Tunnikonspekte
Kunstitunni ülesanne algkoolile (3. klass)
Teema: Detektiivid.
Kas sa tead, kes on detektiiv ja mis ta teeb? Kas tead, kuidas käib sõrmejälgede võtmine? Proovime mängida detektiivi. Kooliarstil on kadunud kuuldetoru. Kes selle võttis? On ta meie seas?
Kuidas võetakse sõrmejälgi siledalt pinnalt (jahuga) ja karedalt (valuga). Võta savitüki sisse oma pinginaabri sõrmejäljed! Kui sõrm saab värviseks, milline jälg jääb paberile? Aga siis, kui vajutada kuiv sõrm vastu värvipinda? Milline jälg jääb savile? Reastame kõik oma sõrmejäljed suurele paberilehele. Mille poolest need on sarnased? Mille poolest need erinevad? Vaata sõrmejälgi luubiga! Mis paistab nüüd rohkem silma? Kas ta pole nagu labürint? Mida sõrmejälg sulle veel meenutab?
Tee oma sõrmejäljest suurendus A4 paberile, mis oleks nagu labürint. Kas su pinginaaber suudab selle labürindi läbida ?
[laps võib teha ka mingi muu objekti, mida sõrmejälg talle meenutab, nt. aaretekaardi, ülesküntud põllu, krossiraja vmt.]
Teema eesmärk on katsetada erinevaid viise jätta [sõrme] jälgi, jäljendeid ja siis neid uurida ning luua selle põhjal pilt, mis oleks ka ajaviitemäng.
Eesmärgid: märgata jälgede erinevaid nüansse
1. jälg, analoogia, koopia, suurendus
2. sarnasus ja erinevus, väga väikeste erinevuste märkamine
3. terav ja ähmane
Rakendada oma kogemust, luues sõrmejäljest analoogia põhjal uue kunstilise
kujundi.
Vahendid: erinevad paberipinnad (sile, krobeline, jõupaber); savi, näpuvärvid, jahu, pintslid, luup, joonlaud, rasvakriidid.
Tehnika: jäljend [trükk], kriidijoonistus
Kunstitunni ülesanne põhikoolile.
Teema: näod ja nimed
Sa õpid erinevates tundides palju asju, mis on seotud konkreetsete inimestega: teoreemid, mida on välja mõelnud matemaatikud, tähed, mida on avastanud astronoomid, kirjanikud ja teadlased, maadeuurijad ja väejuhid. Aga kas sa ka tead, millised nad kõik välja näevad? Kas oled näinud nende portreesid, fotosid?
Milline ajalooline isik on sulle eriti meelde jäänud? Püüa leida temast nii palju kirjeldusi ja pilte kui suudad. Kas temast on loodud maale? Skulptuure? Kas temast on fotosid? Joonistusi? Kas tead, milline see tegelane nägi välja sinuvanuselt? 25-aastaselt? Keskealisena?
Mida iseloomulikku on selle tegelase näos? Kuidas erinevad kunstnikud on teda kujutanud? Kas on midagi, mida tema näos on korduvalt esile tõstetud? Mida sina märkad? Kas ta sarnaneb mõne tänapäeva meediakangelase või mõne su tuttavaga?
Kujuta selle tegelase portreed nii, nagu sina teda näed. Pane pildile ka iseennast!
Teema: Mina ja ….
Tehnika: akrüülvärvid
Vahendid: papp, paber, pintslid, akrüülvärvid.
Eesmärgid: õppida tundma ajalooliste tegelaste välimust, väljendada oma suhtumist ja emotsioone nende vastu läbi kunstiteose.
Tunni käik: erinevate portreede vaatamine ja isikute äraarvamine, info kogumine, arutelu, praktiline töö (jätkutöö, hindamine koos teiste sama semestri töödega kõige lõpus).
Kunstitunni konspekt. Mimeetiline mudel.
Teema: juuksed.
Tunni eesmärgid: 1. Graafilise joone kasutamine. Joone tüübid.
2. Hariliku pliiatsi kasutamine joonistamiseks.
3. Tindi ja sulepea kasutamine joonistamiseks. Plekivaba joonistus.
4. Juuste struktuuri imiteerimine. Salkude ja juuksekarvade võimalikult
täpne kujutamine. Juuste struktuur ja suund. Joon ja pind.
Näitvahendid: kipspea, parukas, näitlikud joonised, joonistamise õpik ja töövihik.
Tehnika: pliiatsijoonistus, tindijoonistus täitesulepeaga.
Materjalid: paber A4, harilik pliiats (HB, 2B), täitesulepea, tint, kuivatuspaber, proovipaber, kriit.
Tunni käik: teema ja näitvahendite tutvustus. Näidisjooned. Harjutus tahvlil: eri tüüpi joonte joonistamine õpetaja eeskujul. Harjutus paberil: pliiatsijoon. Kõva ja pehme pliiats. Joonte tõmbamine täitesulepeaga. Tindiplekkide vältimine ja kuivatamine. Praktiline töö: juuste joonistamine inimese juustest tehtud paruka järgi. Tööde hindamine.
[Märkus: püüdsin natuke irooniliselt läheneda sellele „mudelile“. See tundus iseenesest nii jäik ja range, et kutsus üle forsseerima ja ette kujutama „perfektselt raamidesse mahtuvat“ ülesannet].
Kunstitunni konspekt.
Teema: soeng.
Eesmärgid: 1. Loovuse arendamine, fantaasiamäng.
2. Mitmekesise kujutamisoskuse arendamine
3. Tuššijoonistuse tehnika harjutamine
4. Värv: must-valge + üks värv
5. Kompositsioon: tsentraalkompositsioon, otsevaade, profiil. Juuksed ilma nägu
kujutamata.
Näitvahendid: ajakirjad, kataloogid, reklaampostrid; slaidiprogramm kunstiteostest ja illustratsioonidest, milles on olulisel kohal inimese soeng.
