Madness. Hullumeelsus.
Kummast hullumeelsusest ma esimesena räägin- kas sellest, mida just Sõpruse kinos vaatamas käisin, või sellest, milline haige seltskond hilisõhtul nr 40 bussi peal sõidab?
Räägiks siis kõigepealt filmist, sest ma kirjutasin pimedas kinos oma mõtted bussipiletile harilikuga ja see raske töö neid taas ära mõistada tuleb kõigepealt ära teha. Terve Tallinna linna peale kokku saal vaevu täis saada nii et keegi ei istugi treppide peal, hoolimata sellest et on tasuta seanss? Siiski, pole paha. Aga kui Kaljo Kiisk ei oleks just äsja meie seast lahkunud, kas ka siis oleks tema filmi vaatama tulnud terve saalitäis rahvast? Selles ma pole kindel... see rahvas oleks olnud teistsugune, fanaatiline. hullumeelsed.... Juuste järgi sain aru muide ja sain pärast kinnitust et täpselt minu ees kaks rida eespool istus Ewert Sundja. Teisi ma kedagi ära ei tund´, üsna igav ja suvaline seltskond. Ainult üks kutt luges Maalehte, see jäi miskipärast meelde, sest kesse tuleb kinno Maalehte lugema.
Which madness should I talk about first? The movie by that name that I just watched for free in a cinema theater or what a sick and twisted bunch rides bus no. 40 late at night?
I guess I will have to start with the movie. I wrote some notes on a bus ticket with a pencil and now they are fading. To barely fill the movie theater although it is a free seance? Good enough though.... If the director of this 1968 film had not passed away a week or so ago, would there be this many people here at all? The people who would usually come to see such a movie are different. Mad...
I did not spot many celebrities among the crowd, although this particular cinema is quite hip among the more posh people around here. I noticed a singer with a rather spunky hairstyle sitting two seats down. There was one guy I remembered randomly because he was reading a newspaper I usually dont see city people read. At least in the cinema.
Kui mõnele hollivudijale öelda, et Kiisk sai selle filmi eest miinimumhonorari, peavad nad teda hulluks. Aga midagi pidi ta sellest siiski saama, mis raha asendas. Ma ei olnud Hullumeelsust enne näinud. Aga mõtlesin kohe, kui see saja filmi naine või kesiganestaoli seal ees meile teost tutvustas, et küllap oli selleks vaevatasuks Sõnumi jõudmine kasvõi Kellegini. Ja tasu oli ka see, et nüüd on ta teeninud ära eesti kõigi aegade ühe parima filmi tiitli. Selles mõttes oli tolleaegne reziim unikaalse mõjuga. Kas keegi praegu vaevuks tegema filmi, kui talle öeldaks, et raha sa selle eest peaaegu ei saa ja väljaspool riigipiire me seda ei levita, ole õnnelik, et me sellele päris kääridega kallale ei lähe või tuld otsa ei pane? Kiisk tegi ikkagi, ja koputagu need prukheimrid rusikaga oimukohta palju tahvad.
If anyone told a Hollywood director that Kaljo Kiisk got a minimum wage for this film, they will think he himself was mad. But he must have gotten something that replaced the money. I had not seen Madness before, but when a lady from the foundation, that restores old movies introduced this flick before it began, I immediately thought the directors´ reward must have been a chance to take his message to at least SOMEBODY, and just to be able to make a movie, which at least nowadays tops Estonian film critics´ list of Best Estonian Movies of all times.....It was a unique era, the Soviet time. Would anyone today be willing to make a movie after being told he wont get paid almost anything, the movie will not go into distribution outside the country borders (it was also banned in the Soviet Union for some time, I think!), and that he should be grateful they don´t cut it up or just throw it in the fire in the first place? Kiisk still made it, and it doesn´t matter now how much Bruckheimer would jest that his screws were loose. The desire to make a point and show his vision exceeded all sense and reason. Madness!
Täitsa hea film tõesti tolle aja kohta, võibolla ainult....Ei, ma midagi muud ei julge öelda. Kurat teab, kui kõrge puu otsa mind tõmmataks, kui ma Hullumeelsust kritiseerida julgeksin. Filmile polegi midagi ette heita. Visuaalselt kohati täitsa nagu Welles. Näitlejad kohati nagu Fellinil. Huumor peaaegu nagu prantslastel. Tegevus toimus kuskil iks kohas .... ÕUDSELT imelik, et see on eesti film ja eesti keeles. Tundub peaaegu, et midagi on heas mõttes paigast ära ja ümber vahetatud. Et tehti kuskil mujal, kellegi teise poolt, siin ainult pandi tiitrid ja tekst juurde.
It was a really good movie for that time, if maybe...but I do not dare criticize it in fear of a film critics´ lynch mob. Visually almost like Orson Welles, the acting and directing like Fellinis´, witty humor like the french have, the location in a surrealistic, uncommon place, not the same old things I always see in our movies.... It is awfully strange and almost impossible to believe this is indeed an Estonian movie. Something is so positively out of place, like they had stolen some movie from somewhere else and dubbed it.
