalt segaduses.
Third thought: how to explain to old school craftsmen that the process of exchangeing of knowledge and skills has changed ( see informational ecology ) the old masters are afraid that internet will soon go into the matrix - phase, the young live with the idea of digital heaven or total confusion.
aga igapäevase mitte raha teenimiseks mõeldud harrastusena saavad käsitööoskused püsida vaid siis kui info on väga kiiresti ja lihtsalt kättesaadav. ja seda on ta internetis....
but the crafts skills remain a non- profitable every - day - hobby only if the teachings, the knowledge can be found and used quickly and easily. and in internet it is....
Veel käsin ma vaatamas Charlie ja Sokolaadivabriku filmi. Ka Willy Wonka on seal omamoodi .... öelda, meister.
Also, yesterday I went to see Charlie And The Chokolate Factory. Willy Wonka there is also , say , a master, craftsman.
Ja ka temal on probleem . Temalt varastati nippe ja kasutati tema erakordseid oskusi luua imetabaseid maiustusi ära võõraste poolt. Ja ta saatis kõik Võõrad minema ning sulgus endasse.
And he has a very familiar problem: some strangers stole his ideas, his recipes - that is, his unique skills to create miraculous sweets. And he sent everyone away , shut himself from the world.
Kui lapsed ja nende vanemad vabrikusse tulid ei mõistnud nad, mis on nii mõnegi Willy leiutise taga. MIKS on see vajalik? Ainult Charlie teadis: maiustuste maailm ei pea olema mõistuspärane.
When children and their parent came to the factory, some of them didn´t understand, WHY? what is behind his inventions? what is it for? Only Charlie knew: the world of chocolate doesn´t have to have any reasonable explanation.
Võibolla käib see kõigi imeliste oskuste kohta: ei ole vaja küsida, miks? Lihtsalt on nii imeline kui keegi suudab midagi säärast teha.
Maybe the same goes about every wonderful skill/ craft. You don´t need to ask, why? It´s just so wonderful someone CAN.
aga Willy mure oli ka: kes jätkab? kes läheb sama teed? kes suudaks ja oskaks siit edasi minna. Meister, kes vajab õpilast. erinevalt filmimeistri Tim Burtoni pisut sarnase probleemiga Edward Kääräest, siin filmis see õpilane leiti.
But Willy´s trouble was also: who will go on? Who is capable and willing to continue what he has been doing? The master needed a student. Unlike in Edward Scissorhands, where the Inventor died and couldn´t finish his work, Willy finds this student .
Ent ta osutub ka ise õpilaseks, sest ta on... noh, pisut ajast maha jäänud. Endassesulgumine on jätnud ta ilma nii infost, kontaktidest kui suhtlemisoskusest.
But Willy turns out to be a student himself, for he is... welll.... a bit behind in lessons. Closing into his world has left him without a lot of information, contacts and communication skills.
Veelkord tõestab see, et sa ei saa sõita hobusega üle mere. sa pead käima ajaga kaasas, isegi kui toetud oma põhitegevuses traditsioonidele. Willy sai Charlielt tiivad. ta avas end.
It proves again you can´t think you´ll ride over the sea with a horse. You´ve got to be up to date. Willy got wings from Charlie. He opened up to the new world.
perekonna teema on hoopis teine...see kuulub teistesse päevikutesse.
The family subject is a matter of other diaries.
I just came from a meeting of the Chair of Folk Arts ( Estonian Academy of Arts ). There was a question of changing the name ( suggested by international acrediting committee). It is for now The Chair of Folk Art and Cultural Anthropology. They suggested Arts and Culture studies. I don´t think it is very good yet searching for different solutions and the right words both in estonian and in english creates a lot of problems both in translation and interpretation.
nagu näiteks Käsitöö. seda ei saa tõlkida ainult " crafts" või "handicraft" või " applied art" või "rural Craft" või misasi see on? kas etnograafiline kunst ennemuiste või nüüd ja siin? kas maakäsitöö või linlik? Omamaine või ka imporditud?
Does the word "rahvakunst" mean crafts in general, heriatge crafts ethnographic art ( from the past or from the present?) or crafts from the countryside? Or from the city? Native or imported?
Minu meelest sõna " crafts " tõlgendused on inglise keeles palju rohkem läbi mõeldud. sa mitte ei müüa lihtsalt seda eset mida sa oma käte osavuse abil teed, vaid just põhiline on OSKUS seda teha ja siis ese.