Tehnika: tuššijoonistus ja kollaaž
Materjal: Vatmanpaber A3 (x 2); 5 visandipaberit A5. Tušš, sulg, harilik pliiats, erinevad suleotsad, lõng, pits, krepppaber, paelad, pudi-padi, värviline paber, traat, ajakirjapildid, liim, käärid.
Tunni käik: Slaidiprogramm, teema tutvustus, ajakirjade-reklaamide vaatamine ja arutelu soengute teemal. Milliseid soenguid inimesed kannavad ja on kandnud? Milline soeng sobib kellegile – nt õpetajale? Muusikule? Presidendile? Millised on soengud läbi ajaloo või kuulsate kunstnike maalidel? Kuidas erineb 17. sajandi soeng 1920. aastate omast? Praktiline töö: kujutame erinevaid soenguid ilma et me kujutaks inimese nägu. Kasutame tušši ja sulge ning erinevaid joonetehnikaid (õpitud eelmises tunnis). Visanda pliiatsiga üks ajalooline soeng, üks staarisoeng, üks sportlase soeng, üks poliitiku soeng ja soeng, mis sobiks kõige paremini sinu pinginaabrile. Tuššiga teosta üks soeng otsevaates ja külje pealt. Tööde analüüs: millised meie joonistatud soengutest võiks tulevikus popiks saada? Andke punkte!
[Märkus: pidi olema formalistlik….kaldub aga vist hoopis postmodernismi].
Kunstitunni konspekt. Formalistlik mudel.
Teema: metsarada.
Eesmärgid: 1. tehnika – tutvumine kollaažitehnikaga. Kleepimine, rebimine.
2. värv – sügise ja looduse värvid, toon-toonis sobitamine, soojad toonid,
varjutoonid.
3. Vorm - metsaraja eheda struktuuri edasiandmine – kirjusus, krobelisus.
4. Kompositsioon – pildipinna kolmeks jagav joon, rada ja see, mis jääb raja serva
ning selle kõrvale.
Näitvahendid: polaroidfotod metsarajast (lapsed ise teevad õues).
Tehnika: pabertükkidest mosaiik, kollaaž looduslike materjalidega.
Materjalid: A2 kartong (nat. Tooni, mitte valge!); liim, käärid, värvilised paberid (taaskasutus, ajakirjad, ajalehed jne); okkad, käbid, lehepuru, sammal
Tunni käik: Teema tutvustus, õueminek, fotode tegemine metsarajast, loodusliku materjali korjamine. Praktiline töö oma foto põhjal: rebimine, kleepimine. Tööde analüüs, foto ja töö kõrvutamine. Hindamine.
Kunstitund 6. klassile
Tank, traktor ja trükipress.
Teeme kangatrükki!
1t
Eesmärgid: õppida tundma trükikanga loogikat ja pakutrüki põhimõtteid. Saada kogemus trükkimisest ilma vaevanõudva ettevalmistustööta, tunda lõbu värvide ja kujutistega eksperimenteerimisest.
Vahendid: puuklotsid, kumm, plastik, tekstiilivärvid, puuvillane kangas, teip, spaatlid, triikraud, ajalehed, kalts
Tunni käik
Vaata pilte nendest kummalistest trükikangastest. Milliseid masinaid sa nendelt leiad? Mis sa arvad, miks tollel ajal inimesed selliseid motiive kangale trükkisid? Milline kangastest sulle kõige rohkem meeldib, milline kõige vähem ja miks? Kuidas sa iseloomustaksid neid värve, mida kanga trükkimisel on kasutatud? Kuhu see kangas sinu arvates sobiks? Kas sa kannaksid sellest kangast trükitud mantlit või riputaks kardinaks akna ette?
mõtle mingi tehnoloogilise nähtuse või asja peale, mis on tänapäeva maailmale iseloomulik (mobiiltelefon, rüperaal, iPod, kõrvaklapid). Kas seda sobiks trükkida kangale meetrite viisi? Kellele selline kangas meeldida võiks?
Siin on puuklotse, plastikut ja tugevat kummi. Laual näed näidiseid kõige lihtsamatest vahenditest trükkimiseks. Vaata, millised on trükipakkudel olevad motiivid. Kas need on keerulised või lihtsad? Mis tüüpi pakud sulle rohkem meeldivad? Kuidas teha pakk trükkimise jaoks mugavamaks?
Visanda kavand motiivi trükkimiseks. See peaks olema võimalikult kindlapiiriline ja selge. Valmista enda kavandi põhjal trükipakk.
Kinnita kangas teibiga laua külge. Kata trükipakk rulli abil värviga. Vajuta kangale kujutisi. Väiksemate vahenditega trüki peale teist värvi mustreid. Pööra pakku mitut pidi, katseta ühe värvi teise peale trükkimist, tekita motiividest loogiline pind.
Kuivanud kangas tuleb kuuma triikrauaga üle triikida, et värv kinnituks.
Kas kujutis jäi täpselt selline, nagu oli trükipakk? Mida saadud mustripind meenutab?
ÜLESANNE: JÄÄVAD VARJUD
Situatsioon: õpilased sisenevad pimedasse ruumi. Ruumis on valge(d) ekraan(id) ja mitmesugused kohtvalgusallikad ( prožektorid, suunatud lambid jne). Kui õpilased ekraanidest mööduvad, on teistel võimalik jälgida neist langevaid varjukujusid. Varjud angevad ka põrandale, seintele, üksteisele. Klassis on ka tahvlid kirjadega: VALGUS JA VARI. VARJUKÜLJED. VARJUTAMINE. VARJU JÄTMA. VARJUTUS. VARIISIK. TERE TULEMAST VARJUTEATRISSE! VARJU MINEMA. VARJU ALL. VARJUD JÄÄVAD…. JÄTA VARI! VARJUSURM. INIMESE VARI. Õpilastel tekib neid lugedes juba omi seoseid ja mõni fraas võib tõmmata igaühel individuaalselt rohkem tähelepanu kui ülejäänud. Klassis on ka laud, kus leidub erinevaid pisiobjekte, mille kasutamisel saab tekitada varjumänge: kartongist kujundid, taskulambid, laterna magica, küünlad jne. Laual on kiri: „PROOVI MEID!“ (a la Alice Imedemaal). Õpilased võivad individuaalselt neid vahendeid järele proovida, kasutada kujundeid suurtel ekraanidel varjuetenduse loomiseks, suunata valgusi üksteisele, iseenda sõrmedele vmt ja jälgida tekkivaid varje ning reflektsioone.
