Mee- ja ajameistrid Kinomajas. Masters of time....and makers of honey. In Cinema House, Tallinn.
Ta on nagu päkapikk. See, kes maja ära kaotas.
He is like a dwarf. The one that lost his house, for example.
Ta räägib kähedalt ja veidi toriseva tooniga, aga sõbralikult ja siiralt. Ja lapsed kuulavad. Üht-teist....On lastehommik Kinomajas, ja Heino Pars tutvustab oma multifilme päris pisikestele põngerjatele. Neid pole siin ülearu palju. Siiski on mul hea meel näha et ma pole ainuke häbematu Vale-Laps kes 25 - kroonise piletiga sisse hiilis. Minu ees istuvad veel mõned suured lapsed. Ja mõtle ongi Heino Pars, ja tekstiilikunstnikust kollegi Ene Parsi issi. Ta räägib natuke oma huvist mesilaste vastu ja küsib lastelt, kas mesi on magus või mõru. "MAGUS!" Meejutt tekitab saalis tiheda sumina. Kõik põnnid kordavad sõna "mesi...mesi......MESI....mesi".
he speaks with a rough, but friendly voice. He has eyes like a child. And children listen. It is childrens´ morning in Tallinn Cinema House, and Heino Pars is introducing his puppet films to, in my opinion an audience a tad bit too young. But it is a nifty trick to make a childrens morning and....get the PARENTS to watch puppet films they might not have interest to watch alone. I am rather relieved I am not the only Big Kid who took the opportunity to get in for half price and come on a childrens´ morning. Phhf, they did not think it weird, I am glad. And there he is, the real genius of estonian puppet film and the father of a textile artist collegue of mine, Ene Pars. The man talks about his interest in bees and the film Meemeistrite linn (honey makers town?). "Honey...honey...honey....." the children in the movie theatre repeat enchanted.
Pars on ikka tõsine geenius. Ta on nagu nukufilmide Sydney Pollack ja Peter Jackson ühes isikus. Meemeistrite linn on parem kui suur osa Hollywoodis toodetud põnevikke ja Välek Vibulane on nagu Sõrmuse Vennaskond... Ma mõtlen sellele, et miks mind juba lapsest peale nende filmide poole nii hirmsasti tõmbas. Võibolla sellepärast, et nad on nii elutruud ja käegakatsutavad, sõna otseses mõttes. Need möginad, mida kärjes sõtkutakse, jõgi, mida mööda sõidetakse, samblad ja heinad ja kõrred, kõik päris. Meemeistrite linn on ikka niivõrd mitmeplaaniline. Ja seal on oma staarnäitlejad ja statistid ja kõrvalosatäitjad, kõik nii õigel kohal. Kõik nii õigel hetkel, kõik nii omal kohal. Välek Vibulane - ma ei tea, kas ma väiksena seda raamatut lugesingi, mis selle aluseks on. Tõsiselt hea lugu ikka. Koopainimeste juurest järjest arenenuma ühiskonna suunas, ja siis jälle julmema. Ja tagasi koju... ei jääda Teistsuguste juurde, kuigi neil on Paremaid ja Rohkem igasugu asju.
He truly is brilliant though. Like the Sydney Pollack and Peter Jackson of puppet films combined in one person. His films are dramatic, exiting, adventurous, beautiful, he can create suspense when making a film of bees and make you go "Aww!" I kept trying to recollect why I was so drawn to those animations ever since I was a child. Perhaps it was because everything was so life-like, so real. The stuff that is progressed by the bees, well, it is something TANGIBLE. It flows and mixes and you can practically feel the TASTE of the fake honey (or was it real, perhaps?) It is so multidimensional too. The puppets - there are stars, and there are extras, and side actors and the comic relief characters. The story is so intact. Everything is RIGHT ON TIME and just where you would want it.
Kolmas film oli Väike Motoroller. Parsi esimene nukukas, koostöö Tuganoviga. Hästi nunnu film. Siin ja mujal vilksab tiitrites väga kuulsaid eesti nimesid. A. Pärt. Huvitav, mitmes iseseisev töö see tol vennal teha oli? Ja teistes filmides käib läbi Ülo Vinter. Kõik siiamaani nimetet mehed on saanud ka meil koolis portreteeritud, ja siin kuuluvad nad kokku. Vinteri "saundträkid" on väga tšillid.
His first puppet film, the Tiny Motor Bike, was very cute. A lot of famous estonian names go through the movie titles. Arvo Pärt for example! He made the score to that tiny motorbike film.
