Sirelitest purjus: Pärimusmuusika Aida hooaja lõpupidu (25.05.2018). Drunk from lilacs - Seasons´ Finale @Pärimusmuusika Ait.
Jõuan just mõelda, et kui Justamendi asemel oleks Pärimusmuusika Aida hooaja lõpupeo esinejaks Trad. Attack, siis.... "Ja muidugi te kõik tahaksite, et siin laval seisaks meie asemel Trad. Attack!", ironiseerib Lunge lavalt. Deem. Mehed teavad täpselt, mis diil on. Ei mingeid saladusi.
Just as I roll thoughts like "I bet Trad Attack would have brought a full house!", Toomas Lunge, the leader of Justament says the exact same thing. Damn, these guys know the deal. They read our mind. Nothing stays a secret, even unexpressed thoughts.
Samuti teavad nad ilmselt kõike minu kohta - kõigepealt mängivad lugu Lennusadama pleilistist, seejärel teatavad ühes laulus, et "üks neist märkab rebast." Finally, keegi märkab ka mind, ehkki saal on üsna pime. Võibolla on see hea, sest publik on kuskile ära kadunud. Vaid laudade ääres, millel lõhnavad sirelid (lõpuks saan oma sirelid nuusutatud, kuigi hiljem maksab see kätte uimase olekuga), istub kuldses ja veidi vähem kuldses keskeas inimesi (huvitav, mis kategooria mina olen? Ja miks hõbedane tuleb alles kuldset... aga jah, kuld-hõbe-pronks, aga kas siis saja-aastased on pronksieas, eriti, kui nad on piisavalt kuulsad, et neid skulptuuri vormi valataks...).
And they seem to know everything about me, too. First comes a song from the playlist of Seaplane Harbour and then they exclaim "one of them spots the Fox!" Well FINALLY, someone spots me, too, even though it is pretty dark here. Perhaps that´s a good thing, because the audience has turned invisible or something, only a few people in their golden or pre-golden or silver years (where do I belong and why does silver come after gold, oh, but of course it does, gold-silver-bronze, then are 100 year olds in the bronze years especially if they are famous enough to get a statue? Concentrate, Redfox, you´re going off track).
Bänd on ju tegelikult suurepärane. Paremaid pillimehi annab otsida, seda enam, et koosseisu kuulub üks mu ammuseid lemmikuid, Tiit Kikas. Kõik lood on tuttavad, kaasa laulda saaks pea kolm tundi, kus on meie tavalised hõbekõrid? Võibolla annab vastuse selfie, mille sõber Facebooki postitab märksõnaga Nickelback. Või Nickle back. Ma ei tea, mis see on selline. Ka vist mingid muusikud või siis lihtsalt popstaarid. Või siis nad olid aeda kastmas. Sadanud ei ole alates aprilli lõpust Äkki peaks kaameleid hankima, et valmistuda kõrbenomaadi elulaadiks.
The band is actually great though. It would be hard to find better instrumentalists, especially with one of my long time favorites, the violinist Tiit Kikas in their midst. Every song is well known with a sing-along potential. Where are the silver throats usually flogging the "fan zone"? Perhaps the Facebook selfies of several friends with the keyword "Nickelback" or "Nickleback" or whatever that is can answer that. Or.... they could be out in the garden carrying water, trying to prevent the ground from turning into a desert. Has not rained since 19th of April... If the draught continues maybe I should get some camels.
Tantsida ma ei saa, sest puusas on selline valu, nagu oleks keegi selle kirvega välja raiunud ja teistpidi ning suurte poltidega tagasi kinnitanud. Aga mis siis. Head count. Pealegi, kui kõik need tantsupaarid, kes põrandal hööritasid, tantsiks nii pühendunult nagu vanapaar, kes küll absoluutselt rütmis ei püsinud, kuid siiski kohusetundlikult edasi tammus, siis poleks ju viga.Jah, muusikutel võib olla tore ja see rahvas, kes kohal, on tore, aga... Lohutuseks: see ei ole siin reegel. Proovige uuesti.
Can´t dance. My hip hurts as if someone has chopped me into pieces with an axe and put back together with large bolts. I am just head count. The musicians put on a smile, but they must be a bit disappointed. I mean a party is a party and so what, but they also want to get paid.
Kuid see bromance. Lunge ja Elgula vahel käib pidev verbaalne paitegemine a la " Minu parim sõber, minu tõrvik pilkases öös, minu lootuskiir, minu vend ja teekaaslane jne." Sõprus, mis on tugev nagu raud, aga pehme nagu tibupoeg. Samal ajal lõmpsitakse teiste bängikaaslaste, eriti Tiit Kikase üle: "Enne oli ta viiul nagu tütarlapse kujuga, nüüd on ta suurest harjutamisest muutunud, ee, pinaliks. "Lõpuks pakuvad nad Kikast koguni viktoriini auhinnaks. Oot! ma tahan ka vastata! Ma tahan ka ühte viiuldajat! Ah, hilja. Ja see oli vist nali.