Kui tuled põlema pannakse, järgneb arutelu. Missuguse tunde see kogemus jättis? Esialgu räägitakse emotsioonidest ja muljetest. Juhitakse tähelepanu mõistetele nagu „häppening“, „kordumatus“, „sündmus“, „kaduv kunst“. Õhku paisatakse küsimus: mis meile sellest sündmusest alles jäi? Võib vastata nii, et peamiselt jäi alles emotsioon, kogemus õpilaste endi sees ja mälus, aga ka klassis olevad objektid, mis peaksid ruumi hiljem sisenejale ütlema: „siin on toimunud mingi sündmus.“
Püütakse visualiseerida või muul moel (luuletuse, kirjelduse vormis) jäädvustada oma mälestus sündmusest. Õpetaja räägib õpilastele performance- ja häppeningikunstist ning miks nende jäädvustamise võimalused on sama piiratud ja küsitavad kui varjude püüdmine. Vaadatakse dokfilmi Joseph Beuysist, arutletakse tema performance-kunsti ajatuse üle. Seejärel sõnastab õpetaja teemad, mille üle võiks arutleda:
Kuidas mõista „varju“?
Mis jätavad varju? ( siin mõistetakse nii füüsilisi objekte kui sündmusi, kogemusi jne)
Mis jääb varjust alles?
Mida tähendab „kaduv kunst“?
Kuidas kaduvaid kunste jäädvustada? Kas seda üldse peaks tegema? Kuidas säilitada Varju?
kuidas on seotud kunst, keel, meie kultuurimälu ja meie visuaalne kogemus?
Arutlemiseks on avatud ka klassis olevatel tahvlitel kujutatud fraasid ja sõnad, mis õpilastes on emotsioone ja assotsiatsioone tekitanud. Õpilased võivad interpreteerida „varju“ mõistet ning esitada ideid varjude „kinnipüüdmiseks“.
Kolmandaks osaks ülesandest on iseseisev paari- või grupitöö, mille eesmärgiks on leida viis varjude jäädvustamiseks, mis ei oleks pelgalt video või foto kui kõige loogilisem ja kindlam lahendus. Iga paar või grupp peaks leidma vähemalt 2 lahendust. Õpilastel on nädal aega katsetamiseks, järgmises tunnis peavad nad mitte ainult esitama oma järeldusi ja lõppresultaati, vaid demonstreerima, kuidas ja millise Varju nad kinni püüavad (korraldama sellest protsessist miniperformance´i).
Kogu protsessist sünnib ühine album, kuhu kogutakse õpilaste mõtted, joonistused, katsetused ja resultaadid. Album jääb kooli raamatukokku kui „X Klassi Varjude Raamat“.
Kunstitunni ülesanne keskkoolileKiirteemad!!! Iga teema jaoks 10 minutit. Teema 1: Inimene on mõistatus. Tehnika: vabaTeema 2 Paranahtus Tehnika kollaateema 3 JAA!!!!tehnika loikamine ja kleepimineteema 4 EI!!!!tehnika loikamine kleepimine koostage valjapanek kooli koridori ja kuulutage valja naituse avamine!*kuidas te seda teete, millal )
4 tundi gümnaasiumile. JUUA! Aga millest? Valdkond: disainTeema: jooginõu, karikas, tass. Kursuse käigus õpitakse tundma jooginõude ajalugu erinevatel ajastutel ja kultuurides, tuvastatakse jooginõu iseloomulikud omadused ning arutletakse selle funktsioonide ning võimaluste üle. Käsitletakse joogianuma (tassi, karika) disainimisega seotud probleeme ja võimalusi, lahatakse selle tavapäraseid funktsioone ning ka jooginõu rituaalset kasutust. Lõpuks disainitakse enda jaoks ideaalne joogianum ja koostatakse visanditest, fotodest, kogutud ideedest ja materjalist portfoolio. I tundMahuti ja koguja, januse päästja. Kuidas sündis üks tass? Inimene pole mitte alati tarvitanud anumaid, kruuse, klaase, pudeleid. Loomad joovad otse veekogust, iidsete aegade kütid tegid samamoodi. Joodi sealt kuhu oli kogunenud puhast vett. Vett ei valatud sinna, vaid ta sadas, nõrgus, voolas. Miski peatas selle voolu, miski püüdis need tilgad kinni. Selleks oli maapinna lohk, nõgusus, suure puulehe õnarus, õõnsad taimeosad, varred ja õied, kivide õnarused. Mis peab ja mis ei pea vett? Järved on maailma suurimad tassid ja jõed suurimad veetorud.... Need on veemahutid, sinna mahub palju vett. Looduses on kõik juba olemas, enne kui inimene sellele mõtlema hakkab. Enne kui ta oskab ja TAHABKI midagi välja mõelda. Ka siis, kui tekkis vajadus rännates vett pikemat maad kaasas kanda, kasutati selleks loodusest pärit vahendeid - pudeli ja lähkri kujulised viljad, torbikud vmt.Aga miks siis ühel hetkel enam inimene ILMA hakkama ei saa ja PEAB mõne asja välja mõtlema? Millal tekkis vajadus ühe konkreetse, pihushoitava, individuaalselt kasutatava joogianuma järele? Ja kuidas see loodi? Kunagi ammu ohverdasid eestlased allikatele ja järvedele. Kust on tulnud ristimisvannid? Millised olid vanasti altarid? need olid täidetud veega - suured karikad. Karikas, see oli ennekõike rituaalne veemahuti. Nagu koopainimene sirutas lehetorbikut taeva poole, et sealt