Regilaulu kirjutamine ei kuulu küll otseselt mu tööülesannete hulka
Writing a runic song is not exactly part of my job description, but...
...aga just seda ma püüdsin täna teha ise samal ajal reggae´t kuulates.
well, I was trying to write a song like that today at work.
Tegelikult on see küll rohkem regilaulu viisiga lauldav looke Vilde elust. Ma ei mõelnud sugugi 6 lehekülge salmi täis kirjutada, aga no nagu Vildest rääkiv naljafilm, mida me muuseumis alati näitame ütleb "No küll on kirjutanud ja reisinud kurat teda võtaks!" Ühesõnaga kuus kuramuse lehte ja ma olen Vilde elulooga alles vaevu poole peal. Ja ma jätsin ausõna sisse ainult KÕIGE TÄHTSAMAD asjad. Päriselt ka.
As a matter of fact it is more like a poem sang on a commonly known tune of most runic songs, that has now grown to 6 pages. We show this little film to people who visit the museum, where someone curses Eduard Vilde "Well hot damn he´s travelled and written A LOT!" Yes, six pages of a poem and I am only on half way through E. Vildes´ life. And, oh, btw, I DID only leave in the IMPORTANT stuff. Honestly.
Mingil hetkel jooksis aga mõte umbe ja siis ma kuulasin ainult reggaet niikaua kuni tuli eesti pikkuubede kursusele marssida. Tegelikult mis marssida, rohkem argsi hiilida sest ma kartsin JÕLEDALT et ma paistan väga lollina.
At some point I was completely toast though, I could not look at that screen any more. Then I just kept the reggae music playing and sat there until I had to run to the course of national coats. Run? well, more like sneak in. I was terrified that I would look stupid there, being as I have never really sewn actual clothes and all. Ones you have to fit perfectly on a model and not art projects you just throw together using pins and duct tape.
Ossajutas kus hakati minu kufti nõelu torkima. Ei väga hea ju. peaasi on see kuju õigeks saada. Ega ma ei julge öelda neile et hakkasin aga kuube tegema ise pole kunagi isegi põlle õmmelnud. jah, riideesemete õmblemisega ja proovimisega ja sobitamisega ei ole mul just kiita lood.Ja muidugi valib rebane sellise kuue mille jaoks pole lõiget ollagi ja olgugi kui saad teise kuue pealt enam vähem maha joonistada, siis pead pool asju selle juures ikka muutma ja tänapäevastama, aga niimoodi et originaali ilme ikka tunda annaks. Tegelikult esimesse tundi lõiget joonistama saatsin ema, sest mul oli samal ajal Boheemlaste Ball mille eest ma vastutasin.
The teacher was a sweety, she started putting needles in me, while I was standing there with my try-out coat on and she made a lot of changes, pulled up the back side and tightened the collar and made the sleeves fit. Perfect! Of course I made the job harder for both myself and the teachers, choosing a coat to which there was no cut to be found, and even after we had carefully copied the pattern from a similar existing coat, I went and changed half the things about it to make it modern. Yet at the same time I had to make sure the modernizing still leaves the origin recognizable. Tricky, very tricky. ...Actually, heck, I sent my mom to the first lesson. I couldnt go myself cause we had this Bohemian Ball I was responsible for in the museum that day. But at least I was there now, and I do intend to go all the following weeks too.
ja mis plaanid veel edasi selle kuuega on...mission impossible! Ei ma olen ikka napakas, ma pean ikka võtma mingi siukse veidruse ette et keegi kurat ei saa aru mis asja ma üldse sebin.
And the ideas I have when it comes to adorning the coat. I am nuts. I have to start doing such a wacky thing no one even understand what it is about.
Riie oleks võinud olla pruun. On punane.... tume veinipunane. mingis mõttes peaaegu pruun. Mis värvi igasugu ornamentika ja detailid peaks olema, sellele ma alles mõtlen....
Ei ma tahan näha kas ma saan ilma lõigeteta kuue valmis õmmelda....tikkida võibolla peale nähtamatu mustri ja siis hõljuda sellega kevadel Rahvaülikooli sisse, saba lehvimas.
Vot siuke päev on, kui ei ole insener või loodusteadlane, vaid riigile kasutu kulturnik. Ma ei tea mis mul viga on, kas ma normaalset tööd ei või endale otsida....
