kommentaarideta. no comments.

Ta on vist surnud. Torkan teda igaks juhuks puutikuga. Ta ei liiguta. Pole muud teha kui ta ahju ajada ning vaadata, mis sest loost üldse saab. Vajus mu silme all kokku ja ...

I think it is dead. I poke it with a stick...yeah...It doesn´t move. There is nothing left but to throw it in the oven. It collapsed right under my eyes.

Nüüd ta siis aurab ja ägab seal kuumuses. Tundub, et oli ikkagi pool-elus. Ei tea, kas oleks pidanud temasse enne ahju lükkamist rohkem auke torkama, et viimne hingeõhk paremini välja pääseks?

Now it is taking a death breath in the heat. Wait....how come it looks burned... I should have put more holes in it.

Tegelikult aitab lolli jutu ajamisest. Seekordne leivategu oli mitmeti huvitav.... natuke ebaõnnestunud, samas tegelikult mitte nii väga ebaõnnestunud. Leivad pole nii ilusad kui olla võiks, aga ma sain palju vajalikke asju teada ja tegin mõningad avastused, mis mu võimalusi selles vallas avardavad. Huvitav....... ainult paanikat oli liiga palju. Puhtad riided ja rahu hinges võiks edaspidi olla leivateo põhilised märksõnad. Kirusin vaesekest liiga palju ja kaduski teisest tahtejõud, aga andis endast mis suutis. Igatahes kahe erineva leiva vahet on ainult üks komponent ja see pole jahu.

OK: enough of sillyness. The bread making was full of misfortune, panic, confusion, but not complete failure. They arent beautiful, but I made discoveries that will help me in the future and broaden my variety. The difference between two breads is just one and it is not the flour mixture.