PÖFF-i viimane.Hääbuva valguse ajastu.

 Ma ei tea, kas ma olin väsinud või oli see valus kurk, mis mu ajule bloki peale pani, mul ei tulnud seda vaadates ühtegi mõtet pähe.  Sellepärast küsin ema käest, mis ta arvas, sest tema käis ka seda filmi vaatamas.

"Veidi üle võlli....rohkem oma ajastu paroodia." Ja siin ma siis nüüd olen, sest ema ei ütle ka rohkem midagi. Olgu siis, ma proovin.

Film oli omapärane võibolla seetõttu, et andis pea kogu ekraaniaja vanematele näitlejatele, kes tõid meieni ajastu produktid, ideoloogiast vormitud, kuid võibolla selles pettunud äraarvamatu hingemaailmaga vanainimesed nende kapriiside ja õigustatud enesekesksusega keset teesklemist ja kramplikke naeratusi täis pealesurutud sündmust. Tegelased oleksid justkui varjanud oma tõelise mina kusagile hinge tagatuppa, vihjates mokkapidi, kuid jättes olulisima välja ütlemata. Kõik tegelsed kandsid endas frustratsiooni ja negatiivseid mälestusi. Teiste ees kiideti süsteemi, mis oli neile endile halba teinud, välja elati end pigem pikantse mässuga, peites südametablette iguaanitopise taha, drapeerides end keset sovetlikku hallust üleni punasesse ja nii edasi.

Võibolla on see absurdimaiguline ja kohati kramplik film seletatav sellega, et tegevus toimub Ida-Saksamaal, kui õhk oli juba sotsialismi peatse krahhi hõngu täis ja kõigi peades valitses segadus, mis nende elatud elust üldse väärib heakskiitu või hukkamõistu. Aga vanuril, kes teadis, et 90. sünnipäev võib talle viimaseks jääda, oli juba täitsa savi. Temast õhkus pigem tüdimust ühiskonnast, kus head ja normaaled valikud puudusid.

Kõige müstilisem ja küsimusi tekitavam tegelane oli Lotti ehk Charlotte, peategelase abikaasa, kes oli temaga koos nii mõndagi läbi elanud ja olnud eksiilis Mehhikos, kus kuum Carlos oleks ta peaaegu endale napsanud, kui mitte filmist poleks vägisi jäänud mulje, et Lottit kisub hoopis teistlaadi suhete poole.
Lõppkokkuvõttes olid kõik tegelased nagu suletud karbid, mida keegi ei julgenud avada.

Võite minna seda filmi vaatama, kui:

* teile lähevad hinge vanad inimesed
* teile avaldavad muljet detailitruud retrolavastused (külmkpp Minsk! Hallid kangaste monopol!)
* teile ei meeldi, kui nõuka-aja kannatustest liiga otse räägitakse
* teil on vanavanaisa, kes keeldub tablette võtmast ja jääb oma juubelil kõnesid kuulates magama
* te saate pihta sotsialismiaja siseringi vihjetele

Ärge vaadake seda filmi, kui:

* oodate midagi dramaatilist (kõige rohkem actionit oli stseenis, kus söögilaud suupistetega kokku kukkus)