üksikul muusikasaarel. On a private island of music.

tundub nii banaalne sellest üldse rääkida ja ma ei oska kuidagi alustada. Mismoodi ma ütlen et "tädipoja naise sünnipäeval laulis Tõnis Mägi, Nõmmel, Vabaduse Puiestee kõrval ja autode vurisedes....ohh näe, niimoodi ütlesingi ära.
Helitehnika ja telk ja puha, ja hea et Mäks suurem osa ajast silmi kinni hoidis sest pooltel meist olid küll vist üsna totakad näod ees. Ma kõik see aeg mõtlesin et see on nii sürr...aga samas...ta tegi ju lihtsalt oma tööd. Ja nagu ütles Raul, see on kokku leppimise küsimus. Selles pole midagi üleloomulikku.

Aga siiski! Mitte mingi väiksemat sorti tegija, vaid suur Mäks ise. Sellist kogemust pole meil kellelgi ja sõnas ta isegi mokaotsast et selline veider ettevõtmine saab ta osaks esmakordselt, et sõidutee taustal niimoodi laulda. Kuid sellest polnud lugu: ta laul on ikka nii võimas et sinu ümber tekib justkui mingi saar, kõik sellest väljaspool on üks suur kahvatu udu, nii helid ja müra kui ümbrus kui selline.
Külm hakkas veidi, aga ka paksu kampsuniga oleks mul kananahk ihul olnud. Ja kui ühes laulus oli repliik kollasest kassist, siis vaatasid teadjamad kõik minu poole. No nagu mu paksmagu oleks ainuke kollane kass siin ilmas siis!!!

Sünnipäev ise nagu sünnipäev ikka. süüa puukisin seekord isegi mina, sest see kala oli no niiiiiiiii pehme ja mahe ja maitsev et mine hulluks. Kook ei mahtunud ja ega ma tast hooli.... mäletan kui lasteaias olid sünnipäevadel suured tordid ja kasvataja toppis mulle lusikaga vägisi suhu kooki ükskord... aga ma ikka ei tahtnud. pole koogisõber. Aga see kalavaagen jäi veel pisut kripeldama, kuigi seisund oli nagu kartulipudrupotil, et kui nuiaga vajutad tuleb üle ääre. Kohvil ma endiselt maitset ei tunne....ahjaa, ma pole rääkinud. Mul oli pikk köha märtsis, ja siis ei saanud veel sellest aru, aga kohvi maitset enam ei tundnud. Jõin ikka kohvi edasi aga tundsin et miski on valesti, ei saanud ainult aru, mis. aga nädalat paar tagasi umbes sain küllalt, siis hakkas tõeliselt vastik et joon midagi mille maitse on mulle vastikuks muutunud (sest seda pole lihtsalt). ja nüüd olen ainult 3 tassi kohvi kokku tarbinud kahe nädalaga ja probleeme ei mingisuguseid.

Novatt. Õuh, ja mingit siidrit maitsesin enne kui sain aru et see mahl pole, ja ma ei mõista kuidas siuke solk inimestele küll maitseb. Siider on jälkus. Minu jaoks. Aga ärge te minu maitse järgi elada, ma olen üldse teistmoodi.

Pärast saime kõik taksoga koju täpselt Laululahingu ajaks. Kassile kulus päevane paast ära, sest kui ma koos temaga pilti teen, siis mind polegi peaaegu näha vaid näeb ainult seda va volaskit.

tsau.

Kommentaarid

Populaarsed postitused