langevaid vihmapiiskasid koguda, nii on karikas tõstetud kõrgele jalale nagu oleks ta kellegi käest hoitud. Inimene pakkus karikast jumalatele jooki iseenda suu kaudu. Karikas käis ringi, seda tarvitati ühiselt nagu väikest järve või allikat. Eluvee allikas - see ei tähenda vaid vett või veini. Kuid kosutav vesi on elu tekke ja kestmajäämise tagaja. Sellepärast on niivõrd tähendusrikas ka jooginõu. Tunni käik: sissejuhatus teemasse (loengu vormis), arutelu küsimustega, visandid tahvlil, slaidid, näidised. Praktiline töö, tööde vaatamine üheskoos (ilma hindamiseta)Esimese tunni praktiline ülesanne: minna õue ja leida kohti kooli ümbruses, kuhu vesi koguneb ning neid mobiiltelefoniga pildistada. Kuhu koguneb vesi tubastes tingimustes? Ajurünnak (pool klassi ja pool klassi): kujutame ette, et oleme inseneribüroo. Meile on tehtud ülesandeks muuta vettpidamatu materjal vettpidavaks. Pool klassi pakub kõikvõimalikke lahendusi, teine pool kommenteerib nende lahenduste plusse ja miinuseid. II tund. ÄRGU see karikas teist mööda minguMillist materjali kasutas inimene ise jooginõu valmistamiseks kõigepealt? Ikka looduslikke - puit, loomasarv, luu. Siis savi. Vee ja tule mäng, savi põletamine. Mis siis, kui teha nõu materjalist, mis ei pea vett? Mis on materjali valimisel tähtis? Kuidas saaks mitte vett pidava materjali muuta vett pidavaks (paralleeli tõmbamine keelega - vettpidavus kui millegi tõelisuse sümbol, ja muud veega ning anumatega seotud väljendid nagu ära aurama, välja valama, tassima vmt)Karika ning tassi kuju ja funktsioonid ja võrdlus. Mis on peamised elemendid jooginõu juures (mahuti ja sang(ad)), selle funktsioonid (mahutada vedelikku vms, hoida värske, külma, kuumana, säilitada, mõõta, ????) Millised on jooginõu, tassi olulisimad omadused? (mugav kätte võtta, kuumakindlus jne). Kas tass peab kindlasti laua peal püsti püsima? Saksamaal joodi keskajal jalata karikast, mille põhi oli ümar. Mida see tähendas? (tuli ühe sõõmuga tühjendada). Karika rituaalne tähendus. Milliseid rituaalseid funktsioone joogianum täitis? Mida see sümboliseerib kunstis. Tunni käik: pildimaterjaliga tutvumine, arutelu, ülesvisandamine, praktiline töö - leida 5 maali keskajast kus karikas on keskne sümbol. Millises suhtes on ta pildi tegelastega? Mida ütleb sulle karika kujundus? Loo leitud maali eeskujul analoogne kompositsioon, kus aga kontekst annab karikale sootuks teistsuguse sümboolse tähenduse. Esitle seda mõnele klassikaaslasele (töö paarides). Kas ta saab aru, mis tähendust karikas sinu pildil kannab? III tund. Minevikust tänapäeva. Miks kadus karika algne rituaalne tähendus? Kuidas ta seda tänapäeval täidab (sport). Mis on omakorda üle võtnud karika (rituaalse seltskondliku joogianuma) funktsioonid või üldse saanud rituaalseks objektiks ( eri arvamused lubatud!!!!) võibolla kohvitass? Igahommikune kohv on midagi tänapäevale iseloomulikku. Mis siis teeb tassi teistsuguseks kui karikas? (jala puudumine). Mis meenutab veel aga nüüdki karikat? (veini ja šampuseklaasid). Indiaanlaste kalebass käib samuti käest kätte. Milliseid muid joogianumaid eksisteerib erinevates maades, kultuurides? Millise kujuga nad on ja millest tehtud? (Bombilla, piaal jne). Mõnel maal juuakse kausist (jalata karikas!) Kruus. see mõnus, pihku pigistatav, isiklik, NIMELINE. MINU karikas. Tassi kujundus - kas välisel kujundusel on funktsiooni? (suveniirtassid, sümbolid). Miks on tass nii popp suveniir?(mitte "lihtsalt niisama mingi suvaline vidin"). Oma tass....mummuline tass.... need on meile ju tähtsad? Tunni käik: slaidide ja pildimaterjali vaatamine, praktiline ülesanne: muuta arvutis joogianumate fotosid nõnda, et neile tekiks juurde mingi uus funktsioon. Grupitööna ajurünnak: 5 x 10 erinevat võimalust kruusi kasutamiseks. Vajaminevad vahendid: arvuti, projektor, pabertahvel, tahvel, tassinäidised, fotod, ajakirjaväljavõtted, paljundused, väljatrükid IV tund. Vaid üks tassike?Oma tassi/ mõne täiesti UUE jooginõu disainimine, makett (kiirelt kivistuvast voolimismassist); portfolio vormistamine ja tööde esitlemine.Kuidas alustada disaineritööd? Kas tähtsam on idee või vormistus? Kellele kuulub valmis disain? Mis kasu toob disaineri töö ühiskonnale? KELLE jaoks disainida? Kuidas vormistada kavand? Millal EI KUULU disain disainerile? Autorsus ja omand. Mis on prototüüp ja makett? Materjalid: visandipaber (A4), joonestuspaber A3, täidetav grafiitpliiats, tintenpenn.
