Juustus....ei, juustes on vägi. Kastellaanimaja galerii näitus.
Jummel, jummel, mis nüüd saab. Minu juukseid kiidetakse (igasugu pugejate poolt) kogu aeg. Kas nad kukuvad nüüd peast ära? Aga vähemalt päris kiilakaks ei tohiks ma jääda, sest kohvi ma ju enam ei joo. Kas ma aga muretsen liiga palju, nagu punaste juuste ja habemega inimesed pidavat...ei, oota, habet mul ju pole. Phhf. Loomulikke lokke tahaks küll väga saada, ei tea, kas praegu veel funkab, kui siidsalliga juukseid kuivatada?
Oh lord, oh lord. What am I going to do? Everyone always praises my hair (some people are just sucking up though). Will I lose it then? I know I won´t be completely bald, because I don´t drink coffee any more. I guess I just worry too much, like people with red hair and beard are said to...no wait, I don´t have a BEARD. I do wish my mom had dried my hair with silk when I was a child though, because natural curls are something I have always dreamed of having.
Rahvakunsti ja kultuurantropoloogia tudengi Kätlin Leokini magistritöö lõppresultaat võib nii köita, kergeusklikumat pisut ehk pügada kui ka hirmu nahka ajada. Seda mitte ainult kummaliste rahvalike uskumuste loeteluga juuste kohta, vaid ka mõningate näituse jaoks kogutud aparaatide ja seadmetega. Keskmisse ruumi sisenemine ainult tugevate närvidega inimesele! Elektrilokiaparaat näeb välja kui mõni Burtoni-filmide piinariist, robustsete metalltorude seest ripuvad välja raudsete klemmidega juhtmepuntrad, sünge musta armatuuri näidikud ja punased nupud määravad sinu juuste saatuse läbi 8-astmelise pingeskaala. Ja tal on rattad all...kui sa põgened, siis ta saab su oma kolme tugeva jalaga kätte. Nii et tõmba suvekübar sügavamalt juustele, haara enesekaitseks pihku kuumad käärid ja kössita sügavale salonginurka juuksuripreilna kitli varju.
The master student of folk art and cultural anthropology, Kätlin Leokin, has put together an exhibition about hair. It may lure us, intimidate us, fool us or scare the living hell out of a weaker few. Not only does it contain some of the bizarrest folk beliefs about hair, but also some quite extraordinary ecquipment and tools. Entering the central room of the gallery is only recommended to people with nerves of iron. There is a machine in there that looks like some torturing device from a Burton film. Made of steel, it has four rough pipes coming out of a black box, with a bunch of wires equipped with metal poles coming out of each one. The gloomy black gauges determine your fate through an 8-stage scale. Pull the summer hat deeper onto your new do, grab a pair of scissors and hide in the comforting shade of the hairdressing assistant.
Näitusel on ka ohutumaid ja vähemekstreemse väljanägemisega esemeid, nagu teraskammid, elektrilised juukselõikurid (mis siiski meenutavad pisut Langoljeere) ning palju fotosid omaaegsetest (st. 1920. -30. aastate) stiilietalonidest teatrilavadelt ning kultuurimaastikult.
Näituse ametlik avamine on reedel ja mingil hetkel saavad teatavaks ka loengute ajad, mis juuste-teemat pisut põhjalikumalt avavad.
There are also some less dangerous [looking] tools on the exhibition. Steel combs and electric shaving tools.
Kastellaanimajaga "tutvuda" ei ole mul muuseumipäevikute pidamiseks erilist vajadust. Peaksin kõike niigi une pealt teadma. Mul on igast sealsest ruumist võimalik silme ette manada nii detailitruu pilt, et suudaksin vajadusel sellest majast mälu järgi kasvõi maketi ehitada. Ent seal majas on lihtsalt nii hubane aura, et isegi sajandat korda ruumidest läbi jalutades ei tunne ma tüdimust. Soovitan kõigil, kel mõnel laupäeval Kumu kõrgetest saalidest pea ringi käima hakanud, seada sammud aadressile Roheline Aas 3 (kui näete proua Evelin Ilvest kantselei poole väntamas, mis sääl taga asub, haakige sappa); ning astuge staarkirjaniku härra Vilde trenditeadlikku ajastusse.
