Emajõe kett: parem pool revolutsiooni...

Ärkan hommikul kell 5: 15 et minna Lõimesse ja aidata tomatitaimed Viljandi rongi peale, nad on umbes meetri ja 20 sentimeetrised. Kas minna ka ise Viljandisse või otse Tartusse, kas kutsuda tädipoeg vastu, aga ta viib parasjagu metalli (me teeme uut aeda, pole küll nii pikk kui Emajõe kett, aga siiski kena hulk terast)... Ja siis, ja siis, kas Emajõgi või Muuseumiöö või Kalamaja päevad või keegi ütles, et samale päevale oli veel suurüritusi topitud. No üritagu siis edasi. Nii palju dilemmasid. Kus peaks olema, kõigel on tõmmet, aga mõnel siiski rohkem, teisel vähem. Küsimused ja kahevahelolek. Kõndisin 5 tiiru ümber laua ja mõmisesin iseendaga aru pidades. Ma pole vist õige revolutsionäär, muidu ma ei kaaluks iga asja nii palju, vaid lihtsalt teeks. Otsustan olla seal, kus mind kõige rohkem vaja on - Emajõe ääres. Noh, mitte mind, aga kui loetakse peasid....

I woke up 5:15 to  go to Lõime street (parents´ place) to help my mother with tomato plants. Got her on the train with them, 1.2 m gigantic green beauties. To head to Viljandi with her and get the plants to Ugala 7, or straight to Tartu? To call my cousin so he would meet up at a bus stop? The River Chain or Museum Night or Days of Kalamaja - and more events were scheduled for the very same day. Am I a true revolutionary if I doubt and hesitate with so many things... Head count matters most  on the demonstration though. I made a promise and I am going to keep it. 

Kuna tõusin nagunii vara, siis põrutasin otse kella 8.13 rongiga Tartusse. Olin kell 10.25 seal - rong toppas paarkümmend minutit mingite juhtimiskeskuse probleemide tõttu. Millest see keskus põlema läks? Loodan, et mitte

Hopefully, the fire in the control room of Tartu Railway Station was not cause by a spider - like one that I found in my refrigerator after getting back home, probably stuck there because of a bunch of herbs. I let it out and it started weaving a net immediately - poor thing must have been so hungry. She probably doesn´t eat cheese or eggplant. 

Ämblik
[Ilmselt eile koos redisepundiga koju toodud, oli külmkapis kinni, kui ma tagasi koju jõudsin. Säh sulle loodusesõber  ja kaitsja. Lasin looma tuppa sooja. ta hakkas kohe võrku kuduma - võibolla jõuab töö tekstiilikunstnike aastanäituseks minust enne valmis.]

Tartus olin jälle kahevahel - söögikohad olid üsna kallid, veel ühe rongipileti jagu, mul küll nii palju raha pole. Isegi pirukad on kallid. Kõndisin ümber vanalinna ja jõudsin ikka tagasi Kaubamaja juurde. Miks ma võileibu kaasa ei teinud...? Ilmselt poleks pidanud kunstnikuks hakkama, nagu üks inimraadio (non-stop lobisev tädi, mitte poolt sekunditki vahet ei pidanud 2 tundi järjest)  rongis hoiatas - oma õepoega - et kunstnikud pidid kõik olema tainapead ja hädapätakad, kes ei oska raha teenida ning keda ühiskonnal pole vaja. Mina joonistasin sealsamas kõrvalistmel oma postkaarte. Ta ei teinud nägemagi.Kui ma oleks pildi talle kinkinud, kas ta oleks selle prügikasti visanud?

In Tartu I was hesitant again to go to eat. The prices! Jikes! Why didn´t I bring lunch... But I had lost my appetite anyway with a woman on the train chatting non-stop about ARTISTS and how stupid and incapable they are and I am there right next to her drawing my postcards. She pretended not to see. I was thinking of giving her the picture just to see the face she makes. Perhaps she would have thrown it away. 

