Tähti üheks õhtuks: Iff Vene Kultuurikeskuses 26.10.2017*

Kui teel kontserdile juhuslikult trammis kohatud kolleg kuulis, et suundun Iffi kontserdile ja veel Vene Kultuurikeskusse, ta itsitas. Rohkem küll ehk mu tõdemuse peale, et elavas esituses kuulasin iffi viimati rublade ajal, nüüd on juba eurod ja kroonid jäid mul üldse vahele. Telekas teeb mugavaks, igatsugu asju kantakse üle. Tuleb end kokku võtta ja ikka vahel ka ise kohale minna. Vene kultuurikeskus on täitsa ilus koht, igas koridoris kunstinäitus, ainult ühed fotod, mis olid väga koledasti maalriteibiga üksteisele selga kleebitud, oleks tahtnud maha kiskuda, kleepida kapale ja uuesti üles riputada. No kes see kloun oli. Olin siin alles teist korda, esimene kord käisin vist vaatamas, kuidas idamaade mungad ninaga laudu purustavad või midagi taolist. Vist.

Iff alustas uuemate lugudega, millest mõne puhul mõtlesin, et lugu justkui eeldaks duetti mõne noorema generatsiooni lauljaga. No kuidas saab laulda "saame kokku", kui loo lõpus ei ilmugi kedagi, kellega kokku saada? Aga võibolla käis jutt publikust. Et meie oleme need, kellega kokku saadaks. Algus tundus pisut rabe, aga umbes 6. loo ajaks sai helimees ka asjale pihta. Trummar nägi välja nagu üks tegelane Scooby Doo multikast. Kaugelt...

Mõtlesin, et huvitav, kes on tulnud siia lihtsalt sellepärast et neil juhtus olema vaba õhtu, või kes sellepärast, et Iff on  Iff, või autogrammi saama. Või sellepärast, et nad on tõesti vaimustusest särisevad fännid, kelle püha ekstaas paneb spontaanselt kiunatama, kui järg nende lemmiklaulu käes.
Kikilipsu looks utsitas Iff kedagi endaga koos lavale astuma. Julgeid ei paistnud esialgu kusagilt. Aga siis hüppas üks noormees püsti ja kalpsas uljalt lavale. Tundus selline keskmine jahe pintsaklipslane, umbes 26-27 aastane ehk? Tüübi nimi oli Martin midagi.... Avaakord, ja siis.... Iffil ja tervel saalil vajus suu jahmatusest lahti, kuna poisil tuli laul kui lindi pealt. Ma olen su väga suur fänn! oli Martin öelnud lavale astudes. Keegi ei kahtle, ainult fännidel (või agaratel karaokelauljatel) on sõnad nii hästi peas. iff laiutas käsi, et mida mina siin veel teen? Jah, vanad fännid on vanad fännid, aga noored ja uued uued fännid rõõmustavad mitte ainult muusikut, vaid ka vanu fänne.

Rõdul tantsis kaasa teine andunud fänn, selline punane prožektor, või see, noh, punaste värvitud juustega daame prožektorivihus, kelle jume meenutas ohtra kaneeliga ülepuistatud ahjuõuna ning seljas oli elektrisinine siidpluus. Kui oleks olnud tegu Draakonite kontserdiga, oleksin mõelnud, et see olen mina ise tulevikust. Võibolla ma olen ka kunagi selline, tõmblen rõdul, aga lähedale minna ei julge, nagu alati. Vot see on fänn, kes ka aeglase loo ajal ennastunustavalt väänleb ja pilvedes hõljub. Mõned vaatasid teda ja itsitasid, aga mina mõtlesin, et ebasiirad fännid oleks ju halvem variant. Sellised, kes teesklevad ja lipitsevad omakasu eesmärgil ja kelle eesmärk on saadud autogrammid hiljem Osta.ee´s maha müüa. Olen selliseid ka kohanud.  Aga neid õnneks Iffil ei ole - ju?

 Kontserdi lõpus oli neid tantsivaid ja väänlevaid tädikesi siin ja seal veelgi. Ja ma vaatasin neid, ja Iff oli õhtu kulgedes järjest hoogu juurde saanud ja justkui pidevalt noorenenud, ta lausa muutus sirgeks ja siledaks noorsandiks, kelle ajju sisestatud kiip aastakümnete kogemusega.

* - tegelikult on kontserttuuri nimi Suur Loterii, ent sel õhtul läksid just TÜÕ sõnad mulle eriti korda ja pani mõtlema selle muusikute elu peale. Mõtlesin, kuidas paps RAM-iga reisib. Kõik on väga tõeline ja realistlik seal laulus. Panen sõnad ka siia:

Tähti üheks õhtuks (Video) 

E. Nieminen / Heigo Mirka, Ivo Linna

Nüüd garderoobi varju
Vaevu vean end ma
Mu õhtu töö taas tehtud on
Ja kuigi silm vaob looja
Veel magada ei saa
Öösel kaua kaua
Pean bussis tukkuma
Kodu poole pikk on maa

Külmad seinad on
Hotelli kitsal toal
Ning suitsuvines peosaal
Viinast ei saa abi
Vaid hetkeks lohutust
Kes nõrk on annab alla
Ja lõpp on kogu lool
Ja taas peab üks meist lahkuma

Tähti üheks õhtuks
Meist kergelt tulla võib
Ja homme juba kustume
Kui poleks olnud olemaski meid

Nii mõnel raske teekond
Pooleli on jäänd
Nii mõnel rihm on katkenud
Kas pean veel kaua vastu
Endalt küsin ma
Hing mind sunnib tagant
Ööst öösse rändama
Ning valu välja karjuma

Tähti üheks õhtuks
Meist kergelt tulla võib
Ja homme juba kustume
Kui poleks olnud olemaski meid

Plaadimasinasse
Võid mündi visata
Kui tahad et ellu ärkan ma
Või lüüa tagantselja
Sest olen kaitsetu
Mu kodu on ju laval
Ja mul on antud tähe roll
Kaua suudan ma ei tea

Tähti üheks õhtuks
Meist kergelt tulla võib
Ja homme juba kustume
Kui poleks olnud olemaski meid

Tähti üheks õhtuks
Meist kergelt tulla võib
Ja homme juba kustume
Kui poleks olnud olemaski meid.

Mõnikord kuuladki laulu sada korda, enne kui ta sõnum lõpuks tähtsaks muutub, mõne looga piisab ühet korrast. Iffi laulud on ajatud ja nende sõnum ei mineta tähendust ka tänasel päeval.  Ta saab neid pigem juurde.

aga tõsiselt, äkki võiks kaaluda duetti, ma ei tea... Jüri Pootsmanni või Rasmus Rändveega näiteks? Seda oleks lihtsalt huvitav kuulda. Lõuna-Koreas on üks selline muusikashow, kus vanema ja noorema generatsiooni lauljaile loositakse välja üks legendaarne lugu, mis harilikult soolopala, aga nad peavad seda esitama duetina. Väga huvitav tulemus, neis interpretatsioonides on nii värsket lähenemist kui kogemusega kaasnevat täpset stiilitunnetust.

Kõik praegu. Jõudu sulle, Iff!