It is not necessary for me to see this museum itself again to keep museum diaries. I should and I am obliged to know every detail of it so well that I could build a model of the house in my sleep. But it doesnt hurt to give it a quick walk-through and feel the pleasent aura of this place. I advise everyone who gets dizzy from the high ceilings of the modern art museum Kumu head towards Roheline aas 3and step into the trendy era of star writer Eduard Vilde.
Oh lord, oh lord. What am I going to do? Everyone always praises my hair (some people are just sucking up though). Will I lose it then? I know I won´t be completely bald, because I don´t drink coffee any more. I guess I just worry too much, like people with red hair and beard are said to...no wait, I don´t have a BEARD. I do wish my mom had dried my hair with silk when I was a child though, because natural curls are something I have always dreamed of having.
Rahvakunsti ja kultuurantropoloogia tudengi Kätlin Leokini magistritöö lõppresultaat võib nii köita, kergeusklikumat pisut ehk pügada kui ka hirmu nahka ajada. Seda mitte ainult kummaliste rahvalike uskumuste loeteluga juuste kohta, vaid ka mõningate näituse jaoks kogutud aparaatide ja seadmetega. Keskmisse ruumi sisenemine ainult tugevate närvidega inimesele! Elektrilokiaparaat näeb välja kui mõni Burtoni-filmide piinariist, robustsete metalltorude seest ripuvad välja raudsete klemmidega juhtmepuntrad, sünge musta armatuuri näidikud ja punased nupud määravad sinu juuste saatuse läbi 8-astmelise pingeskaala. Ja tal on rattad all...kui sa põgened, siis ta saab su oma kolme tugeva jalaga kätte. Nii et tõmba suvekübar sügavamalt juustele, haara enesekaitseks pihku kuumad käärid ja kössita sügavale salonginurka juuksuripreilna kitli varju.
The master student of folk art and cultural anthropology, Kätlin Leokin, has put together an exhibition about hair. It may lure us, intimidate us, fool us or scare the living hell out of a weaker few. Not only does it contain some of the bizarrest folk beliefs about hair, but also some quite extraordinary ecquipment and tools. Entering the central room of the gallery is only recommended to people with nerves of iron. There is a machine in there that looks like some torturing device from a Burton film. Made of steel, it has four rough pipes coming out of a black box, with a bunch of wires equipped with metal poles coming out of each one. The gloomy black gauges determine your fate through an 8-stage scale. Pull the summer hat deeper onto your new do, grab a pair of scissors and hide in the comforting shade of the hairdressing assistant.
Näitusel on ka ohutumaid ja vähemekstreemse väljanägemisega esemeid, nagu teraskammid, elektrilised juukselõikurid (mis siiski meenutavad pisut Langoljeere) ning palju fotosid omaaegsetest (st. 1920. -30. aastate) stiilietalonidest teatrilavadelt ning kultuurimaastikult.
Näituse ametlik avamine on reedel ja mingil hetkel saavad teatavaks ka loengute ajad, mis juuste-teemat pisut põhjalikumalt avavad.
There are also some less dangerous [looking] tools on the exhibition. Steel combs and electric shaving tools.
Kastellaanimajaga "tutvuda" ei ole mul muuseumipäevikute pidamiseks erilist vajadust. Peaksin kõike niigi une pealt teadma. Mul on igast sealsest ruumist võimalik silme ette manada nii detailitruu pilt, et suudaksin vajadusel sellest majast mälu järgi kasvõi maketi ehitada. Ent seal majas on lihtsalt nii hubane aura, et isegi sajandat korda ruumidest läbi jalutades ei tunne ma tüdimust. Soovitan kõigil, kel mõnel laupäeval Kumu kõrgetest saalidest pea ringi käima hakanud, seada sammud aadressile Roheline Aas 3 (kui näete proua Evelin Ilvest kantselei poole väntamas, mis sääl taga asub, haakige sappa); ning astuge staarkirjaniku härra Vilde trenditeadlikku ajastusse.
It is not necessary for me to see this museum itself again to keep museum diaries. I should and I am obliged to know every detail of it so well that I could build a model of the house in my sleep. But it doesnt hurt to give it a quick walk-through and feel the pleasent aura of this place. I advise everyone who gets dizzy from the high ceilings of the modern art museum Kumu head towards Roheline aas 3and step into the trendy era of star writer Eduard Vilde.
Kommentaarid