Pidasin ka Facebookis maha ägeda vaidluse puidutööstus vs loovtööstus teemal. Üks küsimus, mida mulle pidevalt esitatakse, on see, kui palju puidust valmistatud tooteid ma tarbin. Ehkki ma ei mõista, mil moel nende tarbimine õigustab osade metsameeste arvates pinnast ja taimestikku kahjustavat lageraiet ja teisi ökoloogiliselt mittekestlikke metsamajandamise meetodeid või kogu metsa pulbriks hakkimist. See ei õigusta midagi, poisid. Üks asi on puidu kasutamine millegi väärtusliku ja kestva valmistamiseks, teine asi on otsitud ja kokku lepitud retoorika sellest, kuidas mets on "küps" ja "vajab" raiet".

Had an argument on Facebook about wood industry vs creative industry. How many things made of wood do I use daily, they ask me. Well, right now, two sheets of paper, that are in fact old bills from 2009. Bus ticket and a receipt. Notebook, ok, but I am using it for the second time. 

Hästi, vaatame siis üle. Kaks lehte A4 paberit joonistamiseks, tegelikult vanad arved aastast 2009. Bussipilet, Poetšekk. Ei ole palju. Ja ma hoian need jälle mälestuseks alles.  Neist saab ajalugu.

Ma pidin Emajõest rääkima, jah. Aga kõik on omavahel seotud. Me ei olnud Tartusse tulnud ainult ühe tehase vastu protestima. Me olime tulnud seisma oma õiguste eest keskkonnakasutuse teemadel sõna võtta, õiguse eest otsustada, millist keskkonda me endi ümber näha tahame. Õiguse eest kaitsta oma kodumaastikke, oma pärandmaastikke, oma sümboleid, kaitsta seda, millest "Eesti" üldse koosneb. Sest meie Eesti ei koosne tehastest ja lageraielankidest, reostatud jõgedest, see ei koosne ka mühakatest, kes on võimetud diskussiooniks, see ei koosne valitsejatest, kes keelduvad dialoogist rahvaga. Need ei ole Meie Inimesed. Nad on võõrad. Nende asemele võivad tulla minu poolest kasvõi Sumatra saare inimsööjad, kui neist kasu on ja nad meie "komberuumi" omaks võtavad. Igatahes parem kui praegu valitsev ideoloogia.

Ah, that´s right, I meant to talk about the River Chain and the demonstration. But it´s all connected. We had not come to Tartu just to protest one factory. We had come to fight for our right to have a say in where this country is going, in decisions directly affecting our living environment, the right to protect our natural heritage and the historic landscapes that hold our traditions. There´s a hostile rhetoric directed at ridiculing everything "estonian". Like we´re not supposed to have any roots. As if we were retarded to want something other than economic growth with the price of losing our dignity and integrity.  As if it was the time 30 years ago... Why did we become independent, if we are fighting for the same things we did back then? Will it never end? 

Ja ilmselt olid paljud meist tulnud kohale ka hirmus, et kõik algab jälle otsast peale. Mis on praegu Facebookis eestlaste seas populaarseim teemaviide? #80iescomingback.

Me ei taha jälle seda võitlust otsast peale alata ja veel omade vastu. Need, kes olid siis seal, kes kaitsesid meie maad ja allikaid, need, kelle särgid on aukohal isegi ERMis sealsamas Tartus, kes lootsid, et need võivadki muuseumisse jääda, kas neil tuleb särgid varsti jälle selga ajada?

It is not like we only know how to be "against". And it is not "easy" to be against as they say. It has been made very difficult. Pretty much impossible to protest any more - harder than 30 years ago, actually. The Soviet authorities gave a shit - they took notice and confronted, thus acknowledging the existence of protestors. Our current authorities.... make it seem like we don´t exist. People no longer exist in Estonia. There is no spoon. There is no people, Neo. The media all stands with the authorities, cuts the number of protestors in half, and multiplies the actual expected profits by 10. The media is a lying fucker. Hunter Thompson would blow them up. 