Hernes. 1988. Uhked ja ilusad nukud. See on tolle filmi kõige suurem võlu - ilusasti tehtud tegelased.
Seansu lõppedes on mul külm hakanud. Ma nimelt tahtsin jala minna Pelgurannast Kinomajja, aga jäin uksest välja tulemisega hiljaks ja jooksin naha märjaks. Väikestel animaniakkidel on võimalus nüüd onu Heino käest igasugu asju küsida. Väikes suur animaniakk küsib, kuidas nukud nii suure liigutamise peale katki ei lähe [jee, ma rääkisin Heino Parsiga, ma rääkisin Heino Parsiga...te ei saa aru, eksju. Te pole ka mingid nukufilmihullud]. Vanameister seletab, et nukud on mitmekordsest traadist...ja et peale multikate tegemise tal õieti polnudki muud karjäärivalikut, sest nii jooksva fantaasiaga inimene ei saa näiteks arstiks hakata. Mõned suured lapsed muudkui küsivad ja küsivad, ja mina luuran nende selja taga ja Saan Ka Teada.
By the end of the event I have started to feel cold, becuase for a specific reason (nice spring weather, need to work out some, get a ray of sun on my face) I wanted to walk to Old Town. I miscalculated the time it would take and barely made it by half-running, though. So I was kind of pouring sweat... After the films the audience can talk to the puppet master. I talked to him, I talked to him, yay!!!! One of the best thing he says is that he hadn´t really a different career choice cause a person with such a wild imagination was not allowed to become a doctor.
Järgmisel laupäeval näidatakse ka Parsi nukukaid. Operaator Kõpsi vist. See on internetis ka olemas.... aga minge ikka suurelt ekraanilt vaatama. Minge Parsi suurelt vaatama. Aga vaadake ka tema nukuvarianti Aja Meistrites, kui tulevad eesti filmi päevad Kinomajas.
Next saturday they´re going to show different films from him.
Nii lahe, et nii lihtne on Eestis kohata geeniust, ja eriti lahe, et nukufilme ikkagi SAAB mõnikord suurel ekraanil näha.
It is charmingly easy to meet a real life genius in this country. If you take time to find out and bother yourself with being there.
Esmaspäeval on siis Kumus Animateek.
On Monday there is the animation event in the new art museum arranged by Dark Nights Film Festival. I am not going to miss that one!!! (I was forced to miss two of those for stupid school staff meetings, bleh!)
He is like a dwarf. The one that lost his house, for example.
Ta räägib kähedalt ja veidi toriseva tooniga, aga sõbralikult ja siiralt. Ja lapsed kuulavad. Üht-teist....On lastehommik Kinomajas, ja Heino Pars tutvustab oma multifilme päris pisikestele põngerjatele. Neid pole siin ülearu palju. Siiski on mul hea meel näha et ma pole ainuke häbematu Vale-Laps kes 25 - kroonise piletiga sisse hiilis. Minu ees istuvad veel mõned suured lapsed. Ja mõtle ongi Heino Pars, ja tekstiilikunstnikust kollegi Ene Parsi issi. Ta räägib natuke oma huvist mesilaste vastu ja küsib lastelt, kas mesi on magus või mõru. "MAGUS!" Meejutt tekitab saalis tiheda sumina. Kõik põnnid kordavad sõna "mesi...mesi......MESI....mesi".
he speaks with a rough, but friendly voice. He has eyes like a child. And children listen. It is childrens´ morning in Tallinn Cinema House, and Heino Pars is introducing his puppet films to, in my opinion an audience a tad bit too young. But it is a nifty trick to make a childrens morning and....get the PARENTS to watch puppet films they might not have interest to watch alone. I am rather relieved I am not the only Big Kid who took the opportunity to get in for half price and come on a childrens´ morning. Phhf, they did not think it weird, I am glad. And there he is, the real genius of estonian puppet film and the father of a textile artist collegue of mine, Ene Pars. The man talks about his interest in bees and the film Meemeistrite linn (honey makers town?). "Honey...honey...honey....." the children in the movie theatre repeat enchanted.