In english language the word " craft" and its interpretations have been more thouroughly discussed and cleared from malinformation. It is not the thing you make with the skills of your hand, but the art of mastering a technique.
veel mõtteid: kuidas balansseerida oskuste säilitamise ja nende omamise mõttekuse vahel? Kõik ei mahu ju midagi tootma ja müüma.
And more thoughts it arouses: how to balance between conservation of skills and the need for them? not all taht master some craft can make money from it. the market will be full some day.
kas turg reguleerib end sedavõrd ise, et tugevamad esile tõuseks, aga nõnda et turule mitte mahtujad oskustest siiski kinni peaks, kasvõi harrastajatena?
does the market regulate itself enough so, that the stronger masters stand out but people with skills who don´t find a niche on the market won´t completely give up their craft, even as a hobby or passtime?
Kolmandaks: kuidas teha selgeks vana kooli meistritele, et teadmiste ja oskuste vahetamise ja omandamise kanalid on muutunud? ( vt. lõik infoökoloogia) Vana kooli omad kardavad nt. interneti matrix - lahendust. noored ja uued õppijad elavad osalt digitaevas, osalt on lihtsalt segaduses.
Third thought: how to explain to old school craftsmen that the process of exchangeing of knowledge and skills has changed ( see informational ecology ) the old masters are afraid that internet will soon go into the matrix - phase, the young live with the idea of digital heaven or total confusion.
aga igapäevase mitte raha teenimiseks mõeldud harrastusena saavad käsitööoskused püsida vaid siis kui info on väga kiiresti ja lihtsalt kättesaadav. ja seda on ta internetis....
but the crafts skills remain a non- profitable every - day - hobby only if the teachings, the knowledge can be found and used quickly and easily. and in internet it is....
Veel käsin ma vaatamas Charlie ja Sokolaadivabriku filmi. Ka Willy Wonka on seal omamoodi .... öelda, meister.
Also, yesterday I went to see Charlie And The Chokolate Factory. Willy Wonka there is also , say , a master, craftsman.
Ja ka temal on probleem . Temalt varastati nippe ja kasutati tema erakordseid oskusi luua imetabaseid maiustusi ära võõraste poolt. Ja ta saatis kõik Võõrad minema ning sulgus endasse.
And he has a very familiar problem: some strangers stole his ideas, his recipes - that is, his unique skills to create miraculous sweets. And he sent everyone away , shut himself from the world.
Kui lapsed ja nende vanemad vabrikusse tulid ei mõistnud nad, mis on nii mõnegi Willy leiutise taga. MIKS on see vajalik? Ainult Charlie teadis: maiustuste maailm ei pea olema mõistuspärane.
When children and their parent came to the factory, some of them didn´t understand, WHY? what is behind his inventions? what is it for? Only Charlie knew: the world of chocolate doesn´t have to have any reasonable explanation.
Võibolla käib see kõigi imeliste oskuste kohta: ei ole vaja küsida, miks? Lihtsalt on nii imeline kui keegi suudab midagi säärast teha.
Maybe the same goes about every wonderful skill/ craft. You don´t need to ask, why? It´s just so wonderful someone CAN.
aga Willy mure oli ka: kes jätkab? kes läheb sama teed? kes suudaks ja oskaks siit edasi minna. Meister, kes vajab õpilast. erinevalt filmimeistri Tim Burtoni pisut sarnase probleemiga Edward Kääräest, siin filmis see õpilane leiti.
But Willy´s trouble was also: who will go on? Who is capable and willing to continue what he has been doing? The master needed a student. Unlike in Edward Scissorhands, where the Inventor died and couldn´t finish his work, Willy finds this student .
Ent ta osutub ka ise õpilaseks, sest ta on... noh, pisut ajast maha jäänud. Endassesulgumine on jätnud ta ilma nii infost, kontaktidest kui suhtlemisoskusest.
But Willy turns out to be a student himself, for he is... welll.... a bit behind in lessons. Closing into his world has left him without a lot of information, contacts and communication skills.
Veelkord tõestab see, et sa ei saa sõita hobusega üle mere. sa pead käima ajaga kaasas, isegi kui toetud oma põhitegevuses traditsioonidele. Willy sai Charlielt tiivad. ta avas end.
It proves again you can´t think you´ll ride over the sea with a horse. You´ve got to be up to date. Willy got wings from Charlie. He opened up to the new world.
perekonna teema on hoopis teine...see kuulub teistesse päevikutesse.
The family subject is a matter of other diaries.
Kommentaarid