Aga me ei ole ju vastu. Me oleme oma maa, oma metsa, oma jõgede poolt. Kas kaotame selle, mille pärast me toona, mina kaasa arvatud tillukese pudinana, seisime, nüüd siis ikkagi? Me oleme 30 aastat juba võidelnud, raisk. Aitab.

Pidin hängima linnas ja ootama ketti, kuid sattusin hoopis Aparaaditehasesse Luise sünnipäevale. Sõber saatis sõnumi, et neil on süüa. Ega ma ainult söögi pärast ei läinud, suutsin ju endale isegi ühe allahinnatud smuuti osta. Lihtsalt 4 korda pole vedanud, just siis, kui mina olen Tartus, on nemad olnud kuskil mujal. Kuid võsakindlus viib sihile, ei, sihikindlus viib Võsule, kuidas see oli? Luise sai 9.

I meant to stand in the chain, but my friend sent a message she had food. That did it. Ran up the hill - mostly I just go to the museum of literature and back to railway station, I am pretty dumb when it comes to Tartu. It is necessary to get to know what I am helping to protect though. Now I know where Aparaaditehas is. Luise had her 9th birthday there. My friends´ kid. 

Jooksin mäest üles kuigi põlv ütles, et ei peaks jooksma. Tegigi naksti. Mitte hirmus kõvasti, aga... Enam alla ei suutnud joosta, parem olla natuke kauem sõbra lapse sünnipäeval, ketis jäigi seismata. Aga mul on ka oma kett, mida ei saa katkeda lasta. Emajõe kett on üks kord ja läheb laiali, jättes küll kõigi osalejate vahele nähtamatu keti, mis kestab ajas loodetavasti sama kaua kui Balti kett, kuid meie isiklikud "ketid", nendega tuleb ikka pidevalt tegeleda ja lülisid üle "tinutada", et nad püsiks. Küll ka Emajõe ketti üle tinutatakse.

The River Chain will physically break, it is more important to keep the mental connection. We all have our chains to keep intact with friends, family... It´s hard. The Baltic Chain has stood the test of time though. I hope the River Chain will as well. 

Alla jõudsin Urmas Klaasi kõne [lõpu] ajaks, kes rääkis majanduse ja keskkonnakaitse tasakaalustamise vajadusest. Kümme minutit lugesin märkmikust (veel üks paberobjekt,aga ma kirjutan pliiatsiga ja kustutan ära ka), et mis tähendab küll "ta šaakal". On nad mures, et võõrliikidel pole kuhugi elama tulla? Seda peaks valitsus ju küll hästi mõistma. Sõna oli küll hoopis tasakaal.

Jackal? Got back down by the time Urmas Klaas, mayor of Tartu, spoke about jackals, no, the word was "tasakaal" - balance. 

Korstnapühkija. Ja veel elus korstnapühkija. Ta rääkis.... mis ma kirjutanud olen? Mitte halvaa vaid heaga? Ma ei usu ka, et paljalt halvaaga terve see meri šaakaleid ära ostetaks. Korraldaja kutsus kõiki üles korstnapühkijat ahistama, katsudes ta nööpi.

Kõneles ka Emajõe keti üks eestvedaja Paul-Indrek Rajamäe-Volmer,  kes tegi teravaid märkusi 50 aastaks salastatud riiklike planeeringute dokumentide pihta. "Mida president Meri ütleks?" Ta rääkis justkui akstendiga, aga lausus presidendi nime nagu kõneleks pühakust. Varjamine peab lõppema. Rahvas on võimu kandja. Anti üle rahva taktikepp, mis peab valitsust korrale kutsuma. Mis on eriplaneering, küsis keegi hiljem Kristel Vilbaste Facebooki seinal. See on asi, mida keegi ei taha, kõlas kõnes vastus juba ära.

the organizers had produced a sceptre of people to keep the government in check. 