Teema: Detektiivid.
Kas sa tead, kes on detektiiv ja mis ta teeb? Kas tead, kuidas käib sõrmejälgede võtmine? Proovime mängida detektiivi. Kooliarstil on kadunud kuuldetoru. Kes selle võttis? On ta meie seas?
Kuidas võetakse sõrmejälgi siledalt pinnalt (jahuga) ja karedalt (valuga). Võta savitüki sisse oma pinginaabri sõrmejäljed! Kui sõrm saab värviseks, milline jälg jääb paberile? Aga siis, kui vajutada kuiv sõrm vastu värvipinda? Milline jälg jääb savile? Reastame kõik oma sõrmejäljed suurele paberilehele. Mille poolest need on sarnased? Mille poolest need erinevad? Vaata sõrmejälgi luubiga! Mis paistab nüüd rohkem silma? Kas ta pole nagu labürint? Mida sõrmejälg sulle veel meenutab?
Tee oma sõrmejäljest suurendus A4 paberile, mis oleks nagu labürint. Kas su pinginaaber suudab selle labürindi läbida ?
[laps võib teha ka mingi muu objekti, mida sõrmejälg talle meenutab, nt. aaretekaardi, ülesküntud põllu, krossiraja vmt.]
Teema eesmärk on katsetada erinevaid viise jätta [sõrme] jälgi, jäljendeid ja siis neid uurida ning luua selle põhjal pilt, mis oleks ka ajaviitemäng.
Eesmärgid: märgata jälgede erinevaid nüansse
1. jälg, analoogia, koopia, suurendus
2. sarnasus ja erinevus, väga väikeste erinevuste märkamine
3. terav ja ähmane
Rakendada oma kogemust, luues sõrmejäljest analoogia põhjal uue kunstilise
kujundi.
Vahendid: erinevad paberipinnad (sile, krobeline, jõupaber); savi, näpuvärvid, jahu, pintslid, luup, joonlaud, rasvakriidid.
Tehnika: jäljend [trükk], kriidijoonistus
Kunstitunni ülesanne põhikoolile.
Teema: näod ja nimed
Sa õpid erinevates tundides palju asju, mis on seotud konkreetsete inimestega: teoreemid, mida on välja mõelnud matemaatikud, tähed, mida on avastanud astronoomid, kirjanikud ja teadlased, maadeuurijad ja väejuhid. Aga kas sa ka tead, millised nad kõik välja näevad? Kas oled näinud nende portreesid, fotosid?
Milline ajalooline isik on sulle eriti meelde jäänud? Püüa leida temast nii palju kirjeldusi ja pilte kui suudad. Kas temast on loodud maale? Skulptuure? Kas temast on fotosid? Joonistusi? Kas tead, milline see tegelane nägi välja sinuvanuselt? 25-aastaselt? Keskealisena?
Mida iseloomulikku on selle tegelase näos? Kuidas erinevad kunstnikud on teda kujutanud? Kas on midagi, mida tema näos on korduvalt esile tõstetud? Mida sina märkad? Kas ta sarnaneb mõne tänapäeva meediakangelase või mõne su tuttavaga?
Kujuta selle tegelase portreed nii, nagu sina teda näed. Pane pildile ka iseennast!
Teema: Mina ja ….
Tehnika: akrüülvärvid
Vahendid: papp, paber, pintslid, akrüülvärvid.
Eesmärgid: õppida tundma ajalooliste tegelaste välimust, väljendada oma suhtumist ja emotsioone nende vastu läbi kunstiteose.
Tunni käik: erinevate portreede vaatamine ja isikute äraarvamine, info kogumine, arutelu, praktiline töö (jätkutöö, hindamine koos teiste sama semestri töödega kõige lõpus).
Kunstitunni konspekt. Mimeetiline mudel.
Teema: juuksed.
Tunni eesmärgid: 1. Graafilise joone kasutamine. Joone tüübid.
2. Hariliku pliiatsi kasutamine joonistamiseks.
3. Tindi ja sulepea kasutamine joonistamiseks. Plekivaba joonistus.
4. Juuste struktuuri imiteerimine. Salkude ja juuksekarvade võimalikult
täpne kujutamine. Juuste struktuur ja suund. Joon ja pind.
Näitvahendid: kipspea, parukas, näitlikud joonised, joonistamise õpik ja töövihik.
Tehnika: pliiatsijoonistus, tindijoonistus täitesulepeaga.
Materjalid: paber A4, harilik pliiats (HB, 2B), täitesulepea, tint, kuivatuspaber, proovipaber, kriit.
Tunni käik: teema ja näitvahendite tutvustus. Näidisjooned. Harjutus tahvlil: eri tüüpi joonte joonistamine õpetaja eeskujul. Harjutus paberil: pliiatsijoon. Kõva ja pehme pliiats. Joonte tõmbamine täitesulepeaga. Tindiplekkide vältimine ja kuivatamine. Praktiline töö: juuste joonistamine inimese juustest tehtud paruka järgi. Tööde hindamine.
[Märkus: püüdsin natuke irooniliselt läheneda sellele „mudelile“. See tundus iseenesest nii jäik ja range, et kutsus üle forsseerima ja ette kujutama „perfektselt raamidesse mahtuvat“ ülesannet].
Kunstitunni konspekt.
Teema: soeng.
Eesmärgid: 1. Loovuse arendamine, fantaasiamäng.
2. Mitmekesise kujutamisoskuse arendamine
3. Tuššijoonistuse tehnika harjutamine
4. Värv: must-valge + üks värv
5. Kompositsioon: tsentraalkompositsioon, otsevaade, profiil. Juuksed ilma nägu
kujutamata.
Näitvahendid: ajakirjad, kataloogid, reklaampostrid; slaidiprogramm kunstiteostest ja illustratsioonidest, milles on olulisel kohal inimese soeng.