They are so extra though. There is a non-stop verbal bromance going on between the two leaders Lunge and Elgula. "My best friend, my torch in darkness, my brother, my ray of hope!" Friendship as strong as iron, as soft as a spring chick. At the same time all the other bandmates get their share of both the soft and the hard love, especially Tiit Kikas, whose violin, they say, used to look "like a voluptious girl", but has turned into a "pencil case" from too much practice. They even offer the violinist as a prize for answering a question - hey, wait, is it too late to give an answer? I want a violinist too. Ah, I think it was just a joke.
Lisaks tantsulkale on õhtul kavas ka terrassidisko. Kontserdil / tantsuõhtul olnud saavad sinna tasuta. Muid piletiostjaid ei paista. Muide, ma olen esimest korda aida terrassil. Mul lihtsalt pole kunagi aega üldse siin kohvikus käia, alati aed-aed-aed. Aga nüüd on settide vahel pausid ja.... Hingan sügava sõõm värsket õhku. Pea on juba neist sirelitest lilla, hea, et... ehh. Lahke saaliteenindaja toob sirelivaasid terrassile järgi. Palun, ma ei taha rohkem! Kaeba veel, et sa pole saanud sireleid nuusutada. Nuusuta nüüd, nuusuta täie raha eest. Kuid siin valguse käes on palju parem õnneõisi otsida, ja mul näkkabki. Leian kõigepealt ühe kuue õielehega, aga see läheb katki. Ohoh, kas õnn puruneb? Siis aga leian 11 õielehega plumpsukese. Muidugi alustan mega ületõlgendamisega: väiksem õnn puruneb ja leian suurema, selge. Mis, ma kohtun Johnny Deppiga või? Aga ei ütleks, et see nüüdseks enam mingi õnn on. Kõigepealt tuleb väike õnn leida. Kuid siis leian veel kaks 6 lehega õit. Ühesõnaga, üks suur pole piisav ja parem on mitu väikest? Järjest põnevamaks läheb... Õied on mul siiani märkmiku vahel, eks näis, kui kaua suudan neid säilitada. Ehk peaks nad kuskile herbaariumisse kleepima. Võibolla tähendab viimane, viiene õnneõis neid 5 sääske, kes mulle õhtu lõpetuseks Justamendi kaveritest serenaade laulma tulid.
The night also includes a disco on the terrace. Ashamed to admit but this was my first time up there - the garden takes most of my time and Ait is not exactly the neighboring building. Breathing fresh air was nice for a change after all these lilacs. But there is no escape from the lilacs - the helpful colunteer brings all the vases upstairs and there is that drunkening smell again. Be careful what you wish for, last time Iwished I could smell lilacs. Well, here you go. But at least looking for "lucky lilac blossoms" (ones with 5 or more petals)in the typically bright estonian twilight of late spring. Bingo, a 6-petal one! It breaks though - is this a bad omen? Do I lose my luck? But then - an 11-petal one! I am not kidding, it´s still between my notebook, you can check. So I (majore over-interpretation) lose the little luck but meet a huge one. What, do I meet Johnny Depp? Nope, wouldn´t call that lucky any longer. I still find another 6 petal and a 5 petal. Perhaps being too lucky is not good and it is a warning to stick to the moderate, to not lose my head. As if. The 5 petal probably means those 5 mosquitos that serenaded me before departure with covers of Justaments´ songs.
Kogesin palju headust nii tol õhtul kui ülejäänud nädala jooksul. Tundsin, et hing puhkab mind aeg-ajalt ümbritsevast kurjusest. Aida töötajad on super armsad ja abivalmid, ehkki publikuvaene õhtu tegi nende näod nukraks. Ärge muretsege, küll teete tasa. Nende sirelitega olid nad küll isegi liiga abivalmid. Toetasin Aita märkmiku ostmisega. Emale pai, oli sellele kirjutatud - luuletused ja pildid sees, ei tahtnud seda eriti täis kirjutada, kuid muud neil ei olnud. Lavaline sünergia ning õlatunne oli samuti südantsoojendav.
But I expeirenced a lot of warmth and kindness both that evening and the whole week of my vacation. My spirit got a well-needed break from madness and hostility that sometimes surrounds me . Yes, there are good people. Stick to the good people. That terrace is a good discovery next time I need to get away. The employees at Ait are super sweet and helpful, though the scarce audience made their faces wistful. Don´t fret, you´ll be able to make it up. Good luck to Ait with their next season. The synergy and bromance on stage was an extra bonus.