Paate oli kuskil 30 ringis ja kanuusid midagi 10 kanti, üks haabjas, Jõmmu tiirutas seal, kaks Seto liinide laeva ja veel üks mops, olgu, ta pole paat, aga alati peab olema võimalus paatidele ja meestele järgi visata "koer". Ei mitte Emajõkke visata, ma mõtlen sõnana.

"Kuradi tuuliseks läks!" kirutakse all paadis just siis, kui jõe serva jõuan. Ikka jälle olen mina süüdi, jah. Ma alles tulin ju! *ei julge isegi uluda*

There were around 30 boats and 10 canoes, the barge Jõmmu and a dog. You can always throw in a dog - no, not in the river, but the story. Dogs get clicks. People are easy. 

Tõnis Mägi. Ei, enne olid Ivo Linna ja Antti Kammiste. "Eestlane olen" ei saanud seda jõudu, mis tavaliselt. Tartlased ei oska vist muid laule peale Gaudeamuse. Sorry, Tartu sõbrad.
Aga Tõnis Mägi paneb sama otse ja vahedalt. Võibolla seetõttu tundubki, et igasugu ametlikel, pidulikel sündmustel on ta viimasel ajal kõrvale tõrjutud. Muide, kõrval ongi parem. Püünel ollakse üksi, selle kõrval ollakse koos. Kuidas nad ei tea? Kõrval on soojem ka, tuul  ei ulu (Tuuli mõnikord ulub, kui pikad mehed varba peale astuvad, palun pange mind ka tähele, eks ole. Ma ronisin nende eest müürile, see polnud nii vana müür, sinna võis ronida.)

Ivo Linna started the concert again, like so so many times, why is he still the one who begins the song? My gosh. This is like a deja vu with the 1980ies. I have already seen it! I feel like Tõnis Mägi has been left aside - national hero, but he doesn´t support the ideology.... is he cursed to be a rebel no matter who´s in power? But it is much warmer on the side than on the stage, dontcha know? The crowd is like a forest full of trees that protects you from the wind. "Bloody windy!", everyone was cursing, when I got to the other side. Hey, I - Tuuli, aka, "wind", only just arrived! Why does everyone keep cussing at me?

"Elagu tselluliidivabrik! Elagu progress! Elagu raha! Sünnitusmajad kinni! Rohkem surnuaedu! Rohkem maanteid! lageraie! Lageraie!" Winny Puhh purjetas (purjetas? Kas see on õige, kui tegu mootorlaevaga? Aga "sõitis" pole ju ka õige.Ujus? Ma pole kindel, kas metal ikka ujub ) lava ette ja andis tulla sellist poliitilist satiiri, et mu pliiats murdus ära ja ma pidin kirjutama rohukõrrega.

"Long live the cellulite factory! Long live progress / money! Close the delivery rooms, more cemetaries!" Winny Puhh, infamous metal band, arrived on their own ship bringing along a whole lot of satire. 

Täiesti teostatav. Laskusin rohukõrretasandile, puidust toodete saldo miinus 1.

Kahju,et Meeli siin ei ole. Võibolla ta kardab, et võtsin mõned tomatid kaasa, kindlasti on tal mu tomatihalast kõriauguni. Aga ma tean, et talle meeldib Winny Puhh ja metal. Eile hakkasin koostama sõprade pleilisti ja pooled sõbrad on metalid, võibolla pehmemad elemendid ei peaks minu kõrval vastu.

"MIS sealt tuleb? LIINIBUSS?" kuuleb üks onkel valesti. Jah, kindlasti, keset jõge. Mis sai "puhtast ja reostamata Emajõest"? "Ei, Vinnipuhh!", annab keegi teada.