Tehnika: tuššijoonistus ja kollaaž
Materjal: Vatmanpaber A3 (x 2); 5 visandipaberit A5. Tušš, sulg, harilik pliiats, erinevad suleotsad, lõng, pits, krepppaber, paelad, pudi-padi, värviline paber, traat, ajakirjapildid, liim, käärid.
Tunni käik: Slaidiprogramm, teema tutvustus, ajakirjade-reklaamide vaatamine ja arutelu soengute teemal. Milliseid soenguid inimesed kannavad ja on kandnud? Milline soeng sobib kellegile – nt õpetajale? Muusikule? Presidendile? Millised on soengud läbi ajaloo või kuulsate kunstnike maalidel? Kuidas erineb 17. sajandi soeng 1920. aastate omast? Praktiline töö: kujutame erinevaid soenguid ilma et me kujutaks inimese nägu. Kasutame tušši ja sulge ning erinevaid joonetehnikaid (õpitud eelmises tunnis). Visanda pliiatsiga üks ajalooline soeng, üks staarisoeng, üks sportlase soeng, üks poliitiku soeng ja soeng, mis sobiks kõige paremini sinu pinginaabrile. Tuššiga teosta üks soeng otsevaates ja külje pealt. Tööde analüüs: millised meie joonistatud soengutest võiks tulevikus popiks saada? Andke punkte!
[Märkus: pidi olema formalistlik….kaldub aga vist hoopis postmodernismi].
Kunstitunni konspekt. Formalistlik mudel.
Teema: metsarada.
Eesmärgid: 1. tehnika – tutvumine kollaažitehnikaga. Kleepimine, rebimine.
2. värv – sügise ja looduse värvid, toon-toonis sobitamine, soojad toonid,
varjutoonid.
3. Vorm - metsaraja eheda struktuuri edasiandmine – kirjusus, krobelisus.
4. Kompositsioon – pildipinna kolmeks jagav joon, rada ja see, mis jääb raja serva
ning selle kõrvale.
Näitvahendid: polaroidfotod metsarajast (lapsed ise teevad õues).
Tehnika: pabertükkidest mosaiik, kollaaž looduslike materjalidega.
Materjalid: A2 kartong (nat. Tooni, mitte valge!); liim, käärid, värvilised paberid (taaskasutus, ajakirjad, ajalehed jne); okkad, käbid, lehepuru, sammal
Tunni käik: Teema tutvustus, õueminek, fotode tegemine metsarajast, loodusliku materjali korjamine. Praktiline töö oma foto põhjal: rebimine, kleepimine. Tööde analüüs, foto ja töö kõrvutamine. Hindamine.
Kunstitund 6. klassile
Tank, traktor ja trükipress.
Teeme kangatrükki!
1t
Eesmärgid: õppida tundma trükikanga loogikat ja pakutrüki põhimõtteid. Saada kogemus trükkimisest ilma vaevanõudva ettevalmistustööta, tunda lõbu värvide ja kujutistega eksperimenteerimisest.
Vahendid: puuklotsid, kumm, plastik, tekstiilivärvid, puuvillane kangas, teip, spaatlid, triikraud, ajalehed, kalts
Tunni käik
Vaata pilte nendest kummalistest trükikangastest. Milliseid masinaid sa nendelt leiad? Mis sa arvad, miks tollel ajal inimesed selliseid motiive kangale trükkisid? Milline kangastest sulle kõige rohkem meeldib, milline kõige vähem ja miks? Kuidas sa iseloomustaksid neid värve, mida kanga trükkimisel on kasutatud? Kuhu see kangas sinu arvates sobiks? Kas sa kannaksid sellest kangast trükitud mantlit või riputaks kardinaks akna ette?
mõtle mingi tehnoloogilise nähtuse või asja peale, mis on tänapäeva maailmale iseloomulik (mobiiltelefon, rüperaal, iPod, kõrvaklapid). Kas seda sobiks trükkida kangale meetrite viisi? Kellele selline kangas meeldida võiks?
Siin on puuklotse, plastikut ja tugevat kummi. Laual näed näidiseid kõige lihtsamatest vahenditest trükkimiseks. Vaata, millised on trükipakkudel olevad motiivid. Kas need on keerulised või lihtsad? Mis tüüpi pakud sulle rohkem meeldivad? Kuidas teha pakk trükkimise jaoks mugavamaks?
Visanda kavand motiivi trükkimiseks. See peaks olema võimalikult kindlapiiriline ja selge. Valmista enda kavandi põhjal trükipakk.
Kinnita kangas teibiga laua külge. Kata trükipakk rulli abil värviga. Vajuta kangale kujutisi. Väiksemate vahenditega trüki peale teist värvi mustreid. Pööra pakku mitut pidi, katseta ühe värvi teise peale trükkimist, tekita motiividest loogiline pind.
Kuivanud kangas tuleb kuuma triikrauaga üle triikida, et värv kinnituks.
Kas kujutis jäi täpselt selline, nagu oli trükipakk? Mida saadud mustripind meenutab?
ÜLESANNE: JÄÄVAD VARJUD
Situatsioon: õpilased sisenevad pimedasse ruumi. Ruumis on valge(d) ekraan(id) ja mitmesugused kohtvalgusallikad ( prožektorid, suunatud lambid jne). Kui õpilased ekraanidest mööduvad, on teistel võimalik jälgida neist langevaid varjukujusid. Varjud angevad ka põrandale, seintele, üksteisele. Klassis on ka tahvlid kirjadega: VALGUS JA VARI. VARJUKÜLJED. VARJUTAMINE. VARJU JÄTMA. VARJUTUS. VARIISIK. TERE TULEMAST VARJUTEATRISSE! VARJU MINEMA. VARJU ALL. VARJUD JÄÄVAD…. JÄTA VARI! VARJUSURM. INIMESE VARI. Õpilastel tekib neid lugedes juba omi seoseid ja mõni fraas võib tõmmata igaühel individuaalselt rohkem tähelepanu kui ülejäänud. Klassis on ka laud, kus leidub erinevaid pisiobjekte, mille kasutamisel saab tekitada varjumänge: kartongist kujundid, taskulambid, laterna magica, küünlad jne. Laual on kiri: „PROOVI MEID!“ (a la Alice Imedemaal). Õpilased võivad individuaalselt neid vahendeid järele proovida, kasutada kujundeid suurtel ekraanidel varjuetenduse loomiseks, suunata valgusi üksteisele, iseenda sõrmedele vmt ja jälgida tekkivaid varje ning reflektsioone.
