Norra reis: sildifetiš. Trip to Norway: Labeling fetish.
Üks harjumus, mille Norras omandasin, oli refleks pildistada kõiki silte ja viitasid mis teele ette jäid. Need võivad olla uskumatult lahedad, naljakad, informatiivsed, kordumatud ja mitmeti mõistetavad. Sildid tegid teekonna palju lõbusamaks ja kui sa pead loksuma bussis 600 kilomeetrit päevas, on sildid mõnus augutäide. Üsna pea aga hakkasid sildid mind tõsiselt huvitama.... mida kõike sa teada ei saa. tee ääres mööda lendavaid silte pildistades saad teada mida kõike sa POLE näinud....
A strange but useful habit I acquired in Norway was taking pictures of signs and labels and posters and, well all sort of sign-information that was on my way. They are original, funny, witty, informative, have multiple meaning or...are actually plain and simple but your own interpretationtwists the information around. One can learn a lot from signs....like all the things you´ve passed and never saw, when you look at the shot taken from road side signs passing by.
Sildifetiš algas Soomes, kui avastasin, et soomlastel on kombeks riputada silte puude vahele või lihtsalt puu najale toetada, ja arutasin omaette, kas neilt omatehtud (maalitud, kõrvetatud, voolitud, trükitud) sildi lihtsalt keset metsa maha panemise eest ka raha võetakse või tohib seda erinevalt billboardidest teha ilma rahata... sest kui kehtib viimane variant, miks kurat meil teeäärse reklaami eest üldse raha küsitakse? Pane silt metsa iga 5 km järel et pakud pannkooke (lettuja) kohvi ja suitsulõhet (savukalaa) ja ongi vaska. Mida kõike nad ei pakkunud nõndamoodi, ja ka muud infot jagati sarnaselt. Keegi pidas näiteks vajalikuks teavitada, et räägib inglise, saksa ja vene keelt. Kes ja kus, seda me teada ei saanudki. Aga mis vahet seal on, rõõmustagem, et soomlased on nii targad ja andekad.
The sign fetish started in Finalnd when I discovered their peculiar habit of hanging and placing signs in the middle of the forest. It did not seem like they were charged for that like the advertising companies do for billboards on the roadsides, which makes me ask, why the damn are billboards even necessary? We could just lean a hand-painted sign to a tree every 5 km and lure people with pancakes coffee and smoked fish like the finnish. Also, an unknown individual thought it wise to let us know he speaks german, english and russian, but who and where...we never found out. I guess we were just meant to be in awe of the smart and talented finnish...
Alguses pildistasin silte asjadest mida me lähemalt ei näind aga millele viidati. Karupesas ei käinud, linde ei näinud, kullast teed mööda kullamuuseumisse kullamäel kullametsas kullakülas ka ei sattunud.
At first I just tried to get shots of signs pointing to peculiar sights we did not have time to see, like the Bears cave stone, or the gold museum in a golden village on the golden hill where you can go along the golden way....
See on pood ja see on avatud. Kuule iga peni teab seda ju. Selle koeraga saime muide hiljem uuesti kokku. Vähemalt oli ühes kämpingus täpipealt samasugune koer.
Thats a shop. It is open. Thats a dog. It is beige. it is like a grammar book exercise. Shop, dog, open. We saw a dog in front of a shop that was open. Later we saw the same dog or an exact look-a-like in a camping.
Kindlasti võtsin üles kõik mis viitas meie põhisihtkohale Nordkapile, alustades viitadest Rovaniemis.
I documented all the signs pointing to our main goal, North Cape, starting from the ugly wooden ones in Rovaniemi
ja lõpetades teeviitadega ühest
kui ka teisest suunast. Noh, Nordkapp on nii tähtis et ju neid viitasid oleks tegelikult olnud iga künka otsas.
North Cape is important enough to point to it from every direction and any random distance
Henningsvaeris sain teada, et norra trollidel on ka oma lasteaed
A kindergarten for trolls, oh how super.
Majasildid olid aga tõistel portselaanist.
Porcelain house numbers
See oli ainus silt A-s lihtsalt muud suurt põldki pildistada, aga ma ei tunne ei William, Ludvikut, Elisabethi egaTove-Heidi-Olavit. Ma saan aru et mingid inimesed on aastaid kuskil mägedes telkimas juba?
Who the heck are these people and where are they camping and for how long already?