 "Vinnid on ägedad!" öeldakse otse mu kõrvalt. Kas see on mulle mõeldud? Ma pesin hommikul nägu... Ah, ta mõtleb bändi. Uus pensionärist sõbranna on väga jutukas ja avatud, näitab mulle oma telefonist (ilmselt andmekaitseseaduse vastaselt, kuna ma nägin ta kontakte kogemata) sirelisuru, Eesti suurima liblika pilti ja räägib vaimustunult selle tiibadest, kusjuures nii valjusti, et päevajuht kohkunult selja taha vaatab, kuna naise jutt käib isegi Winny Puhhist üle. Aga no see elukas olekski väärinud tutvustamist kogu publikule.
Oleks ju võinud esinemisse pausi teha ja rääkida pisut hoopis sirelisurust. Sest mille kuradi nimel me seda loodust kaitseme, kui mitte igasugu imeliste olendite pärast. Nagu sellised pensionärid. Ah, õigus, ma ju tulin tegelikult Tartusse sireleid nuusutama. Pean vist homme tagasi minema, ma unustasin nad nuusutamata. ... On teil seal palju sireleid muidu? Kui aga Lenna laulab "Nad tulid põõsastest välja!", siis ma väga ei taha enam sireleid nuusutada.

I started conversing with a cheerful lady who showed me a picture of the largest butterfly in Estonia sitting on the wall of her summer cottage. Stop the concert! Let´s talk about this amazing creature - this lady here, I mean! Who else are we protecting this land for? 

Svjata Vatra, noh, Ruslan, ta on nii kiire vend, et kui teed tast ühe pildi, ilmub ta ka järgmisele, kuigi teda pole kaadris. Neljapäeval lubas vihmatantsu teha. Viljandis ikka vihma ei tulnud, kuigi üle Eesti sadas ja müristas. Võibolla tuleks lennutada ta kahurikuuliga lihtsalt pilvede peal trampima või neid trombooniga suskima. Nagu ikka ei saja Viljandis ilmselt enne kui Folgi 3. päeval.

Ruslan Trotchynskiy fast as ever, he is not even in the frame, but can appear on all your pictures. Or disappear from them against your wish. 

Muru ja kõik on hämmastavalt puhtad. Kas on tartlased loomuomaselt kultuursed või oli natuke kasu ka mu üleskutsest korraldajale panna inimestele südamele, et nad selle aktsiooni ajal ülemäära pakendeid, jäätisekilesid, kohvitopse ja muud sellist ei tarbiks. Kui võideldakse tehase vastu, mis toodab pakendite toorainet, siis peaks ometi inimesed ise ka olema vastutustundlikumad, loobuma pakendist, kus vähegi võimalik, eelistama klaasi,  ja, ja ... Klaasi.

The grass and the surroundings were remarkably clean. There is either a better environmental ethics in this town or my bid to the organizer - that he could kindly ask people to use less packaging, buy less drinks in single-use cups and plastic wrapping, so that we wouldnt leave behind a pile of trash while protesting a factory that makes raw material for packaging - helped. I dunno. I don ´t think I am that powerful. But maybe I should. Maybe we all should think ourselves more powerful 

Märkmik saab täis ja telefon saab tühjaks, kuigi on täis pilte ja videosid. Jõuan kuulda, kuidas Marten Kuningas püüab Silver Seppa järele teha (laulu alguses) ja siis jälgin juba kohvikus patjade ja siilide, ei, toolide vahelt kuidas Silver oma naelapilli (kus suusk jäi?) tinistab. Vähemalt sai vetsude ees tere öeldud. No kus sa ikka neid inimesi muidu kohtad kui Kergendusministeeriumi juures.
Ja siis Hardi Volmer võtab ette Harry Belafonte Day-O, mille kohta hiljuti lugesin, see oli Belafonte läbilöögilugu siis kui ta juba aastaid oli tegutsenud. Ja noored jäätisemüüjad oskavad Beetlejuice´i kuulsat tantsu. Banaanikastid. Kas see laul on vihje taasbanaanivabariigistumisele?