Kui tuled põlema pannakse, järgneb arutelu. Missuguse tunde see kogemus jättis? Esialgu räägitakse emotsioonidest ja muljetest. Juhitakse tähelepanu mõistetele nagu „häppening“, „kordumatus“, „sündmus“, „kaduv kunst“. Õhku paisatakse küsimus: mis meile sellest sündmusest alles jäi? Võib vastata nii, et peamiselt jäi alles emotsioon, kogemus õpilaste endi sees ja mälus, aga ka klassis olevad objektid, mis peaksid ruumi hiljem sisenejale ütlema: „siin on toimunud mingi sündmus.“
Püütakse visualiseerida või muul moel (luuletuse, kirjelduse vormis) jäädvustada oma mälestus sündmusest. Õpetaja räägib õpilastele performance- ja häppeningikunstist ning miks nende jäädvustamise võimalused on sama piiratud ja küsitavad kui varjude püüdmine. Vaadatakse dokfilmi Joseph Beuysist, arutletakse tema performance-kunsti ajatuse üle. Seejärel sõnastab õpetaja teemad, mille üle võiks arutleda:
Kuidas mõista „varju“?
Mis jätavad varju? ( siin mõistetakse nii füüsilisi objekte kui sündmusi, kogemusi jne)
Mis jääb varjust alles?
Mida tähendab „kaduv kunst“?
Kuidas kaduvaid kunste jäädvustada? Kas seda üldse peaks tegema? Kuidas säilitada Varju?
kuidas on seotud kunst, keel, meie kultuurimälu ja meie visuaalne kogemus?
Arutlemiseks on avatud ka klassis olevatel tahvlitel kujutatud fraasid ja sõnad, mis õpilastes on emotsioone ja assotsiatsioone tekitanud. Õpilased võivad interpreteerida „varju“ mõistet ning esitada ideid varjude „kinnipüüdmiseks“.
Kolmandaks osaks ülesandest on iseseisev paari- või grupitöö, mille eesmärgiks on leida viis varjude jäädvustamiseks, mis ei oleks pelgalt video või foto kui kõige loogilisem ja kindlam lahendus. Iga paar või grupp peaks leidma vähemalt 2 lahendust. Õpilastel on nädal aega katsetamiseks, järgmises tunnis peavad nad mitte ainult esitama oma järeldusi ja lõppresultaati, vaid demonstreerima, kuidas ja millise Varju nad kinni püüavad (korraldama sellest protsessist miniperformance´i).
Kogu protsessist sünnib ühine album, kuhu kogutakse õpilaste mõtted, joonistused, katsetused ja resultaadid. Album jääb kooli raamatukokku kui „X Klassi Varjude Raamat“.
Kunstitunni ülesanne keskkoolileKiirteemad!!! Iga teema jaoks 10 minutit. Teema 1: Inimene on mõistatus. Tehnika: vabaTeema 2 Paranahtus Tehnika kollaateema 3 JAA!!!!tehnika loikamine ja kleepimineteema 4 EI!!!!tehnika loikamine kleepimine koostage valjapanek kooli koridori ja kuulutage valja naituse avamine!*kuidas te seda teete, millal )
4 tundi gümnaasiumile. JUUA! Aga millest? Valdkond: disainTeema: jooginõu, karikas, tass. Kursuse käigus õpitakse tundma jooginõude ajalugu erinevatel ajastutel ja kultuurides, tuvastatakse jooginõu iseloomulikud omadused ning arutletakse selle funktsioonide ning võimaluste üle. Käsitletakse joogianuma (tassi, karika) disainimisega seotud probleeme ja võimalusi, lahatakse selle tavapäraseid funktsioone ning ka jooginõu rituaalset kasutust. Lõpuks disainitakse enda jaoks ideaalne joogianum ja koostatakse visanditest, fotodest, kogutud ideedest ja materjalist portfoolio. I tundMahuti ja koguja, januse päästja. Kuidas sündis üks tass? Inimene pole mitte alati tarvitanud anumaid, kruuse, klaase, pudeleid. Loomad joovad otse veekogust, iidsete aegade kütid tegid samamoodi. Joodi sealt kuhu oli kogunenud puhast vett. Vett ei valatud sinna, vaid ta sadas, nõrgus, voolas. Miski peatas selle voolu, miski püüdis need tilgad kinni. Selleks oli maapinna lohk, nõgusus, suure puulehe õnarus, õõnsad taimeosad, varred ja õied, kivide õnarused. Mis peab ja mis ei pea vett? Järved on maailma suurimad tassid ja jõed suurimad veetorud.... Need on veemahutid, sinna mahub palju vett. Looduses on kõik juba olemas, enne kui inimene sellele mõtlema hakkab. Enne kui ta oskab ja TAHABKI midagi välja mõelda. Ka siis, kui tekkis vajadus rännates vett pikemat maad kaasas kanda, kasutati selleks loodusest pärit vahendeid - pudeli ja lähkri kujulised viljad, torbikud vmt.Aga miks siis ühel hetkel enam inimene ILMA hakkama ei saa ja PEAB mõne asja välja mõtlema? Millal tekkis vajadus ühe konkreetse, pihushoitava, individuaalselt kasutatava joogianuma järele? Ja kuidas see loodi? Kunagi ammu ohverdasid eestlased allikatele ja järvedele. Kust on tulnud ristimisvannid? Millised olid vanasti altarid? need olid täidetud veega - suured karikad. Karikas, see oli ennekõike rituaalne veemahuti. Nagu koopainimene sirutas lehetorbikut taeva poole, et sealt langevaid