Heh.
Ja siis sõidan koju ja kuulan äsja pogrist vabanenud roolijoodiku hala oma kriminaalhooldaja karmusest ja ülekohtustest trahvidest, mida 180ga sõitmise eest tasuda tuleb, ja eesseisvast kohtulahingust ja kust ikka saaks sõidueksami papi eest kirja.... ja keegi polt üritas põhimõtteliselt justkui bussis oma tüdruksõpra ära vägistada....kolm linnadaami suutsid piletiaugustaja ära ummistada ja mingi parm tegi põrandale loigu. Miks kurat ma pean siukses linnas siukse bussiga sõuitma, parem võiks elada suures valges lossis ja mängida nelja nupuga malet.
Then I ride home, and eavesdrop an ex-con who complains about being caught, and left without a license for driving 180 km/h and unjustified fines, and a nasty parole officer; and the upcoming legal battle, and the possibilities in this town to buy a good driving exam result...and I watch some bloke trying to almost rape his girlfriend, and three middle aged chicks jamming the ticket machine... and a homeless guy peeing on the floor. And I am thinking: why the heck do I need to live in a town like this and ride in a bus like this.... why can I not live in a great, white castle, playing chess with a king, a pawn and two knights...
aga ei, see pole meie otsustada. You can watch yourself behaving this terrible way, but you can´t control it. Hüpiknukk iseenda käes, ma olen keegi kes pole mina. Kuidas te hullumajja sattusite? Vot ei tea.
It is not up to us. We are who we are not. How did you end up in this madhouse? There is no answer.
oehjah. ja kõik kes olid Hullumeelsuses, on surnud, nii et see ongi täiesti teine reaalsus, mingi eelmine elu, meile on jäänud ainult ekskavatsioon ja märkmete tegemine. Need olekski tundunud varjudena, olematute inimestena...Kui seda filmi oleks näidatud kaks nädalat tagasi, oleks Kiisk ise veel tundunud saadikuna elavate ja surnute maailma vahel. Nüüd on ta ise ka nende mustvalgete, ainult filmilindil eksisteerivate varjude hulgas. Nagu poleksi kunagi olnud päris inimene. Me otsime kedagi, keda pole kunagi olemas olnud.
And everybody from that film and everyone who helped make that film are dead, it is a different reality, a life already lived, a world of shadows, and now the director has joined them, or he would be the only link left with the world of the living. a two-dimensional, black-and-white shadow, all he is now. We are looking for a man, who never existed.
MOVIE SYNOPSY
Räägiks siis kõigepealt filmist, sest ma kirjutasin pimedas kinos oma mõtted bussipiletile harilikuga ja see raske töö neid taas ära mõistada tuleb kõigepealt ära teha. Terve Tallinna linna peale kokku saal vaevu täis saada nii et keegi ei istugi treppide peal, hoolimata sellest et on tasuta seanss? Siiski, pole paha. Aga kui Kaljo Kiisk ei oleks just äsja meie seast lahkunud, kas ka siis oleks tema filmi vaatama tulnud terve saalitäis rahvast? Selles ma pole kindel... see rahvas oleks olnud teistsugune, fanaatiline. hullumeelsed.... Juuste järgi sain aru muide ja sain pärast kinnitust et täpselt minu ees kaks rida eespool istus Ewert Sundja. Teisi ma kedagi ära ei tund´, üsna igav ja suvaline seltskond. Ainult üks kutt luges Maalehte, see jäi miskipärast meelde, sest kesse tuleb kinno Maalehte lugema.
Which madness should I talk about first? The movie by that name that I just watched for free in a cinema theater or what a sick and twisted bunch rides bus no. 40 late at night?
I guess I will have to start with the movie. I wrote some notes on a bus ticket with a pencil and now they are fading. To barely fill the movie theater although it is a free seance? Good enough though.... If the director of this 1968 film had not passed away a week or so ago, would there be this many people here at all? The people who would usually come to see such a movie are different. Mad...
I did not spot many celebrities among the crowd, although this particular cinema is quite hip among the more posh people around here. I noticed a singer with a rather spunky hairstyle sitting two seats down. There was one guy I remembered randomly because he was reading a newspaper I usually dont see city people read. At least in the cinema.
Kui mõnele hollivudijale öelda, et Kiisk sai selle filmi eest miinimumhonorari, peavad nad teda hulluks. Aga midagi pidi ta sellest siiski saama, mis raha asendas. Ma ei olnud Hullumeelsust enne näinud. Aga mõtlesin kohe, kui see saja filmi naine või kesiganestaoli seal ees meile teost tutvustas, et küllap oli selleks vaevatasuks Sõnumi jõudmine kasvõi Kellegini. Ja tasu oli ka see, et nüüd on ta teeninud ära eesti kõigi aegade ühe parima filmi tiitli. Selles mõttes oli tolleaegne reziim unikaalse mõjuga. Kas keegi praegu vaevuks tegema filmi, kui talle öeldaks, et raha sa selle eest peaaegu ei saa ja väljaspool riigipiire me seda ei levita, ole õnnelik, et me sellele päris kääridega kallale ei lähe või tuld otsa ei pane? Kiisk tegi ikkagi, ja koputagu need prukheimrid rusikaga oimukohta palju tahvad.