Pars on ikka tõsine geenius. Ta on nagu nukufilmide Sydney Pollack ja Peter Jackson ühes isikus. Meemeistrite linn on parem kui suur osa Hollywoodis toodetud põnevikke ja Välek Vibulane on nagu Sõrmuse Vennaskond... Ma mõtlen sellele, et miks mind juba lapsest peale nende filmide poole nii hirmsasti tõmbas. Võibolla sellepärast, et nad on nii elutruud ja käegakatsutavad, sõna otseses mõttes. Need möginad, mida kärjes sõtkutakse, jõgi, mida mööda sõidetakse, samblad ja heinad ja kõrred, kõik päris. Meemeistrite linn on ikka niivõrd mitmeplaaniline. Ja seal on oma staarnäitlejad ja statistid ja kõrvalosatäitjad, kõik nii õigel kohal. Kõik nii õigel hetkel, kõik nii omal kohal. Välek Vibulane - ma ei tea, kas ma väiksena seda raamatut lugesingi, mis selle aluseks on. Tõsiselt hea lugu ikka. Koopainimeste juurest järjest arenenuma ühiskonna suunas, ja siis jälle julmema. Ja tagasi koju... ei jääda Teistsuguste juurde, kuigi neil on Paremaid ja Rohkem igasugu asju.
He truly is brilliant though. Like the Sydney Pollack and Peter Jackson of puppet films combined in one person. His films are dramatic, exiting, adventurous, beautiful, he can create suspense when making a film of bees and make you go "Aww!" I kept trying to recollect why I was so drawn to those animations ever since I was a child. Perhaps it was because everything was so life-like, so real. The stuff that is progressed by the bees, well, it is something TANGIBLE. It flows and mixes and you can practically feel the TASTE of the fake honey (or was it real, perhaps?) It is so multidimensional too. The puppets - there are stars, and there are extras, and side actors and the comic relief characters. The story is so intact. Everything is RIGHT ON TIME and just where you would want it.
Kolmas film oli Väike Motoroller. Parsi esimene nukukas, koostöö Tuganoviga. Hästi nunnu film. Siin ja mujal vilksab tiitrites väga kuulsaid eesti nimesid. A. Pärt. Huvitav, mitmes iseseisev töö see tol vennal teha oli? Ja teistes filmides käib läbi Ülo Vinter. Kõik siiamaani nimetet mehed on saanud ka meil koolis portreteeritud, ja siin kuuluvad nad kokku. Vinteri "saundträkid" on väga tšillid.
His first puppet film, the Tiny Motor Bike, was very cute. A lot of famous estonian names go through the movie titles. Arvo Pärt for example! He made the score to that tiny motorbike film.
Hernes. 1988. Uhked ja ilusad nukud. See on tolle filmi kõige suurem võlu - ilusasti tehtud tegelased.
Seansu lõppedes on mul külm hakanud. Ma nimelt tahtsin jala minna Pelgurannast Kinomajja, aga jäin uksest välja tulemisega hiljaks ja jooksin naha märjaks. Väikestel animaniakkidel on võimalus nüüd onu Heino käest igasugu asju küsida. Väikes suur animaniakk küsib, kuidas nukud nii suure liigutamise peale katki ei lähe [jee, ma rääkisin Heino Parsiga, ma rääkisin Heino Parsiga...te ei saa aru, eksju. Te pole ka mingid nukufilmihullud]. Vanameister seletab, et nukud on mitmekordsest traadist...ja et peale multikate tegemise tal õieti polnudki muud karjäärivalikut, sest nii jooksva fantaasiaga inimene ei saa näiteks arstiks hakata. Mõned suured lapsed muudkui küsivad ja küsivad, ja mina luuran nende selja taga ja Saan Ka Teada.
By the end of the event I have started to feel cold, becuase for a specific reason (nice spring weather, need to work out some, get a ray of sun on my face) I wanted to walk to Old Town. I miscalculated the time it would take and barely made it by half-running, though. So I was kind of pouring sweat... After the films the audience can talk to the puppet master. I talked to him, I talked to him, yay!!!! One of the best thing he says is that he hadn´t really a different career choice cause a person with such a wild imagination was not allowed to become a doctor.
Järgmisel laupäeval näidatakse ka Parsi nukukaid. Operaator Kõpsi vist. See on internetis ka olemas.... aga minge ikka suurelt ekraanilt vaatama. Minge Parsi suurelt vaatama. Aga vaadake ka tema nukuvarianti Aja Meistrites, kui tulevad eesti filmi päevad Kinomajas.
Next saturday they´re going to show different films from him.
Nii lahe, et nii lihtne on Eestis kohata geeniust, ja eriti lahe, et nukufilme ikkagi SAAB mõnikord suurel ekraanil näha.
It is charmingly easy to meet a real life genius in this country. If you take time to find out and bother yourself with being there.
Esmaspäeval on siis Kumus Animateek.
On Monday there is the animation event in the new art museum arranged by Dark Nights Film Festival. I am not going to miss that one!!! (I was forced to miss two of those for stupid school staff meetings, bleh!)
Kommentaarid