Teeme siis nii, et järgmisel Justamendi kontserdil, eks ole. So see you at the next concert, shall we?
Just as I roll thoughts like "I bet Trad Attack would have brought a full house!", Toomas Lunge, the leader of Justament says the exact same thing. Damn, these guys know the deal. They read our mind. Nothing stays a secret, even unexpressed thoughts.
Samuti teavad nad ilmselt kõike minu kohta - kõigepealt mängivad lugu Lennusadama pleilistist, seejärel teatavad ühes laulus, et "üks neist märkab rebast." Finally, keegi märkab ka mind, ehkki saal on üsna pime. Võibolla on see hea, sest publik on kuskile ära kadunud. Vaid laudade ääres, millel lõhnavad sirelid (lõpuks saan oma sirelid nuusutatud, kuigi hiljem maksab see kätte uimase olekuga), istub kuldses ja veidi vähem kuldses keskeas inimesi (huvitav, mis kategooria mina olen? Ja miks hõbedane tuleb alles kuldset... aga jah, kuld-hõbe-pronks, aga kas siis saja-aastased on pronksieas, eriti, kui nad on piisavalt kuulsad, et neid skulptuuri vormi valataks...).
And they seem to know everything about me, too. First comes a song from the playlist of Seaplane Harbour and then they exclaim "one of them spots the Fox!" Well FINALLY, someone spots me, too, even though it is pretty dark here. Perhaps that´s a good thing, because the audience has turned invisible or something, only a few people in their golden or pre-golden or silver years (where do I belong and why does silver come after gold, oh, but of course it does, gold-silver-bronze, then are 100 year olds in the bronze years especially if they are famous enough to get a statue? Concentrate, Redfox, you´re going off track).
Bänd on ju tegelikult suurepärane. Paremaid pillimehi annab otsida, seda enam, et koosseisu kuulub üks mu ammuseid lemmikuid, Tiit Kikas. Kõik lood on tuttavad, kaasa laulda saaks pea kolm tundi, kus on meie tavalised hõbekõrid? Võibolla annab vastuse selfie, mille sõber Facebooki postitab märksõnaga Nickelback. Või Nickle back. Ma ei tea, mis see on selline. Ka vist mingid muusikud või siis lihtsalt popstaarid. Või siis nad olid aeda kastmas. Sadanud ei ole alates aprilli lõpust Äkki peaks kaameleid hankima, et valmistuda kõrbenomaadi elulaadiks.
The band is actually great though. It would be hard to find better instrumentalists, especially with one of my long time favorites, the violinist Tiit Kikas in their midst. Every song is well known with a sing-along potential. Where are the silver throats usually flogging the "fan zone"? Perhaps the Facebook selfies of several friends with the keyword "Nickelback" or "Nickleback" or whatever that is can answer that. Or.... they could be out in the garden carrying water, trying to prevent the ground from turning into a desert. Has not rained since 19th of April... If the draught continues maybe I should get some camels.
Tantsida ma ei saa, sest puusas on selline valu, nagu oleks keegi selle kirvega välja raiunud ja teistpidi ning suurte poltidega tagasi kinnitanud. Aga mis siis. Head count. Pealegi, kui kõik need tantsupaarid, kes põrandal hööritasid, tantsiks nii pühendunult nagu vanapaar, kes küll absoluutselt rütmis ei püsinud, kuid siiski kohusetundlikult edasi tammus, siis poleks ju viga.Jah, muusikutel võib olla tore ja see rahvas, kes kohal, on tore, aga... Lohutuseks: see ei ole siin reegel. Proovige uuesti.
Can´t dance. My hip hurts as if someone has chopped me into pieces with an axe and put back together with large bolts. I am just head count. The musicians put on a smile, but they must be a bit disappointed. I mean a party is a party and so what, but they also want to get paid.
Kuid see bromance. Lunge ja Elgula vahel käib pidev verbaalne paitegemine a la " Minu parim sõber, minu tõrvik pilkases öös, minu lootuskiir, minu vend ja teekaaslane jne." Sõprus, mis on tugev nagu raud, aga pehme nagu tibupoeg. Samal ajal lõmpsitakse teiste bängikaaslaste, eriti Tiit Kikase üle: "Enne oli ta viiul nagu tütarlapse kujuga, nüüd on ta suurest harjutamisest muutunud, ee, pinaliks. "Lõpuks pakuvad nad Kikast koguni viktoriini auhinnaks. Oot! ma tahan ka vastata! Ma tahan ka ühte viiuldajat! Ah, hilja. Ja see oli vist nali.