If anyone told a Hollywood director that Kaljo Kiisk got a minimum wage for this film, they will think he himself was mad. But he must have gotten something that replaced the money. I had not seen Madness before, but when a lady from the foundation, that restores old movies introduced this flick before it began, I immediately thought the directors´ reward must have been a chance to take his message to at least SOMEBODY, and just to be able to make a movie, which at least nowadays tops Estonian film critics´ list of Best Estonian Movies of all times.....It was a unique era, the Soviet time. Would anyone today be willing to make a movie after being told he wont get paid almost anything, the movie will not go into distribution outside the country borders (it was also banned in the Soviet Union for some time, I think!), and that he should be grateful they don´t cut it up or just throw it in the fire in the first place? Kiisk still made it, and it doesn´t matter now how much Bruckheimer would jest that his screws were loose. The desire to make a point and show his vision exceeded all sense and reason. Madness!
Täitsa hea film tõesti tolle aja kohta, võibolla ainult....Ei, ma midagi muud ei julge öelda. Kurat teab, kui kõrge puu otsa mind tõmmataks, kui ma Hullumeelsust kritiseerida julgeksin. Filmile polegi midagi ette heita. Visuaalselt kohati täitsa nagu Welles. Näitlejad kohati nagu Fellinil. Huumor peaaegu nagu prantslastel. Tegevus toimus kuskil iks kohas .... ÕUDSELT imelik, et see on eesti film ja eesti keeles. Tundub peaaegu, et midagi on heas mõttes paigast ära ja ümber vahetatud. Et tehti kuskil mujal, kellegi teise poolt, siin ainult pandi tiitrid ja tekst juurde.
It was a really good movie for that time, if maybe...but I do not dare criticize it in fear of a film critics´ lynch mob. Visually almost like Orson Welles, the acting and directing like Fellinis´, witty humor like the french have, the location in a surrealistic, uncommon place, not the same old things I always see in our movies.... It is awfully strange and almost impossible to believe this is indeed an Estonian movie. Something is so positively out of place, like they had stolen some movie from somewhere else and dubbed it.
Heh.
Ja siis sõidan koju ja kuulan äsja pogrist vabanenud roolijoodiku hala oma kriminaalhooldaja karmusest ja ülekohtustest trahvidest, mida 180ga sõitmise eest tasuda tuleb, ja eesseisvast kohtulahingust ja kust ikka saaks sõidueksami papi eest kirja.... ja keegi polt üritas põhimõtteliselt justkui bussis oma tüdruksõpra ära vägistada....kolm linnadaami suutsid piletiaugustaja ära ummistada ja mingi parm tegi põrandale loigu. Miks kurat ma pean siukses linnas siukse bussiga sõuitma, parem võiks elada suures valges lossis ja mängida nelja nupuga malet.
Then I ride home, and eavesdrop an ex-con who complains about being caught, and left without a license for driving 180 km/h and unjustified fines, and a nasty parole officer; and the upcoming legal battle, and the possibilities in this town to buy a good driving exam result...and I watch some bloke trying to almost rape his girlfriend, and three middle aged chicks jamming the ticket machine... and a homeless guy peeing on the floor. And I am thinking: why the heck do I need to live in a town like this and ride in a bus like this.... why can I not live in a great, white castle, playing chess with a king, a pawn and two knights...
aga ei, see pole meie otsustada. You can watch yourself behaving this terrible way, but you can´t control it. Hüpiknukk iseenda käes, ma olen keegi kes pole mina. Kuidas te hullumajja sattusite? Vot ei tea.
It is not up to us. We are who we are not. How did you end up in this madhouse? There is no answer.
oehjah. ja kõik kes olid Hullumeelsuses, on surnud, nii et see ongi täiesti teine reaalsus, mingi eelmine elu, meile on jäänud ainult ekskavatsioon ja märkmete tegemine. Need olekski tundunud varjudena, olematute inimestena...Kui seda filmi oleks näidatud kaks nädalat tagasi, oleks Kiisk ise veel tundunud saadikuna elavate ja surnute maailma vahel. Nüüd on ta ise ka nende mustvalgete, ainult filmilindil eksisteerivate varjude hulgas. Nagu poleksi kunagi olnud päris inimene. Me otsime kedagi, keda pole kunagi olemas olnud.
And everybody from that film and everyone who helped make that film are dead, it is a different reality, a life already lived, a world of shadows, and now the director has joined them, or he would be the only link left with the world of the living. a two-dimensional, black-and-white shadow, all he is now. We are looking for a man, who never existed.
MOVIE SYNOPSY
Kommentaarid