...aga just seda ma püüdsin täna teha ise samal ajal reggae´t kuulates.
well, I was trying to write a song like that today at work.
Tegelikult on see küll rohkem regilaulu viisiga lauldav looke Vilde elust. Ma ei mõelnud sugugi 6 lehekülge salmi täis kirjutada, aga no nagu Vildest rääkiv naljafilm, mida me muuseumis alati näitame ütleb "No küll on kirjutanud ja reisinud kurat teda võtaks!" Ühesõnaga kuus kuramuse lehte ja ma olen Vilde elulooga alles vaevu poole peal. Ja ma jätsin ausõna sisse ainult KÕIGE TÄHTSAMAD asjad. Päriselt ka.
As a matter of fact it is more like a poem sang on a commonly known tune of most runic songs, that has now grown to 6 pages. We show this little film to people who visit the museum, where someone curses Eduard Vilde "Well hot damn he´s travelled and written A LOT!" Yes, six pages of a poem and I am only on half way through E. Vildes´ life. And, oh, btw, I DID only leave in the IMPORTANT stuff. Honestly.
Mingil hetkel jooksis aga mõte umbe ja siis ma kuulasin ainult reggaet niikaua kuni tuli eesti pikkuubede kursusele marssida. Tegelikult mis marssida, rohkem argsi hiilida sest ma kartsin JÕLEDALT et ma paistan väga lollina.
At some point I was completely toast though, I could not look at that screen any more. Then I just kept the reggae music playing and sat there until I had to run to the course of national coats. Run? well, more like sneak in. I was terrified that I would look stupid there, being as I have never really sewn actual clothes and all. Ones you have to fit perfectly on a model and not art projects you just throw together using pins and duct tape.
Ossajutas kus hakati minu kufti nõelu torkima. Ei väga hea ju. peaasi on see kuju õigeks saada. Ega ma ei julge öelda neile et hakkasin aga kuube tegema ise pole kunagi isegi põlle õmmelnud. jah, riideesemete õmblemisega ja proovimisega ja sobitamisega ei ole mul just kiita lood.Ja muidugi valib rebane sellise kuue mille jaoks pole lõiget ollagi ja olgugi kui saad teise kuue pealt enam vähem maha joonistada, siis pead pool asju selle juures ikka muutma ja tänapäevastama, aga niimoodi et originaali ilme ikka tunda annaks. Tegelikult esimesse tundi lõiget joonistama saatsin ema, sest mul oli samal ajal Boheemlaste Ball mille eest ma vastutasin.
The teacher was a sweety, she started putting needles in me, while I was standing there with my try-out coat on and she made a lot of changes, pulled up the back side and tightened the collar and made the sleeves fit. Perfect! Of course I made the job harder for both myself and the teachers, choosing a coat to which there was no cut to be found, and even after we had carefully copied the pattern from a similar existing coat, I went and changed half the things about it to make it modern. Yet at the same time I had to make sure the modernizing still leaves the origin recognizable. Tricky, very tricky. ...Actually, heck, I sent my mom to the first lesson. I couldnt go myself cause we had this Bohemian Ball I was responsible for in the museum that day. But at least I was there now, and I do intend to go all the following weeks too.
ja mis plaanid veel edasi selle kuuega on...mission impossible! Ei ma olen ikka napakas, ma pean ikka võtma mingi siukse veidruse ette et keegi kurat ei saa aru mis asja ma üldse sebin.
And the ideas I have when it comes to adorning the coat. I am nuts. I have to start doing such a wacky thing no one even understand what it is about.
Riie oleks võinud olla pruun. On punane.... tume veinipunane. mingis mõttes peaaegu pruun. Mis värvi igasugu ornamentika ja detailid peaks olema, sellele ma alles mõtlen....
Ei ma tahan näha kas ma saan ilma lõigeteta kuue valmis õmmelda....tikkida võibolla peale nähtamatu mustri ja siis hõljuda sellega kevadel Rahvaülikooli sisse, saba lehvimas.
Vot siuke päev on, kui ei ole insener või loodusteadlane, vaid riigile kasutu kulturnik. Ma ei tea mis mul viga on, kas ma normaalset tööd ei või endale otsida....
Kommentaarid