They are so extra though. There is a non-stop verbal bromance going on between the two leaders Lunge and Elgula. "My best friend, my torch in darkness, my brother, my ray of hope!" Friendship as strong as iron, as soft as a spring chick. At the same time all the other bandmates get their share of both the soft and the hard love, especially Tiit Kikas, whose violin, they say, used to look "like a voluptious girl", but has turned into a "pencil case" from too much practice. They even offer the violinist as a prize for answering a question - hey, wait, is it too late to give an answer? I want a violinist too. Ah, I think it was just a joke.
Lisaks tantsulkale on õhtul kavas ka terrassidisko. Kontserdil / tantsuõhtul olnud saavad sinna tasuta. Muid piletiostjaid ei paista. Muide, ma olen esimest korda aida terrassil. Mul lihtsalt pole kunagi aega üldse siin kohvikus käia, alati aed-aed-aed. Aga nüüd on settide vahel pausid ja.... Hingan sügava sõõm värsket õhku. Pea on juba neist sirelitest lilla, hea, et... ehh. Lahke saaliteenindaja toob sirelivaasid terrassile järgi. Palun, ma ei taha rohkem! Kaeba veel, et sa pole saanud sireleid nuusutada. Nuusuta nüüd, nuusuta täie raha eest. Kuid siin valguse käes on palju parem õnneõisi otsida, ja mul näkkabki. Leian kõigepealt ühe kuue õielehega, aga see läheb katki. Ohoh, kas õnn puruneb? Siis aga leian 11 õielehega plumpsukese. Muidugi alustan mega ületõlgendamisega: väiksem õnn puruneb ja leian suurema, selge. Mis, ma kohtun Johnny Deppiga või? Aga ei ütleks, et see nüüdseks enam mingi õnn on. Kõigepealt tuleb väike õnn leida. Kuid siis leian veel kaks 6 lehega õit. Ühesõnaga, üks suur pole piisav ja parem on mitu väikest? Järjest põnevamaks läheb... Õied on mul siiani märkmiku vahel, eks näis, kui kaua suudan neid säilitada. Ehk peaks nad kuskile herbaariumisse kleepima. Võibolla tähendab viimane, viiene õnneõis neid 5 sääske, kes mulle õhtu lõpetuseks Justamendi kaveritest serenaade laulma tulid.
The night also includes a disco on the terrace. Ashamed to admit but this was my first time up there - the garden takes most of my time and Ait is not exactly the neighboring building. Breathing fresh air was nice for a change after all these lilacs. But there is no escape from the lilacs - the helpful colunteer brings all the vases upstairs and there is that drunkening smell again. Be careful what you wish for, last time Iwished I could smell lilacs. Well, here you go. But at least looking for "lucky lilac blossoms" (ones with 5 or more petals)in the typically bright estonian twilight of late spring. Bingo, a 6-petal one! It breaks though - is this a bad omen? Do I lose my luck? But then - an 11-petal one! I am not kidding, it´s still between my notebook, you can check. So I (majore over-interpretation) lose the little luck but meet a huge one. What, do I meet Johnny Depp? Nope, wouldn´t call that lucky any longer. I still find another 6 petal and a 5 petal. Perhaps being too lucky is not good and it is a warning to stick to the moderate, to not lose my head. As if. The 5 petal probably means those 5 mosquitos that serenaded me before departure with covers of Justaments´ songs.
Kogesin palju headust nii tol õhtul kui ülejäänud nädala jooksul. Tundsin, et hing puhkab mind aeg-ajalt ümbritsevast kurjusest. Aida töötajad on super armsad ja abivalmid, ehkki publikuvaene õhtu tegi nende näod nukraks. Ärge muretsege, küll teete tasa. Nende sirelitega olid nad küll isegi liiga abivalmid. Toetasin Aita märkmiku ostmisega. Emale pai, oli sellele kirjutatud - luuletused ja pildid sees, ei tahtnud seda eriti täis kirjutada, kuid muud neil ei olnud. Lavaline sünergia ning õlatunne oli samuti südantsoojendav.
But I expeirenced a lot of warmth and kindness both that evening and the whole week of my vacation. My spirit got a well-needed break from madness and hostility that sometimes surrounds me . Yes, there are good people. Stick to the good people. That terrace is a good discovery next time I need to get away. The employees at Ait are super sweet and helpful, though the scarce audience made their faces wistful. Don´t fret, you´ll be able to make it up. Good luck to Ait with their next season. The synergy and bromance on stage was an extra bonus.
Teeme siis nii, et järgmisel Justamendi kontserdil, eks ole. So see you at the next concert, shall we?
Kommentaarid