Notebook is full, battery is empty... I say hi to Silver Sepp in front of the, khmm, Department of Ease. Where else do you meet people who are hard to meet. I just keep meeting people in front of, khmm, that. Professors, artists, composers. Should I just lurk there...permanently? 

Juss Haasmal on täiega äge bänd Trix. Tõsiselt, ma tahan nüüd küll nende kontserdile. Päris rokk, Andrus kuule, sulle ka meeldib? Suur osa publikust on lahkunud. Emahaabjas Eesti Metsa Abiks patroonidega ja EMA lipuga sõuab ja sibab nagu kevadine kilpkonn võililli otsides siia-sinna. Kas võitjad on need, kes jõudsid varem või need, kes peavad lõpuni vastu? Pole vahet, kui palju kedagi on. Keegi  peab alati olema lõpuni. Muidu jääb revolutsioon poolikuks, osaliseks, nagu kuuvarjutus. Täielik revolutsioon oleks vist pigem päikesevarjutus, mis on veel haruldasem. Kuid sellega kaasneb ajutine pimedus. Parem pool, eks ole? See ju ongi kohal. Parem pool revolutsiooni. 
Mäng käibki kestvusele. Või siis kohalolekule kui sellisele. Kasvõi "südames", nagu paljud Facebookis osalejate seinale kirjutavad. Ent siiski ei piisa kahjuks ainult "südames mõtlemisest", "mõtetes kohal olemisest". Näita seda kuidagi. Kui sa ei saa tulla, siis kirjuta kasvõi kiri. Joonista pilt. Tee endast kodus video. Lase sõpradel üle kanda. Ainult mõtlemisest EI piisa. Milline Balti kett oleks välja näinud, kui iga teine inimene oleks vaid mõtetes kohal olnud?

By the end of the event there are perhaps 800 people. That´s just the end. When Winny Puhh arrived, I estimated the numbers to 9000 - my eye said there was twice as many people as you can fit to Linnahall concert hall and that can fit 4200. Plus there was definitely more around the river bend, plus boats going to and from harbour. So 9000 at least. the mayor Klaas said over 10 000. Maybe he has laser vision. Can´t and won´t argue. But who wins? the one there first, or the one who is standing at the end? Doesn´t really matter, as long as you are present not just "in your heart" or "in your thoughts" as many write on Facebook. That is not enough, folks. at least send a letter or something. your thoughts and your heart, don´t expect the media and the statistics to see it. The Baltic Chain would have looked like a dotted line if every other person was only their "in their mind". 

"Kuulake!". Volk ehk kapten Jaan Põrguhunt, kes on küll tulnud laevata, kuna see on Lennusadama põrandas kinni, on viimane esineja. Täna. Sel üritusel. Üks pere jõuab lõõtsutades jõepervele viimase loo viimase fraasi ajaks. " Noh, aga vähemalt jõudsime!", jäävad nad positiivseks.
 Kuid siiski, üks lugu on veel. Tartu mäluasutuste kammerkoori eestvõtmisel lauldakse Tartu marssi, niipalju kui inimesi veel alles on - aga sellegipoolest võivad ajakirjanikud panna kirja numbri 9000. Sest tipphetkel oli umbes kahe Linnahalli jagu inimesi. Peaaegu lõpuni oli vähemalt paartuhat ja viimase minutini umbes 7-800. Winny Puhhi ajal oli üle 8000 ja kui arvestada, et ketist võisid osad edasi liikuda, siis tulebki kokku 9000. Miks ütlevad ajakirjanikud "sadu", mitte "tuhandeid"? Milleks maha vaikida ja pisendada? Paar päeva tagasi astusin Pelgurannas vanemate poolt õue ja silmad hakkasid otsemaid kipitama, hing jäi kinni ning ninas oli vastik kriipiv tunne. ERRi portaal andis teada, et tegu oli ammoniaagilekkega Paljassaare sadamas. Meie peavoolumeedia (mitte kvaliteetlehed, neid on ainult üks ja see on Sirp) vaikis lekke täiesti maha ja ma ei mõista, mida see neile annab, kui me ometi elame samas linnas. kas see on harjutamine tselluloositehaseks? Vaikimist on ka vaja harjutada? Inimesed, ma olen nüüd targem: iga kord, kui kasvõi ühe sõõrmega mingit haisu tunnen, kohe kaeban perearstile. Kõik peavad kaebama arstile. Mulle öeldi, et siis peab ka meedia kajastama, kui inimestel ulatuslikke tervisehäireid esineb. Kuigi parem oleks ju, kui ei oleks põhjust ...