vihmapiiskasid koguda, nii on karikas tõstetud kõrgele jalale nagu oleks ta kellegi käest hoitud. Inimene pakkus karikast jumalatele jooki iseenda suu kaudu. Karikas käis ringi, seda tarvitati ühiselt nagu väikest järve või allikat. Eluvee allikas - see ei tähenda vaid vett või veini. Kuid kosutav vesi on elu tekke ja kestmajäämise tagaja. Sellepärast on niivõrd tähendusrikas ka jooginõu. Tunni käik: sissejuhatus teemasse (loengu vormis), arutelu küsimustega, visandid tahvlil, slaidid, näidised. Praktiline töö, tööde vaatamine üheskoos (ilma hindamiseta)Esimese tunni praktiline ülesanne: minna õue ja leida kohti kooli ümbruses, kuhu vesi koguneb ning neid mobiiltelefoniga pildistada. Kuhu koguneb vesi tubastes tingimustes? Ajurünnak (pool klassi ja pool klassi): kujutame ette, et oleme inseneribüroo. Meile on tehtud ülesandeks muuta vettpidamatu materjal vettpidavaks. Pool klassi pakub kõikvõimalikke lahendusi, teine pool kommenteerib nende lahenduste plusse ja miinuseid. II tund. ÄRGU see karikas teist mööda minguMillist materjali kasutas inimene ise jooginõu valmistamiseks kõigepealt? Ikka looduslikke - puit, loomasarv, luu. Siis savi. Vee ja tule mäng, savi põletamine. Mis siis, kui teha nõu materjalist, mis ei pea vett? Mis on materjali valimisel tähtis? Kuidas saaks mitte vett pidava materjali muuta vett pidavaks (paralleeli tõmbamine keelega - vettpidavus kui millegi tõelisuse sümbol, ja muud veega ning anumatega seotud väljendid nagu ära aurama, välja valama, tassima vmt)Karika ning tassi kuju ja funktsioonid ja võrdlus. Mis on peamised elemendid jooginõu juures (mahuti ja sang(ad)), selle funktsioonid (mahutada vedelikku vms, hoida värske, külma, kuumana, säilitada, mõõta, ????) Millised on jooginõu, tassi olulisimad omadused? (mugav kätte võtta, kuumakindlus jne). Kas tass peab kindlasti laua peal püsti püsima? Saksamaal joodi keskajal jalata karikast, mille põhi oli ümar. Mida see tähendas? (tuli ühe sõõmuga tühjendada). Karika rituaalne tähendus. Milliseid rituaalseid funktsioone joogianum täitis? Mida see sümboliseerib kunstis. Tunni käik: pildimaterjaliga tutvumine, arutelu, ülesvisandamine, praktiline töö - leida 5 maali keskajast kus karikas on keskne sümbol. Millises suhtes on ta pildi tegelastega? Mida ütleb sulle karika kujundus? Loo leitud maali eeskujul analoogne kompositsioon, kus aga kontekst annab karikale sootuks teistsuguse sümboolse tähenduse. Esitle seda mõnele klassikaaslasele (töö paarides). Kas ta saab aru, mis tähendust karikas sinu pildil kannab? III tund. Minevikust tänapäeva. Miks kadus karika algne rituaalne tähendus? Kuidas ta seda tänapäeval täidab (sport). Mis on omakorda üle võtnud karika (rituaalse seltskondliku joogianuma) funktsioonid või üldse saanud rituaalseks objektiks ( eri arvamused lubatud!!!!) võibolla kohvitass? Igahommikune kohv on midagi tänapäevale iseloomulikku. Mis siis teeb tassi teistsuguseks kui karikas? (jala puudumine). Mis meenutab veel aga nüüdki karikat? (veini ja šampuseklaasid). Indiaanlaste kalebass käib samuti käest kätte. Milliseid muid joogianumaid eksisteerib erinevates maades, kultuurides? Millise kujuga nad on ja millest tehtud? (Bombilla, piaal jne). Mõnel maal juuakse kausist (jalata karikas!) Kruus. see mõnus, pihku pigistatav, isiklik, NIMELINE. MINU karikas. Tassi kujundus - kas välisel kujundusel on funktsiooni? (suveniirtassid, sümbolid). Miks on tass nii popp suveniir?(mitte "lihtsalt niisama mingi suvaline vidin"). Oma tass....mummuline tass.... need on meile ju tähtsad? Tunni käik: slaidide ja pildimaterjali vaatamine, praktiline ülesanne: muuta arvutis joogianumate fotosid nõnda, et neile tekiks juurde mingi uus funktsioon. Grupitööna ajurünnak: 5 x 10 erinevat võimalust kruusi kasutamiseks. Vajaminevad vahendid: arvuti, projektor, pabertahvel, tahvel, tassinäidised, fotod, ajakirjaväljavõtted, paljundused, väljatrükid IV tund. Vaid üks tassike?Oma tassi/ mõne täiesti UUE jooginõu disainimine, makett (kiirelt kivistuvast voolimismassist); portfolio vormistamine ja tööde esitlemine.Kuidas alustada disaineritööd? Kas tähtsam on idee või vormistus? Kellele kuulub valmis disain? Mis kasu toob disaineri töö ühiskonnale? KELLE jaoks disainida? Kuidas vormistada kavand? Millal EI KUULU disain disainerile? Autorsus ja omand. Mis on prototüüp ja makett? Materjalid: visandipaber (A4), joonestuspaber A3, täidetav grafiitpliiats, tintenpenn.
Kommentaarid