Kas nad natuke ei liialda selle tursa suurusega....?
Arent they overdoing it with the fisherman talk about the size of their "torsk"? or is that a whale...I cannot tell
See potnapekka on Oulus tagaotsitav kurjategija. Terve Pigisaar on tema eest hoiatavaid silte täis. Tegelikult see pole naljakas, üks reisikaaslane läks tema hammustusest jummalast paiste.
Ühe mäe otsas võis aga oma silmi kontrollida.
On a random hillside you could check your eyesight. If you can see the mountain, it is all right, drive on. But if you cant see the mountain, you are in trouble, mate.
Kõik sildid olid nunnustatud või aeti lihtsalt esteetilisemat välimust taga.
All the signs seemed cuter or exaggeratedly aesthetic like it would be embarrassing to hang out regular ones
Ma ei tea kas see on mingi kummardus Frank Sinatra poole, aga ma pole kuskil mujal kaabuga ülekäigurajamehikest näinud....
Apparently Frank Sinatra once crossed a road in Norway and left and undying impression...
Lõpupoole läks asi juba õite imelikuks.
On our way things got weirder and weirder....
Siit saab mustreid, kuulge, tulge mustreid saama.
Muster = pattern?
Lihtsalt naljakas. No aga on ju?
Enne liustikule minekut võtke koerad pantvangi.
Ühes lofootide linnas näiteks on võimalik kasutada advokaadi teenuseid kelle nimi kõlab üsna koduselt - Tore Haug. Ime, et neil ei olnud notarit Tere Talv.
The name Tore Haug translates in estonian as "Nice pike" so it is kind a funny for me.
Kes oleks võinud arvata et rabas ratsutamise peab liiklusmärgiga ära keelama?
Who would have thought you have to forbit horseback riding in the moor?
Tromso keskööpäikeses tõlgendab inimene asju ikka täitsa ogaralt. Siin suutsin lugeda siltidelt välja, et selles linnas ei tohi jalgrattad üle auto hüpata, ja autojuhil jälle soovitati takso võtta, selle asemel, et jalgratturist üle sõita.
In the midnight sun your brain goes into stange state where you interpret everything in an absurd way. Like the bikes cant jump over cars, or it is better to take a cab or a bus rather thanrunning over a biker. I am pretty sure you dont find it funny, unless you are actually IN Tromso, in the white night in front of the white cathedral....
Sildid hakkasid mind huvitama. Palju mõttekamad kui bussipeatused või piimapukid...kuigi ehk mitte nii müüvad kui kemmergud.....
A strange but useful habit I acquired in Norway was taking pictures of signs and labels and posters and, well all sort of sign-information that was on my way. They are original, funny, witty, informative, have multiple meaning or...are actually plain and simple but your own interpretationtwists the information around. One can learn a lot from signs....like all the things you´ve passed and never saw, when you look at the shot taken from road side signs passing by.
Sildifetiš algas Soomes, kui avastasin, et soomlastel on kombeks riputada silte puude vahele või lihtsalt puu najale toetada, ja arutasin omaette, kas neilt omatehtud (maalitud, kõrvetatud, voolitud, trükitud) sildi lihtsalt keset metsa maha panemise eest ka raha võetakse või tohib seda erinevalt billboardidest teha ilma rahata... sest kui kehtib viimane variant, miks kurat meil teeäärse reklaami eest üldse raha küsitakse? Pane silt metsa iga 5 km järel et pakud pannkooke (lettuja) kohvi ja suitsulõhet (savukalaa) ja ongi vaska. Mida kõike nad ei pakkunud nõndamoodi, ja ka muud infot jagati sarnaselt. Keegi pidas näiteks vajalikuks teavitada, et räägib inglise, saksa ja vene keelt. Kes ja kus, seda me teada ei saanudki. Aga mis vahet seal on, rõõmustagem, et soomlased on nii targad ja andekad.
The sign fetish started in Finalnd when I discovered their peculiar habit of hanging and placing signs in the middle of the forest. It did not seem like they were charged for that like the advertising companies do for billboards on the roadsides, which makes me ask, why the damn are billboards even necessary? We could just lean a hand-painted sign to a tree every 5 km and lure people with pancakes coffee and smoked fish like the finnish. Also, an unknown individual thought it wise to let us know he speaks german, english and russian, but who and where...we never found out. I guess we were just meant to be in awe of the smart and talented finnish...