The prettiest town is Tartu. Hmm. No, it is Viljandi, but believe whatever you want. Viljandi might get some nasty developments soon that will ruin the athmosphere and turn it into a generic book example of "economic development. Because creativity is being pushed under. That´s a huge mistake being made, huge! But most people are like that lady on the train. There is no point trying to persuade them. unless their own children choose the path they might not understand but need to accept. 

Kuni ma jälle telefoni laen ja iseendaga mõttes räägin, kas minna õhtuse kiirrongini sõprade juurde või sõita bussiga juba minema, kuulen, kuidas Winny Puhh, nüüd täiesti äratundmatu ehk meigita ja maskita, kõrvallauas anekdoote räägib. Seda "Sul on ainult üks, ema!" ja kiidavad veel, et kui kasulik see on eesti keele õigekirjareeglite õppimiseks (üte ja koma, noh!) Maailma veidraim bänd, eestlased.

Until I load the battery, mine and the phones´, I spy on the maskless, make-up-less Winny Puhh who tells anecdotes and praises estonian grammar.  Weird bunch, this. No one gives them a second glance, but I recognize the voice. and a mask on the floor, to be honest. 

Ma ei hakka tegema mingit kokkuvõtet. Esiteks, kui te olite kohal ja ikka ei saanud aru, mis toimus ning vajate resümeed, siis vaevalt, et te minu seletust mõistate. Ja kui teid ei olnud kohal, siis teid nagunii ei huvita. Kui te olite tööl, olgu minu poolest kasvõi harvesteriga metsas, siis on teil veel enam kohustus osaleda ja huvituda sellest, kuidas meie riigis otsuseid vastu võetakse ja kuidas see võib teie endi elukeskkonda kahjustada. Sest kuidas te saate teha orjatööd riigi jaoks, mis teist üle sõidab? Teilgi on õigus nõuda vastuseid. Kas mõni teist oli kohal, harvesterimehed? Kas te elate nagu ühepäevaliblikad, teid ei huvita, millise tuleviku oma lastele kujundate? Ainult see, et leib oleks laual. Aga kuusepuud peavad jooma Roundupi. Ja kui te olite kunagi Hirvepargis ja igal pool mujal ja tunnete, et teil on kõrini, siis meenutage ainult, et IFF oli siis ja oli ka nüüd ikka rivis, ikka on tema see, kes alustab.

So finally the serious talk. If you were not there, I only want to ask: why do you keep slaving for a country that steps on you and destroys your living environment? Don´t live like a butterfly. If you keep hoping things will just get better on their own, it will keep raining on you and you´ll never get to spread your wings. We need to rise up, folks.  We are the better half of the revolution, the lunar eclipse, there might be temporary blindness, but it will all clear up. If IFF can still do it, so can you.

Uni on, kuigi bussis magasin, hambad laiali, isegi siis, kui keegi hüüdis "Rebane"Kui ma nüüd ise oma kehast ei väljunud, et põllul ringi joosta, siis oli see keegi teine. Aga Tartus ma käisin siiski.

I slept on the train when someone shouted "Red fox!" If I did not have an out-of-body experience then it was someone else. I did go to Tartu though. 


there has been 411 visitors to this post so far and I sincerely hope they aren´t some phishing or porn sites (using these words I can get even more readers though? Hah, fox!)