Alguses pildistasin silte asjadest mida me lähemalt ei näind aga millele viidati. Karupesas ei käinud, linde ei näinud, kullast teed mööda kullamuuseumisse kullamäel kullametsas kullakülas ka ei sattunud.
At first I just tried to get shots of signs pointing to peculiar sights we did not have time to see, like the Bears cave stone, or the gold museum in a golden village on the golden hill where you can go along the golden way....
See on pood ja see on avatud. Kuule iga peni teab seda ju. Selle koeraga saime muide hiljem uuesti kokku. Vähemalt oli ühes kämpingus täpipealt samasugune koer.
Thats a shop. It is open. Thats a dog. It is beige. it is like a grammar book exercise. Shop, dog, open. We saw a dog in front of a shop that was open. Later we saw the same dog or an exact look-a-like in a camping.
Kindlasti võtsin üles kõik mis viitas meie põhisihtkohale Nordkapile, alustades viitadest Rovaniemis.
I documented all the signs pointing to our main goal, North Cape, starting from the ugly wooden ones in Rovaniemi
ja lõpetades teeviitadega ühest
kui ka teisest suunast. Noh, Nordkapp on nii tähtis et ju neid viitasid oleks tegelikult olnud iga künka otsas.
North Cape is important enough to point to it from every direction and any random distance
Henningsvaeris sain teada, et norra trollidel on ka oma lasteaed
A kindergarten for trolls, oh how super.
Majasildid olid aga tõistel portselaanist.
Porcelain house numbers
See oli ainus silt A-s lihtsalt muud suurt põldki pildistada, aga ma ei tunne ei William, Ludvikut, Elisabethi egaTove-Heidi-Olavit. Ma saan aru et mingid inimesed on aastaid kuskil mägedes telkimas juba?
Who the heck are these people and where are they camping and for how long already?
Kas nad natuke ei liialda selle tursa suurusega....?
Arent they overdoing it with the fisherman talk about the size of their "torsk"? or is that a whale...I cannot tell
See potnapekka on Oulus tagaotsitav kurjategija. Terve Pigisaar on tema eest hoiatavaid silte täis. Tegelikult see pole naljakas, üks reisikaaslane läks tema hammustusest jummalast paiste.
Ühe mäe otsas võis aga oma silmi kontrollida.
On a random hillside you could check your eyesight. If you can see the mountain, it is all right, drive on. But if you cant see the mountain, you are in trouble, mate.
Kõik sildid olid nunnustatud või aeti lihtsalt esteetilisemat välimust taga.
All the signs seemed cuter or exaggeratedly aesthetic like it would be embarrassing to hang out regular ones
Ma ei tea kas see on mingi kummardus Frank Sinatra poole, aga ma pole kuskil mujal kaabuga ülekäigurajamehikest näinud....
Apparently Frank Sinatra once crossed a road in Norway and left and undying impression...
Lõpupoole läks asi juba õite imelikuks.
On our way things got weirder and weirder....
Siit saab mustreid, kuulge, tulge mustreid saama.
Muster = pattern?
Lihtsalt naljakas. No aga on ju?
Enne liustikule minekut võtke koerad pantvangi.
Ühes lofootide linnas näiteks on võimalik kasutada advokaadi teenuseid kelle nimi kõlab üsna koduselt - Tore Haug. Ime, et neil ei olnud notarit Tere Talv.
The name Tore Haug translates in estonian as "Nice pike" so it is kind a funny for me.
Kes oleks võinud arvata et rabas ratsutamise peab liiklusmärgiga ära keelama?
Who would have thought you have to forbit horseback riding in the moor?
Tromso keskööpäikeses tõlgendab inimene asju ikka täitsa ogaralt. Siin suutsin lugeda siltidelt välja, et selles linnas ei tohi jalgrattad üle auto hüpata, ja autojuhil jälle soovitati takso võtta, selle asemel, et jalgratturist üle sõita.
In the midnight sun your brain goes into stange state where you interpret everything in an absurd way. Like the bikes cant jump over cars, or it is better to take a cab or a bus rather thanrunning over a biker. I am pretty sure you dont find it funny, unless you are actually IN Tromso, in the white night in front of the white cathedral....
Sildid hakkasid mind huvitama. Palju mõttekamad kui bussipeatused või piimapukid...kuigi ehk mitte nii müüvad kui kemmergud.....
Kommentaarid